Obsah (6)

§ 29§ 23§ 74§ 31§ 123§ 312

4-20-2774 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohu

) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
2. juuni
3. a otsus väärteoasjas nr 2302,20,007286, millega Eerik Kirsi karistati LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 eurot.
4. Lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

3. Rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja kaebus. 4.

§ 23

alusel mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku Eerik Kirsi kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikus ulatuses, s.o 750 eurot, sealhulgas käibemaks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 4-20-2774 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti
2. mail 2020 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Eerik Kirsile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, kasutades telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellega liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 1 nõudeid ja tema tegu on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi.
4. juunil 2020 tehtud otsusega karistati Eerik Kirsi teo eest rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Juhtides mootorsõidukit ja tegeledes juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, võtab juht teadlikult riski. Hoides mootorsõidukit juhtides mobiiltelefoni käes või rääkides telefoniga, suureneb võimaliku ohu korral reaktsiooniaeg ja sellest tulenevalt võivad ka võimaliku õnnetuse tagajärjed olla raskemad. Menetlejal ei ole alust kahtlustada tunnistajat pahatahtlikkuses ja kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Karistuse mõistmisel võttis menetleja arvesse ka seda, et isiku käitumises ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.
5. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteo tunnuste puudumise tõttu ning kaebajale valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Lisaks palub ta nõuda sideettevõtjalt E AS välja telefoninumbrile xxxx 14.05.2020 ajavahemikul 18.30 – 19.30 sisse tulnud kõnede nimekirja, millest nähtuks kõnede aeg ja kestus. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3.
6. Väärteoprotokollile esitas menetlusalune isik kaitsja vahendusel vastulause, milles ta vaidlustas väärteo toimepanemise, tuues välja, et tal ei olnud kell 19:08 ajal ühtegi telefonikõnet; kõik telefonikõned ühendatakse automaatselt auto „käed-vabad“ süsteemi, mistõttu telefoni füüsiline käes hoidmine ei oleks olnud vajalik ka juhul, kui kõne oleks reaalselt aset leidnud; kogutud tõenditest ei nähtu, millise objektiivse tõendi alusel politseinikud tuvastasid, et menetlusalusel isikul oli käes telefon. Kohtuväline menetleja rikkus

§ 74

lg 1 p-s 8 sätestatud kohustust, jättes otsuses põhjendamata, miks ta ei võtnud arvesse vastulauses esitatud vastuväiteid. Jättes vastulauses esitatud vastuväited käsitlemata ja nendega arvestamata jätmise põhjendamata, on kohtuväline menetleja rikkunud menetlusaluse isiku õigust ausale, läbipaistvale ja erapooletule menetlusele. 3.2. Kaitse ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega ka selles osas, mis puudutab väärteo tõendamist videosalvestisega.

§ 31

lg 11 p 3 kohaselt on väärteo toimepanemisest tehtud videosalvestis tõendiks juhul, kui salvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kuivõrd videosalvestiselt tunnistaja E poolt kirjeldatud asjaolusid (käe hoidmine parema kõrva juures, käes olev telefon) ei nähtu, ei ole salvestis telefoni kasutamise fakti osas iseseisvaks tõendiks

§ 31lg 11 p 3 tähenduses.

Seega ei tõenda videosalvestis ka sel põhjusel väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. 3.

1. Kaitse on seisukohal, et M E ütlused ei ole menetlusaluse isiku süüstamiseks ja karistamiseks piisavad olukorras, kus ükski muu asjas kogutud tõend nende ütlustega ei haaku 2 4-20-2774 või on vastuolus. Tunnistaja M. E ütlused ei ole printsiibis suurema tõe- või usaldusväärtusega, kui menetlusaluse isiku ütlused, mõlemal juhul on tegemist isikulise tõendiga. Asjaolu, et ühe isikulise tõendi allikaks on politseiametnik, ei muuda tõendit paremaks ega kvaliteetsemaks. KrMS § 61 lg 1 keelab ühe tõendi aprioorset eelistamise teisele. Seega tuleb menetlusaluse isiku ütlusi ja politseiametniku ütlusi käsitleda eelduslikult võrdsetena. Võrdsete tõendite vastuolu korral tuleb juhinduda KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttest ja tõenditevahelised vastuolud tõlgendada süüdistatava (s.t menetlusaluse isiku) kasuks juhul, kui vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada.
2. Harju Maakohtus
3. juulil 2020 toimunud kohtuistungil jäid Eerik Kirs ja tema kaitsja kohtuvaidlustes kaebuse juurde. Kaitsja hinnangul esineb rida põhjuseid, miks väärteomenetlus tuleks lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Esiteks ei ole täit kindlust, et politseiametnikud tajusid ilmeksimatult menetlusaluse isiku telefoniga rääkimise. Teiseks langevad tunnistaja H ütlused kokku menetlusaluse isiku ütlustega selle kohta, et E. Kirs kasutas autos telefoniga rääkides „käed-vabad“ seadet. Kolmandaks nähtub menetlusaluse isiku kõnelogist, et väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise ajal kell 19.08 ei olnud menetlusalusel isikul ühtegi kestvat või kehtivat kõne. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, leides, et teo toimepanemine on leidnud tõendamist eeskätt tunnistajate V K ja M. E ütlustega, kes vahetult tajusid väärteomenetluse asjaolusid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Eerik Kirsile ette seda, et ta juhtis
2. mail 2020 kell 19.08 Vabaduse puiesteel Kurni põik ja Side tn vahel mootorsõidukit, kasutades telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellega liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 1 nõudeid ja tema tegu on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi.
3. LS § 33 lg 11 p 1 näeb ette, et juhil on keelatud: tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Seega tuleb kohtul otsustada, kas praeguses asjas kinnitavad kohtuistungil uuritud tõendid, et Eerik Kirs kasutas sõidu ajal mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita või hoidis seda sõidukit juhtides ning sõiduki liikumise ajal käes.
4. Menetlusalusele isikule etteheidetavat mobiiltelefoni kasutamist kirjeldavad politseiametnikust tunnistaja M E kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt oli ta paarilisega Vabaduse puiestee ja Kurni põigu ristmiku juures, kus on valgusfoor. Sündmus toimus mais õhtusel ajal, kui linnast väljuval suunal liikus valge xxxx, mille juht hoidis paremas käes kõrva juures mobiiltelefoni ja rääkis sellega. Sõiduki peatamisel tuvastati juhina Eerik Kirs. Kaitsja küsimusele vastates selgitas tunnistaja, et tema hinnangul oli menetlusaluse isiku käes just telefon, sest juhi suu liikus ja kindlasti oli näha, et tema käsi on üleval, kõrva ääres. Näha oli 3 4-20-2774 telefoni ülemine ots, see oli tumedat värvi. Politseiauto videosalvestisel on tunnistaja hinnangul läbi auto küljeakna nähtav valge laik ja see ongi käsi, mis peegeldab päikesevalgust. Tunnistaja E ütlusi kinnitab politseiametnikust tunnistaja V K, kelle ütluste kohaselt nägi ka tema, et menetlusalusel isikul on käsi üleval ja ta hoiab selles mobiiltelefoni laadset eset. Kaitsja küsimusele vastates täpsustas tunnistaja, et oli aru saada, et inimene hoiab mobiiltelefoni kõrva juures, sest käsi oli üleval ja see nägi välja nagu telefoniga rääkimine, tegemist oli mobiiltelefoni meenutava esemega. Tunnistaja K selgitas, et üldjuhul, kui isik hoiab telefoni käes, siis mingi osa sellest paistab, kuid möönis, et ta ei mäleta tõepoolest, kuidas sel korral oli ehk kui suur osa telefonist välja paistis. Väärteoasjas on esitatud ka politseiautost tehtud audiovideosalvestis, milles on näha menetlusaluse isiku juhitud sõiduki xxxx liikumist valgusfoori poole. Salvestiselt on kuulda ka politseiametnike omavahelist vestlust, kus salvestiselt nähtuva kellaaja järgi kell 19:08:31 märgib üks politseiametnik: „xxxx on jah“, millele teine vastab: „xxxx jah“, misjärel alustatakse liikumist sõiduki järele. Märkimisväärne on, et menetlusaluse isiku sõiduk on sel hetkel juba politseisõidukist möödunud.
