2-19-8005/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise kuupäev 31.08.2020.a Tsiviilasja number 2-19-8005 Tsiviilasi M K hagi A K vastu ühisvara jagamiseks, vastuhagi Tsiviilasja hind 3 500 eurot Hageja M K (isikukood xxxx) Esindaja vandeadvokaadi abi Arvo Kivar (Advokaadibüroo LMP) Kostja A K (isikukood xxxx) Esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas (Advokaadibüroo Koch ja Partnerid) Viimase kohtuistungi aeg 10.08.2020 RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi ja vastuhagi rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
3. M K (hageja) esitas 27.05.2019 hagi oma endise abikaasa A K (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Poolte abielu sõlmiti xxxx ja lahutati kohtuotsusega 27.09.2018 (tsiviilasi 218-7643). 18.06.2019 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt nõudis hageja ühisvara jagamist nii, et tema ainuomandiks saab: • korteriomand xxxx; • kinnistu xxxx (kinnistusraamatu registrinumber xxxx); • sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx; • M K nimel olevad arveldusarved, hoiused, väärtpaberid jms ja A K ainuomandiks saab: • korteriomand xxxx (kinnistusraamatu registrinumber xxxx) 662/12749 suurune mõtteline osa; • xxxx OÜ (registrikood xxxx) 875/2500 suurune osalus; • sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx; • A K nimel olevad arveldusarved, hoiused, väärtpaberid jms. • 90 000 euro suuruse hüvitise M Kle tasumise kohustusega kinnistu xxxx (kinnistusraamatu registrinumber xxxx) 896/1793 suurune mõtteline osa. Alternatiivselt taotles hageja ühisvara jagamist kohtu äranägemisel sellisel viisil, mis jätaks M K omandusse 50% kogu ühisvara väärtusest, M K omandusse võivad jääda kõik või üksnes mõned tema poolt taotletud kinnis- ja vallasasjadest ning A K hüvitaks oma tegevuse tõttu põhjustatud ühisvara vähenemise (digitoimiku lk [dtl] 56-57).
4. Kostja teatas 31.10.2020 hagivastuses, et on ühisvara jagamisega nõus, kuid mitte hageja poolt soovitud viisil.
5. Kohus selgitas kostjale 14.11.2019 määruses vajadust esitada vastuhagi (dtl 91).
6. Kohus arutas asja 02.12.2019 eelistungil.
7. Kostja esitas 15.01.2020 vastuhagi, milles palus määrata xxxx kinnisasi tema ainuomandisse, kuna see on omandatud lahusvara arvel ning jagada ülejäänud ühisvara nii, et M K ainuomandisse jäävad: • korteriomand xxxx; • M Kle kuuluvad arveldusarved, ükskõik millises krediidiasutuses, koos • sellel olevate summadega; • Sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx ja A K ainuomandisse jäävad: • • • • • • korteriomand xxxx korter xxxx koos sellel asuva vallasvaraga; A Kle kuuluvad arveldusarved, ükskõik millises krediidiasutuses, koos sellel olevate summadega; Sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx; xxxx OÜ (registrikood xxxx) osa; xxxx kinnisasja kaasomand hagejale rahas makstava kompensatsiooni vastu (dtl 102-103).
8. Kohus arutas asja teistkordsel eelistungil 03.06.
9. Pooled rääkisid läbi võimalused asja lahendamiseks kokkuleppel, kostja tegi hagejale kaks alternatiivset pakkumist. Kohus selgitas pooltele, et kui kokkuleppele ei jõuta, oleks mõistlik vaidlusalused kinnistud enampakkumisel võõrandada ja jagada tulu (dtl 318). Kohus selgitas 16.07.2020 e-kirjas pooltele, et ühisvara on võimalik jagada ka osaliselt ning et kokkuleppe mittesaavutamisel saaks kohus jagada vara enampakkumise kaudu vaid juhul, kui vastav nõue esitatakse (dtl 323). Kohus selgitas samas, et vastava nõude esitamata jätmisel jääb nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Kohus selgitas 03.06.2020 eelistungil hagejale ka seda, et ühisvara arvel kulutuste tegemine ja tulu saamine kostja poolt ei ole tõendatud (dtl 317).
