KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse peale osas, millega on määratud kindlaks menetluskulude rahaline suurus, võib esitada apellatsioonkaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. 2

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud 18.05.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 01.06.2020. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et xxx AS-i ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga xxx, mille alusel kohustus xxx AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus xxx AS-i teenuseid kasutama ning xxx AS esitas kostjale järgmised arved: 01.08.2016 kuni 31.08.2016 osutatud teenuste eest summas 36,15 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.09.2016; 01.09.2016 kuni 30.09.2016 osutatud teenuste eest summas 36,29 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.10.2016; 01.10.2016 kuni 31.10.2016 osutatud teenuste eest summas 286,43 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.11.
2. Tasu on maksmata. xxx AS loovutas 01.02.2018 nõuded hagejale. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 358,87 eurot.

1. Hageja nõuab kostjalt viivise 284,19 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt määraga 0,07% päevas kuni 16.12.
2. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et xxx AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on xxx AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkuleppelist viivisemäära kuni 24%-ni. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls
3. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 358,87 eurot arvestatud viivise summa on kokku 89,05 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhinõudelt 36,15 eurot ajavahemiku 19.09.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 9,38 eurot; põhinõudelt 36,29 eurot ajavahemiku 19.10.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 9,18 eurot; põhinõudelt 286,43 eurot ajavahemiku 19.11.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 70,49 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 89,05 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 195,14 eurot tasumise nõudes (284,19-89,05=195,14).

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3

§ 407lg 1).

Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu numbriga 8385197 alusel. Hageja taotletud summa liitumislepingu kohta ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 25 eurot tasumise nõudes ja mõistab sissenõudmiskulud 25 eurot kostjalt hageja kasuks välja. 5.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse ligikaudu 2/3 ulatuses esitatud nõudest ning jättis hagiavalduse 1/3 ulatuses esitatud nõudes rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 1/3 ulatuses hageja kanda ning 2/3 ulatuses kostja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot ja kandnud lepingulise esindaja kulusid 420 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulud olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks arvestades menetluskulude jaotust. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 116,67 eurot ja lepingulise esindaja kulu 280 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata riigilõivu 58,33 eurot ja lepingulise esindaja tasu 140 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 396,67 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, sest kostja ei ole teinud menetlustoiminguid ega kandnud kohtukulusid. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4