Obsah (10)

§ 424§ 121§ 414§ 418§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 83

Kriminaalasi nr 1-20-6237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6237 (20278000063) Kohtuni

§ 424

lg 2, § 121 lg 2 p 3, § 414 lg 1, § 418 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav VELLO JÜRGENSON Isikukood: 38710122722, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEesti Vabariigi kodanik, algharidus, emakeel: eesti keel, invaliidsuspensionär; Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad. Väärteokorras 9 kehtivat karistust. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 13.01.2020. a. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Vello Jürgenson

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Vello Jürgenson

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

3. Süüdi tunnistada Vello Jürgenson

§ 414lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

4. Süüdi tunnistada Vello Jürgenson

§ 418lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

5.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raiskema suurendamise teel 3 (kolm) aastat vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Vello Jürgensoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.01.

1. a kuni 13.01.
2. a, s.o 2 (kaks) päeva.
3. Vello Jürgensoni ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 8.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et Vello Jürgensonile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Vello Jürgenson ei pane 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 9.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Vello Jürgensoni käitumiskontrolli perioodil pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma alkoholismivastasele ravile. 10.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Vello Jürgensoni käitumiskontrolli perioodil osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (eesmärgiga edasiselt ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist).

1. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Vello Jürgensoni elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks Vello Jürgensoni vanglasse saabumise aeg.
3. Kohus saadab Vello Jürgensonile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
4. 14.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 22.09.

1. a.
2. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel Vello Jürgensonilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 450 (nelisada viiskümmend) eurot, riigi õigusabi kulu summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja ekspertiisikulud summas 1000 (üks tuhat) eurot.
4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku summas 1600 (üks tuhat kuusada) eurot 36 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
5. Selgitusse tuleb märkida „120-6237, menetluskulud, Vello Jürgenson“.
6. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Jätta menetluskulud summas 977 (üheksasada seitsekümmend seitse) eurot 36 senti riigi kanda ja sundraha summas 426 (nelisada kakskümmend kuus) eurot Vello Jürgensonilt välja mõistmata. 2
8. Asitõendid: 20.1 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 5 CD-plaati salvestistega. 20.2 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada laskekõlbmatud padrunid ja paukpadrunid. 20.3

§ 83lg 4, § 421 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada tulirelvad, relva olulised osad, laskekõlblikud padrunid ning lõhkeained. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS

1. peatüki
2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu
3. Vello Jürgensonile on esitatud järgmised süüdistused: 1.1

§ 424lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on 28.

novembri

1. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega nr 1-13-10705 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning mille karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o 22.11.
2. a kella 22.33 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Puurmani alevikus Pargi tn 25 juures mootorsõidukit Mazda 626 registreerimisnumbriga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,27 mg/l kohta. Vello Jürgenson rikkus kehtiva liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks rikkus Vello Jürgenson kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 1.2

§ 121lg 2 p 3 järgi selles, et tema 17.05.2019.

a kella 18.30 paiku Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe äärses istumiskohas tungis kallale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille käigus mõlema käega kägistas, lõi rusikaga näkku ning lõi pikali maas olevale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jalaga vähemalt kaks korda näkku, tekitades xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustused – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Peale selle tema 19.05.2019. a kella 10.45 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx parema silma piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx. 1.3

§ 414

lg 1 järgi selles, et tema omas ja hoidis oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus menetluses tuvastamata ajast kuni 21.01.2020. aastani omamata Lõhkematerjaliseaduse § 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba ja relvaluba kokku 912,09 g tööstuslikult valmistatavat 3 paiskelõhkeainet, suitsuta püssirohtu, pannes sellega toime lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 1, 2, 3 järgi on lõhkematerjal selle seaduse tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkeaine on keemiline ühend või aine mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine (alates 04.07.2017 kehtiva Lõhkematerjaliseaduse redaktsiooni järgi). Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 järgi lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet võib käidelda vaid tegevusloa alusel. Relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt võib püssirohtu soetada relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. 1.4

§ 418

lg 2 p 2 järgi selles, et tema omamata relvaluba omas ja hoidis oma elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus menetluses tuvastamata ajast kuni 06.02.2020. a laskekõlbulikke tulirelvi, relva olulisi osasid ja suures koguses laksekõlbulikku laskemoona alljärgnevalt:

1. a)tulirelvi ja relva olulisi osasid (s.o .22LR kaliibriline vintpüss „Walther Sport“ koos optilise sihikuga Vomz PV2-10x52 nr 10416; 16-kaliibriline kaheraudne sileraudne lahtimurtav püss lukustuskeha numbriga 71798; 20-kaliibriline üheraudne sileraudne lahtimurtav püss „Iž-5“ lukustuskeha numbriga 45943; 7,62x25 mm kaliibriline „Tokarev´i“ tüüpi püstol; isevalmistatud 5,9 mm kaliibriline ühelasuline püstol; isevalmistatud 5,7 mm kaliibriline revolver; 7,0 mm kaliibrilist isevalmistatud ühelasuliste püstol; kaks 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi „Mosin“ relvalukku; üks isevalmistatud metallist trummel.
2. b)suures koguses laskemoona, kokku 244 erinvat padrunit ja 345 sütikut (s.o 2 trasseeriva kuuliga tööstuslikult valmistatud 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 21 tööstuslikult valmistatud 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 8 tööstuslikult valmistatud 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 51 tööstuslikult valmistatud .22LR kaliibrilist ääretulepadrunit; 58 tööstuslikult valmistatud 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; 24 iselaetud 20-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 70 tööstuslikult valmistatud 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 1 tööstuslikult valmistatud .303 British kaliibriline vintpüssipadrun; 5 tööstuslikult valmistatud või tööstuslikult valmistatud komponentidest koosnevat 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 2 tööstuslikult valmistatud või tööstuslikult valmistatud komponentidest koosnevat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 1 tööstuslikult valmistatud .22 LR kaliibriline ääretulepadrun; 1 tööstuslikult valmistatud või tööstuslikult valmistatud komponentidest koosnev 9x19 mm kaliibriline püstolipadrun; 280 tööstuslikult valmistatud kõrget sileraudse püssi padrunisütikut; 65 tööstuslikult valmistatud madalat sileraudse püssi padrunisütikut. Antud tegevusega pani Vello Jürgenson toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise suures koguses, millega rikkus Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid (relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena). Relva ja laskemoona käitlemine on Relvaseaduse § 11 lg 2 tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvad on tulirelvad, välja arvatud Relvaseaduse § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad (tsiviilkäibes keelatud tulirevad). Relvaseaduse § 19 lg 2 piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada Relvaseaduse §s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja 4 nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Relvaseaduse § 201 lg 1 kohaselt tulirelva osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, adapter, padrunisalv ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks. Relvaseaduse § 46 lg 5 p 1 kohaselt füüsiline isik võib hoida kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta, mida loetakse

§ 418lg 2 p 2 suureks koguseks.

2.

§ 424

lg 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta vangistust. Karistusseadustiku § 414 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta vangistust. Karistusseadustiku § 418 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 järgi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.-13.01.2020.

a (s.o 2 päeva) arvata karistusaja hulka. Kandmata karistus on 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrata mõistetud karistusest koheselt kandmiseks 6 kuud vangistust.

Koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise algust lugeda kahtlustatavana kinnipidamiskohta saabumisest.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud vangistusest 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Vello Jürgenson 2 aasta ja 6-kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Vello Jürgenson Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Vello Jürgensoni käitumiskontrolli ajal pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma alkoholismivastasele ravile.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

1. Menetluskulu: sundraha 876 eurot, 22.01.
2. a lõhkeaineekspertiisi kulu 162 eurot, 27.04.
3. a tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot, 03.03.
4. a lõhkeaineekspertiisi kulu 324 eurot, 03.04.
5. a tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot, 27.04.
6. a tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot, määratud kaitsja tasu prokuratuuris 31.08.
7. a 239,28 eurot ja 02.09.
8. a 142,08 eurot, kokku 3003,36 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava sissetulekut invaliidsuspensionärina, perekondlikku seisu (7- aastane laps, abikaasa lapseootel), vähendada menetluskulusid ja mõista välja sundraha summas 450 eurot, ekspertiisitasu summas 1000 eurot ja kaitsja tasu summas 150 eurot, kokku 1600 eurot. Menetluskulu jätta tasumisele seaduses ettenähtud korras.
9. Asitõendid: 4.
10. CD-plaadid (s.o 11.01.
11. a ja 12.01.
12. a helisalvestisega häirekeskusesse – 3 tk ja vormikaamera salvestisega – 2 tk), mis asuvad kriminaaltoimikus. 4.
13. Relvad (s.o laskekõlblik .22LR kaliibriline vintpüss „Walther Sport“ koos optilise sihikuga Vomz PV2-10x52 nr 10416; laskekõlblik Belgia päritolu 16-kaliibriline kaheraudne sileraudne lahtimurtav püss lukustuskeha numbriga 71798; laskekõlblik 20-kaliibriline üheraudne sileraudne lahtimurtav püss „Iž-5“ lukustuskeha numbriga 45943; üksiklaskude tegemiseks kõlblik 7,62x25 mm kaliibriline „Tokarevi“ tüüpi püstol; laskekõlblik isevalmistatud 5,9 mm kaliibriline ühelasuline püstol; 5 laskekõlblik isevalmistatud 5,7 mm kaliibriline revolver; laskekõlblik 7,0 mm kaliibriline isevalmistatud ühelasuline püstol. 4.
14. Relva (olulised) osad (s.o 2 kasutuskõlblikku 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi „Mosin“ relvalukku; isevalmistatud metallist trummel; 2 isevalmistatud või kohandatud 7,62x25 mm kaliibrilise Tokarevi tüüpi püstoli padrunisalve; 9x19 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja MP40 padrunisalv; 7,62x25 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ padrunisalv; 7,62x39 mm kaliibrilise Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüssi padrunisalv; isevalmistatud teadmata mudeli 9x19 mm kaliibrilise revolvri trummel; metalltoru; püstoli kelk, mis ei kuulu relvaosade hulka). 4.
15. Laskekõlbulikud padrunid (s.o 2 laskekõlblikku trasseeriva kuuliga tööstuslikult valmistatud 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 21 laskekõlblikku tööstuslikult valmistatud 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 8 laskekõlblikku tööstuslikult valmistatud 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 51 laskekõlblikku tööstuslikult valmistatud .22LR kaliibrilist ääretulepadrunit; 58 laskekõlblikku tööstuslikult valmistatud 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; 24 laskekõlblikku iselaetud 20-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 70 laskekõlblikku tööstuslikult valmistatud 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 1 laskekõlblik tööstuslikult valmistatud .303 British kaliibriline vintpüssipadrun; 5 laskekõlblikku tööstuslikult valmistatud või tööstuslikult valmistatud komponentidest koosnevat 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 2 laskekõlblikku tööstuslikult valmistatud või tööstuslikult valmistatud komponentidest koosnevat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 1 laskekõlblik tööstuslikult valmistatud .22 LR kaliibriline ääretulepadrun; 1 laskekõlblik tööstuslikult valmistatud või tööstuslikult valmistatud komponentidest koosnev 9x19 mm kaliibriline püstolipadrun; 280 kasutuskõlblikku tööstuslikult valmistatud kõrget sileraudse püssi padrunisütikut; 65 kasutuskõlblikku tööstuslikult valmistatud madalat sileraudse püssi padrunisütikut). 4.
16. Laskekõlbmatud padrunid (s.o 5 iselaetud 7,62x54R kaliibrilised vintpüssipadrunid; 4 iselaetud 7,62x39 mm kaliibrilised vintpüssipadrunid; 2 tööstuslikult valmistatud komponentidest isekoostatud .38 Special kaliibrilised revolvripadrunid; 3 tööstuslikult valmistatud 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 30 isevalmistatud 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 10 tööstuslikult valmistatud 7,62x51 mm kaliibrilist vintpüssi paukpadrunit; 16 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; tööstuslikult valmistatud 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun; laskekõlbmatu tööstuslikult valmistatud komponentidest koosnev 7,62x51 mm kaliibriline vintpüssipadrun; tööstuslikult valmistatud 7,92x57 mm kaliibriline vintpüssipadrun; 2 tööstuslikult valmistatud või tööstuslikult valmistatud komponentidest koosnevat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; tööstuslikult valmistatud 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun; 11 tööstuslikult valmistatud või tööstuslikult valmistatud komponentidest koosnevat 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit). 4.
17. Paukpadrunid (s.o tööstuslikult valmistatud 5,56x45 mm kaliibriline vintpüssi paukpadrun; 2 tööstuslikult valmistatud 7,62x51 mm kaliibrilist vintpüssi paukpadrunit; tööstuslikult valmistatud 7,62x51 mm kaliibriline vintpüssi paukpadrun). 4.
18. Lõhkeained (s.o plastpurk musta värvusega läikivad ruudukujulised plaatjad graanulid massiga 604,2 g; klaaspurk roheka värvusega ruudukujulised plaatjad graanulid massiga 28,09 g; metallpurk roheka värvusega ruudukujulised plaatjad graanulid massiga 221,4 g; valge plasttops musta ja roheka värvusega graanulite segu massiga 24,91 g; pruun klaastops roheka värvusega sfäärilised graanulid massiga 9,29 g; valge plasttops musta ja roheka värvusega graanulite segu massiga 24,20 g). 4.
19. Kriminaalasja juures on asitõendiks ka metallist kast, riidest padrunivöö, 15 padrunikuuli, papist karbid montaažipadrunitega koos tühjade karpidega, plekist karp, milles 80 padrunikuuli ja rohelist värvi plastikust karp montaažipadrunitega. Nimetatud esemed on tagastatud Vello Jürgensonile.
20. Punktis 4.1 nimetatud asitõendid asuvad kriminaaltoimikus. Punktis 4.2 – 4.6 nimetatud asitõendid asuvad Lõuna prefektuuri Tartu Riia 132 relvahoidlas ja punktis 4.7 nimetatud asitõendid hoiustatakse EKEI-s. 6
21. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta asitõendiks olevad CD-plaadid (p 4.1) kriminaaltoimikusse. 7.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeerimisele kuuluvaks varaks on tulirelvad (p 4.2), relva olulised osad (p 4.3), laskekõlblikud padrunid (p 4.4) ja lõhkeained (p 4.7).

1. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kuuluvad laskekõlbmatud padrunid (p 4.5) ja paukpadrunid (p 4.6). II Kohtu seisukoht
2. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.
3. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Vello Jürgensoni süüditunnistamiseks

§ 424lg 2, § 121 lg 2 p 3, § 414 lg 1 ja § 418 lg 2 p 2 järgi.

11. Seega tuleb Vello Jürgenson süüdi tunnistada

§ 424

lg 2, § 121 lg 2 p 3, § 414 lg 1 ja § 418 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Asitõendite suhtes tuleb kohaldada meetmeid, mis nähtuvad süüdistatava, tema kaitsja ning prokuröri vahelisest kokkuleppest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 7