← Eesti

2-20-9405/16

2-20-9405 KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9405 Ts

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 11

alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

§ 15

lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. 2

(4)2-20-9405 9.

§ 11

lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 10. Kohus võttis 10.08.2020 määrusega pankrotiavaldused menetlusse ja kohustas töötajaid tasuma

§ 11alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti.

Töötajad deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avaldused esitanud töötajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõuete olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. 11.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

  1. Võlausaldaja R S pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 22.01.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2442/18 mõisteti võlgnikult ehk tööandjalt töötaja kasuks välja september—november 2018 töötasu nõue kokku summas 4419 eurot (neto) ning puhkusehüvitis summas 3109,88 eurot (bruto). Otsus jõustus 11.03.
  2. Võlausaldaja A Ru pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 25.01.2019otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2435/18 mõisteti võlgnikult ehk tööandjalt töötaja kasuks välja september 2018 töötasu nõue kokku summas 1947 eurot (neto) ning puhkusehüvitis summas 2309,68 eurot (bruto) ja jätab rahuldamata summas 215,82 eurot (bruto). Otsus jõustus 14.06.
  3. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on töötajad pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, kuivõrd nende nõuete osas on olemas jõustunud Töövaidluskomisjoni otsused. Võlausaldajate avalduse kohaselt ei ole võlgnik neile nimetatud otsustest tulenevaid kohustusi täitnud. Võlgnik on ise kinnitanud, et võtab pankrotiavalduses esitatud nõuded õigeks.
  4. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduste aluseks olevaid Töövaidluskomisjoni otsuseid täitnud. Võlgniku seaduslik esindaja M R on oma kirjalikus vastuses ning samuti eelistungil kohtule kinnitanud, et äriühing AWWI Invest OÜ on püsivalt maksejõuetu ning seega puuduvad varad võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotimenetluse kulude katmiseks. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnik esitanud viimase majandusaasta aruande
  5. aasta eest. Võlgnikul on 14.09.2020 seisuga maksuvõlg summas 46 188,99 eurot. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
  6. Eeltoodust tulenevalt esineb alus

§ 11lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Kohus on tuvastanud, et töötajad on pankrotiavaldusi piisavalt põhistanud ja oma nõuete olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 15

lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduste menetluse. 3

(4)2-20-9405
  1. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse.
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldajate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.