10. 10.08.2020 eelistungil arutasid pooled uuesti kokkuleppe võimalusi. Kohus kordas, et alternatiivsete nõuete puudumisel ei ole võimalik hagi ega vastuhagi rahuldada (dtl 340). Kostja võttis istungil omaks hageja faktiväite, et tema on tasunud poolte ühise tütre nimele omandatud kinnisasjade eest (dtl
11. xxxx, registriosa nr xxxx ja xxxx, registriosa nr xxxx, lepingudokumendid paiknevad dtl 168-193). Kostja välistas võimaluse, et ühisvara vara jagataks osaliselt (dtl 341). Kohus lõpetas 10.08.2020 istungil eelmenetluse ja vaatas asja sisuliselt läbi. Otsuse põhjendused
12. Alljärgnevalt esitatavatel põhjustel jätab kohus hagi ja vastuhagi rahuldamata.
13. PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb ühisvara jagada kehtiva perekonnaseaduse järgi, kuid PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne
14. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (vt ka Riigikohtu
15. mai
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14, p 12; Riigikohtu
17. mai
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 9). Ühisvara koosseisu üle pooltel erimeelsused puuduvad. Ühisvara jagamisel tuleb kohaldada kehtivat perekonnaseadust. Abikaasade ühisvaras olevad asjad ja õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus asjaõigusseaduse [AÕS] § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab kaasomandi (seega ka ühisomandi) asjale või õiguse ühisuse lõpetada üksnes juhul, kui samal ajal määratakse AÕS § 77 lg 2 järgi kindlaks viis, kuidas asi või õigus jagatakse. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (Riigikohtu 26.04.2017 otsus asjas 3-2-1-14-17, p 21).
19. Pooled on üksmeelel osade ühisvara hulka kuuluvate varade jagamise osas, kuid mõlema poole arusaam osapoolte võrdsusest vara jagamise järgselt lähtub tema poolt taotletust kui tervikust. Kostja välistas 10.08.2020 istungil võimaluse ühisvara osaliseks jagamiseks (dtl 341). Kohtul ei ole seetõttu võimalik jagada ühisvara osaliselt.
20. Ühisvarasse kuuluvat xxxx kinnisasja mõttelist osa soovib kumbki pool enda ainuomandiks. Kostja oli nõus selle kinnisasja hagejale jätmisega tingimusel, et kogu ühisvara jagamise osas jõutakse kokkuleppele. Kostja pakkus hagejale võimalust jätta endale xxxx kinnisasja mõtteline osa või üks xxxx korteriomanditest rahalise kompensatsiooni saamise või maksmise lisatingimustega, sõltuvalt hageja valikust. Kuna ühisomanikud vara jagamise osas kokkuleppele ei jõudnud, saaks lahenduseks olla vara võõrandamine avalikul või poolte vahel korraldataval enampakkumisel, kuid sellist nõuet kohtu poolsetele korduvatele selgitustele vaatamata kumbki pool ei esitanud.
21. Hageja alternatiivset nõuet vara jagamiseks „kohtu äranägemisel“ (dtl 57) pole võimalik rahuldada selle ebamäärasuse tõttu. Ühisvara jagamisel peavad menetlusosalised pakkuma välja vara jagamise konkreetsed lahendusvõimalused, mille vahel kohus saab asjaolusid arvestades valiku teha. Valiku jätmine täielikult kohtu otsustada võiks olla mõeldav ainult juhul, kui sellega oleksid nõus mõlemad pooled. Tegemist oleks sisuliselt lepitamisega, mille tulemusel saaks vaidluse lahendada kompromissilepinguga. Kostja aga vaidles hagile vastu ega olnud seega ka kõnealuse alternatiivnõudega nõus.
22. Nagu menetlusosalistele korduvalt selgitatud (vt käesoleva otsuse p 6 ja 7), ei ole sellises olukorras kohtul võimalik hagi ega vastuhagi rahuldada.
23. Kuna kumbagi poole nõuded jäävad rahuldamata, peab kohus õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab seejuures ka TsMS § 164 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt hagilises perekonnasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud üldjuhul ise. Hageja ja kostja esindamiseks objektiivselt vajalik töömaht on kohtu hinnangul olnud võrdväärne, mistõttu puudub õigustus eelnimetatud üldreeglist kõrvale kaldumiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik