TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-1591 Otsuse kuupäev 19. august 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Denes Ivanovi kaebus varalise kahju hüvitamise

) § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Vaidluse lahendamisel ei oma määravat tähtsust see, kas raadio, mille tükid leiti kaebaja kambrist, kuulus kaebajale või tema kambrikaaslasele. Praeguses vaidluses ei tule lahendada küsimust, mis kaebaja raadiost on saanud, sh kas see võib olla lõhutud. Oluline on, kas kaebaja on raadio isiklike asjade lattu paigutamiseks vastustajale üle andnud ja kas vastustaja on hoiukohustust rikkunud. Kaebaja nimetas ka 11.10.2018.a taotlust nr 6-29/1716-1, kuid kaebaja avalduste ja isiklike asjade nimekirja (tl 33) põhjal puudutas see taotlus antennikaablit ja ei puutu praegu asjasse.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 1 ja 3 kohaselt võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad hoiule, hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 61 lg 1 alusel paigutatakse kinnipeetava isiklikud asjad lattu hoiule või antakse tema soovil kambrisse. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas kaebajale kuulunud raadio „Philips“ oli vastustajale hoiule antud.
2. Vaidlus puudub selles, et kaebajal oli vanglasse saabudes kaasas raadio „Philips“ ning see anti 12.06.2018 kaebajale kambrisse. Kaebaja taotles 16.08.2018 (tl 17) kambrisse raadiot „Sonic“ ja märkis põhjenduste real, et soovib tagastada lattu raadio „Philips“. Raadio „Sonic“ anti kaebaja kambrisse 04.09.2018, taotluse pöördel on märked nii raadio laost väljastamise kui kaebajale kätteandmise kohta. Kaebaja väitel andis ta raadio „Philips“ vastustajale üle samal ajal raadio „Sonic“ kättesaamisega. Vastustaja selle väitega ei nõustu.
3. Vangla asjaajamine on eelkõige hilisemate vaidluste vältimiseks äärmiselt formaliseeritud. Tartu Vangla kodukorra lisade hulgas on erinevaid taotluste ja avalduste blankette. Kodukorra p 8.1.2 kohaselt esitab kinnipeetav asjade laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks vormikohase taotluse (lisa 6) inspektor-kontaktisikule, esemete väljastamine/paigutamine toimub järgmise kahe nädala jooksul. Taotluse vormil on eraldi alajaotus, kus kinnipeetav oma allkirjaga kinnitab esemete vastuvõtmist või üleandmist. Kaebajale raadiote „Sonic“ ja „Philips“ väljastamise protseduur (tl 16, 17) näitab, et esemetega toimingute tegemine vormistatakse neid mitmepoolselt allkirjastades: mõlemal dokumendil on nii vanglaametniku kinnitus eseme laost väljastamise kohta kui ka kaebaja kinnitus nende kättesaamise kohta. Kaebaja ei väida, et ta esitas raadio „Philips“ lattu andmiseks vormikohase taotluse. Iseenesest oleks raadio vastustajale üleandmise saanud vormistada ka muul dokumendil või vabas vormis. Kuid taotlusel raadio „Sonic“ kasutamiseks puuduvad kinnitused selle kohta, et kaebaja on raadio „Philips“ vanglale üle andnud ja vangla on selle vastu võtnud. Muid raadio üleandmist tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud.
4. VSKE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale. Kohtuasja dokumentide hulgas on kaks kaebaja isiklike asjade nimekirja (tl 33, 19). Neist nähtub, et 05.11.2018.a seisuga olid kaebajal kambris nii kellraadio „Sonic“ kui raadio 3 „Philips“, kambri kontrollimisel 16.09.2019 kumbagi raadiot kaebaja kambris ega laos ei olnud. Kaebajale pidi olema teada, et vangla andmetel on tal kambris kaks raadiot. Seda näitab kaebaja valduses olnud ja kaebaja poolt kohtule esitatud isiklike asjade nimekiri, mis kajastab muudatusi 05.11.2018 toimunud ümberpaigutamise seisuga (tl 33). Kui kaebaja väitel ei olnud nimekiri õige, võinuks kaebaja juhtida sellele vastustaja tähelepanu.
5. Kaebaja väitel loovutas ta raadio selle kohta vormikohast dokumenti esitamata ja äraandmise märget tegemata teadmatusest. See väide ei ole usutav. Esemete lattu andmise kord sisaldub kodukorras. Kaebaja vormistas mõlema raadio kambrisse saamise nii, et selle kohta dokumenteeriti mõlemapoolsed kinnitused. Kui kaebaja ei pidanud kinni esemete lattu andmiseks kehtestatud korrast ja ei järginud ka sellekohast praktikat, siis võttis kaebaja ise riisiko, et tal eseme vastustajale üleandmist tõendada ei õnnestu. Raadio „Philips“ üleandmist vastustajale ei tõenda see, et kinnipeetaval ei tohi olla kambris kaht raadiot. Seda ei tõenda ka see, et iseenesest on võimalikud ka vastustaja eksimused isiklike asjade üle arvestuse pidamisel. Kaebajal tuli tõendada konkreetse eseme vastustajale üleandmine. Kohus näitas eespool, et asja lahendamisel ei oma määravat tähendust, mis kaebaja raadiotest tegelikult sai. Seetõttu ei käsitle kohus kaebaja väiteid vara mahakandmise kohta. Kohus märgib lühidalt, et VSKE ei sea eseme isiklike asjade nimekirjast kustutamise eelduseks selle mahakandmist.
6. Kokkuvõttes ei ole kaebaja tõendanud raadio „Philips“ üleandmist vastustajale. Kaebaja isiklike asjade nimekirjad ning 16.08.2018.a taotlusel vaidlusaluse raadio üleandmise märgete puudumine viitavad sellele, et kaebaja seda teinud ei ole. Vastustajale ei saa ette heita asja hoidmise kohustuse täitmata jätmist. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused 11.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (riigilõivust oli kaebaja vabastatud). Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 12.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4