5. Kohtu hinnangul, millega nõustusid kohtuistungil salvestist uurides ka menetlusosalised, ei ole videosalvestiselt eristatav Eerik Kirsi nägu, mobiiltelefon ega ka ülestõstetud käsi. Kohus märgib, et videosalvestiselt on läbi sõiduki kõrvalistuja küljeakna tõepoolest nähtav valge valguslaik, küll aga ei ole selle kuju pinnalt võimalik järeldada, kas tegemist on just käe peegeldusega ja mis asendis see käsi on. Mõlemad politseiametnikud kinnitasid, et nad panid tähele isiku ülestõstetud kätt, mis oli selles asendis, millega tavaliselt räägitakse telefoniga, kuid kumbki tunnistaja ei saanud kindlalt väita, et isiku käes oli just telefon ja tegemist ei olnud peegelduse ega varjuga. Mõlemad tunnistajad tuginesid ka sellele, et nad on samal päeval ja ka oma töös üldiselt pidanud kinni mitu inimest, kes rääkisid telefoniga ja nad teavad praktikast, kuidas see välja näeb. Tunnistaja M. E kinnitas, et tegi vastava järelduse ka seetõttu, et menetlusaluse isiku suu liikus, nagu ta oleks rääkinud telefoniga, kuid kohtu hinnangul ei võimalda videosalvestiselt nähtuv vahemaa politseiauto ja mööda Vabaduse puiesteed liikuvate sõidukite vahel tegelikult piisava kindlusega näha sõidukijuhi suu liikumist. E. Kirsi suu liikumist ei kinnitanud ka tunnistaja K. Samuti väärib kohtu hinnangul selles kontekstis tähelepanu asjaolu, et videosalvestise kohaselt ilmus menetlusaluse isiku sõiduk politseiametnike vaatevälja kell 19.08.27 ja pärast seda said nad näha autojuhti läbi kõrvalistuja ukseklaasi vaid mõne sekundi jooksul. Videosalvestiselt nähtub ka see, et juba sõites järele menetlusaluse isiku sõidukile pöörasid politseiametnikud tähelepanu ka teisele sõidukile (musta värvi kaubik), pidades võimalikuks ka selle juhi puhul samalaadse rikkumise toimepanemist ja mööndes seejärel, et telefoni kasutab hoopis kõrvalistuja. Seega ei saa politseiametnike eksimust rikkumise tuvastamisel välistada.
6. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei ole ta sõidu ajal telefoni käes hoidnud ega kasutanud seda muus režiimis kui „käed-vabad“ seadme abil. Juba autosse sisenedes ühendub tema telefon automaatselt sõiduki vastava süsteemiga. Vastav võimalus on kirjeldatud tõepoolest ka isiku sõiduki juhendi väljavõttes, mis käsitleb sõiduki „käed-vabad“ seadme olemasolu ja tööd (tl 25, 57). E. Kirsi ütluste kohaselt väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o kell 19.08 ei olnud tal aga ühtegi kõnet, mistõttu ei olnud tal üldse põhjust telefoni kasutada. E. Kirsi ütluste kohaselt oli tal samal päeval enne seda, kui politsei sõiduki peatas, kõne oma advokaadiga E H, mis lõppes Järve keskuse juures. Mõne aja möödudes kõne lõppemisest üritas ta sõiduki „käed-vabad“ 4 4-20-2774 seadet kasutades advokaadile tagasi helistada, kuid seda kõnet ei võtnud E. H vastu. Seejärel peatas politsei sõiduki ja advokaat helistas talle tagasi, kui E. Kirs istus peatamise järel oma autos ning ka see kõne toimus „käed-vabad“ ühendust kasutades. Viimast väidet kinnitab iseenesest ka tunnistaja M. E, kelle sõnul käis ta mitu korda menetlusaluse isiku sõiduki ja politseisõiduki vahel ning ühel kordadest kuulis ta vestlust E. Kirsi ja oletatavasti isiku juristi vahel, mis toimus auto „käed-vabad“ seadme abil, sest hääl kostus auto kõlaritest. Menetlusalune isik selgitas samuti, et kasutab telefoniga rääkides vasakut kätt, sest paremas kõrvas on kuulmine langenud. Kohus nendib, et kuigi kaitsja esitas kohtule tõendi isikul tinnituse esinemise kohta (tl 58), ei nähtu siiski tõendist, et langenud oleks just parema kõrva kuulmine. Seega ei tõenda esitatud dokument iseenesest esitatud väidet ega ole seetõttu ka asjakohane, mistõttu jätab kohus selle dokumendi tõendina kõrvale.
7. Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitavad tunnistaja E. Hi ütlused, kes selgitab, et vestles samal päeval E. Kirsiga ja tema hinnangul oli kuulda, et menetlusalune isik sõidab autoga, kuna kostis ka liiklusmüra ja see kõlas nii, nagu menetlusalune isik oleks kasutanud „käed-vabad“ seadet, sest oli ka kerge kaja. E. H kinnitas ka seda, et esmalt toimus nende vahel pikem vestlus, seejärel nägi ta, et menetlusalune isik helistas talle tagasi, kuid ta ei saanud kõnet vastu võtta ning hiljem helistas ise tagasi. Siis ütles E. Kirs talle, et politsei peatas teda telefoniga rääkimise tõttu. Menetlusalune isik oli tunnistaja sõnade kohaselt peatamisest hämmingus ja eitas teo toimepanemist. Kõnede toimumist ja nende kellaaegu kinnitab menetlusaluse isiku esitatud telefoni kõnelogi (tl 28), mille kohaselt E. Hi telefoninumbrilt tuli kõne kell 18.44, mis kestis 22 minutit; seejärel kell 19.10 on kõnest loobutud ja kell 19.30 on E. Hi numbrilt sissetulev kõne, mis kestab ühe minuti. Kuigi kõnelogist ei nähtu, mis päeval on see tehtud, langeb sellelt nähtuv teave üldjoontes kokku menetlusaluse isiku, tunnistaja E. Hi ja osaliselt ka tunnistaja M. E ütlustega. Samuti esitas kaitsja kohtule sideettevõtja väljavõtte E. Kirsi telefoninumbrilt (xxxx) tehtud väljuvatest kõnedest
8. a mai kuu kohta, millest nähtub, et
9. mail 2020 ei olnud isiku numbrilt tehtud kõnesid ajavahemikus 16.57-19.
11. Kaitsja taotles kohtult nõuda sideettevõtjalt välja telefoninumbrile xxxx sissetulevate kõnede eristust ajavahemikus 18.30-19.30, millest nähtuks kõnede aeg ja kestus. Kohtu hinnangul reguleerib väärteomenetluses vastavat võimalust

