lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebajad on menetluse lõpetamisega nõus ega ole taotlenud menetluse jätkamist
Menetluse lõpetamiseks sellel alusel ei ole vajalik vastustaja taotlus ega kolmanda isiku nõusolek. Kohus tühistab eeltoodust tulenevalt kohtuotsuse kuulutamise aja ja lõpetab haldusasja menetluse.
lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Kaebuse on esitanud viis kaebajat ja kaebusega koos esitati esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebusega koos on tasutud riigilõiv summas 150 eurot. Riigilõivu on tasutud seega igalt kaebuselt ja ka iga kaebaja eest esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest. Kohus on esialgse õiguskaitse taotlused 20.11.2020 määrusega sisuliselt läbi vaadanud, mistõttu ei kuulu selles osas riigilõiv tagastamisele. Küll aga tagastab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ehk 75 eurot. 4.
lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtule nähtub, et vastustaja 14.09.2020 korralduse nr 424 põhjendused kattuvad suures osas kohtu 20.11.2019 ja 28.08.2020 määrustes tooduga, mistõttu leiab kohus, et vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamine on seotud kohtule kaebuse esitamisega.
Kaebajad on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 3864 eurot (koos käibemaksuga). Sellele saab lisanduda ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulude põhjendatuse kontrollimisel arvestada järgmiste asjaoludega: - kaebajaid oli kokku 5, kuid menetluskulude spetsifikatsioonist nähtub, et kaebajail oli oma volitatud esindaja A kellega esindaja peamiselt suhtles; - esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata (vrdl TsMS § 169 lg 3); - menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebuse koostamisele (kokku 8 leheküljel) kulunud üle 14 tunni, mida võib pidada menetluse keerukust arvestades ülemääraseks; - Puukuuri kinnistu juurdepääsuga seonduv, sh kompromissi otsimine (vt 09.07.2020 määruse punkti 3 kolmas lõik) ei ole täies ulatuses otseses seoses vaidlustatud korraldusega, vaid tegemist on võimaliku muu (eraõigusliku) vaidlusega (vt ka kaebuse p 20); - menetluskulude nimekirja koostamist ei ole kohtupraktikas peetud õigusteenuse osutamise osaks. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärasest lihtsama kohtuasjaga (haldusaktis põhjenduste puudumine). Samuti ei pea vastustaja kandma eraisikute tsiviilvaidlusest tulenevaid kulusid. Seetõttu peab kohus põhjendatuks üksnes õigusabikulusid ligikaudu 18 tunni ehk ümardades 2600 euro ulatuses. Kohus ei mõista TsMS § 169 lg 3 analoogiale tuginedes vastustajalt välja ka esialgse õiguskaitse taotluste riigilõivu. Kaebajate soovil mõistab kohus kulud välja ühe kaebaja kasuks. 5.
lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna kolmas isik osaleb kaebajate vastaspoolel ning kaebajatel ei ole menetluskulude kandmise kohustust, ei ole kolmanda isiku menetluskulusid, ka vastava taotluse esitamisel võimalik kaebajatelt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.