Obsah (11)

§ 477§ 476§ 474§ 475§ 367§ 430§ 172§ 138§ 175§ 177§ 178

2-20-9810 K O H T UMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9810 Tsiviilasi Harku vald, Tabasalu al

) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 476

lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Kohus loeb puudutatud isiku ära kuulatuks tema poolt kohtule esitatud kirjaliku avalduse alusel kooskõlas

§ 474

lg 4 III lause järgi.

§ 475lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad.

AÕS § 75 järgi kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi suurusele asjal lasuvaid koormatisi ja kulusid. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi on sätestatakse majanduskavas korteriomanike kohustuste jaotus selle kohta, kuidas nad peavad kandma majandamiskulusid. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 järgi juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist. 3 2-20-9810 Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et puudutud isik on korteriomandi, registriosa nr xxx (xxx) omanik alates 22.05.17 kui ta on omanikuna kantud kinnistusraamatusse, mitte 06.06.16 nagu on väitnud avaldaja, kuid märgitu ei oma tähtsust, sest nõude aluseks olev perioodi pärineb

1. ja
2. aastast. Avaldaja on tõendanud põhikirjaga, et puudutud isikul on kohustus tasuda avaldajale põhikirja p 4.2.6 järgi igakuiselt elamu majandamise jooksevate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid koosoleku poolt kehtestatud korras ja suuruses. Avaldaja on tõendanud 2019.a. ja 2020.a. majanduskavaga, et ühistu on kehtestanud 2019a. ja 2020.a kava, mille alusel on arvestatud välja sihtotstarbeliste maksete suurused ja jaotus, mida tuleb korteriomanikul kanda. Avaldaja on esitanud kohtule võlgnetava perioodi arved, millest nähtub igakuiselt tasumisele kuuluvate kulude koosseis, nende summa ehk kohustuse ulatus aga ka tasumis tähtaeg, mis arves näidatud tasumise kuupäev. Viidatud arvetega ja majanduskavadega on tõendatud, et avalduses märgitud perioodil tuli puudutatud isikul tasuda avaldajale kokku vastavaid sihtotstarbelisi makseid kokku 1586,71 €. Puudutatud isik ei ole avaldusele esitanud mistahes vastuväited, taotlusi, tõendeid ega väitnud, et ta oleks märgitud nõutud summa avaldajale ära tasunud või et ta poleks tasumisega viivitanud. Kuna puudutatud isik ei ole arvetele, neis toodud summadele, oma kohustuse täitmata jätmisele ega ka viivisele vastu vaielnud, siis leiab kohus avaldaja esitatud tõendeid kogumis hinnates, et avaldus on tõendatud, põhjendatud. Nii on tõendatud, et avaldaja avalduses märgitud igakuised tasunõuded on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1, 7 järgi ja et puudutatud isik on rikkunud avaldaja põhikirja p 4.2.6 ja KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 ja AÕS § 75 tulenevat korteriomaniku kohustust tasuda avaldajale igakuiselt elamu majandamise jooksevate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid. Kuna puudatud isik on kohustust rikkunud, siis on avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, AÕS § 75, KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 järgi. Lisaks on avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi seadusejärgset viivist võlalt. Kuivõrd viivisele ei esitanud puudutatud isik vastuväiteid, leiab kohus, et perioodi 25.05.2019 – 06.07.2020 eest on iga arves näidatud summa tasumata jätmiselt ehk võlalt viivis kokku 70,33 eurot. Eeltoodu alusel kuulub avaldus rahuldamisele ja puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldajale põhivõlga 1586,71 €,viivist perioodi eest 25.05.19-06.07.2020 kokku 70,33 84 eurot.

§ 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb puudutud isikult välja mõista avaldajale võlgnetavalt põhivõlalt viivist alates 07.07.2020 VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni põhivõla tasumiseni. Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (

§ 430lg 1).

Menetluskulud

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on palunud puudutatud isikult menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu 50 eurot ning õigusabikulusid 630 eurot (sh käibemaks) 7,5 h eest. Esindaja tunnitasu on 70 €/h + käibemaks (kulude nimekiri, arve 0707-02 07.07.2020 lisatud avaldusele). Kooskõlas

§ 172

lg 1 II lausega jäävad avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest puudutud isik on põhjustanud selle, et avaldaja pidi oma õiguste kaitseks kohtuse pöörduma. 4 2-20-9810 Puudutud isiku menetluskulud jäävad

§ 172

lg 1 II lause järgi tema enda kanda.

§ 138

lg 1, 2, § 139 lg 1, 144 järgi on menetluskuludeks lõiv ja esindaja kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kookõlas TsM § 175.1 lg 1 kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Kohus leiab, et avaldaja esindaja tasumäära 70 €/h + käibemaks ja tehtud töö 7,5 h eest on kooskõlas asja materjalidega ning põhjendatud

§ 175lg 1 järgi.

Avaldaja on tasunud avalduselt lõivu 50 €. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks menetluskulude katteks avaldaja poolt nõutud lõivu 50 € ja esindaja kulud 630 € (sh käibemaks).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja taotluses viivise väljamõistmist kuludelt, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista menetluskuludega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 II lause järgi alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 5