§ 312

lg 2, mille kohaselt võib kohtu loal teha üksikpäringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mis puudutavad sõnumi edastamise fakti. Üksikpäring on kirjalik päring elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta. Päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks. Kohtu hinnangul on seega päringut võimalik teha vaid konkreetse üksiksõnumi kohta, mitte n-ö kõneeristusena ja seda sõltumata tegelikult ajavahemikust, mille kohta kõneeristust küsitakse. Lisaks ei ole see kohtu hinnangul praegusel juhul ka vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks. 13. Kohtu hinnangul esineb uuritud tõendite pinnalt kahtlus selles, et E. Kirs ei pannud toime talle etteheidetavat tegu. Teo toimepanemist tõendavad politseiametnikest tunnistajate ütlused, kes nägid menetlusalust isikut lühikese aja ehk mõne sekundi kestel, asudes sõidukist piisavalt kaugel, et toimuvat ei oleks võimalik piisava selgusega salvestada politseisõiduki 5 4-20-2774 videokaamerale. Tunnistajate enda ütluste kohaselt tuletasid nad etteheidetava teo toimepanemist eeskätt isiku käeliigutusest. Kumbki tunnistajatest ei saanud kinnitada, et nägi tunnistaja käes kindlasti just mobiiltelefoni, mida kohus peab salvestiselt nähtavat vahemaad politseisõiduki ja menetlusealuse isiku sõiduki vahel arvestades ka tegelikkuses võimatuks. Seega ei ole välistatud, et mobiiltelefoniks pidasid politseiametnikud mingit muud objekti sõidukis või ka mõne objekti varju või peegeldust. Videosalvestiselt on kuulda, et vahetult enne menetlusaluse isiku sõiduki kinnipidamist arutasid politseiametnikud mobiiltelefoni kasutamist sõiduki roolis ja väljendasid isiklikku negatiivset suhtumist sellisesse käitumisse, mis võis omakorda mõjutada sõidukijuhi kehakeele tajumist rikkumisena. Täielikult ei saa kohtu hinnangul välistada ka asjaolu, et politseiametnikud tajusid sõidukijuhi tegevusena hoopis temaga paralleelselt liikuvas sõidukis (musta värvi kaubikus) viibiva kõrvalistuja tegevust. Seega ei ole politseiametnike ütluste pinnalt võimalik tõsikindlalt järeldada seda, et menetlusalune isik sõidu ajal kasutas või vähemalt hoidis käes mobiiltelefoni. Väärteoasjas ei ole ka tõendeid selle kohta, et isikul oleks väärteoprotokollis nimetatud ajal telefonikõne; samas on menetlusaluse isiku enda ütlustega, sõiduki juhendi väljavõttega ja ka tunnistaja M. E ütlustega tõendatud, et sõidukis oli kasutusel „käed-vabad“ seade. Kohtu seisukohta kinnitab ka asjaolu, et isikut ei ole varem liiklusrikkumiste eest karistatud (tl 43). Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes in dubio pro reo-põhimõttest lõpetab kohus väärteomenetluse E. Kirsi asjas

§ 29lg 1 p 1 alusel.

14.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lõike 1 punktis 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kaitsja tasu kohtuvälise ja kohtumenetluse eest kokku summas 2407,5 eurot (tl 59, 60 ja 83), sealhulgas käibemaks. Kaitsja tunnitasu on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Selline tunnitasu suurus ei ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat. Kohus leiab, et arvestades väärteoasja sisu ja keerukust, menetlusalusele isikule menetlusega võimalikult kaasnevaid tagajärgi ning kaitsja toimingute vajalikkust, tuleb mõistlikuks pidada kaitsja tasu kohtuistungitest osavõtu eest 2,5 tunni ulatuses (vastavalt arvele) ja kohtuvälises menetluses osalemise ning kohtumenetluseks ettevalmistamise eest samuti 2,5 tunni ulatuses, s.o kokku 5 tundi. Seega tuleb menetlusalusele isikule hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu 750 eurot, sealhulgas käibemaks. Elina Elkind Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6