← Eesti

3-20-1591/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1591 Määruse kuupäev 18. september 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi M. M (M) esialgse õiguskaitse taotlus juuksuriteenuse tagamise

) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas

  1. augustil 2020 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide. Seetõttu on vastav esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
  2. Taotleja viidatud tõendid, mis kajastavad karguga ähvardamist, ei ole praeguse taotluse lahendamisel asjassepuutuvad, mistõttu kohus ei nõua neid asja juurde (

§ 62lõike 2 esimene lause).

Viru Vangla esitas kohtule fotod pardlist ja lubatud otsikutest (näha on ka pardlikott) ning äravõetud pardli otsikutest. Kohus ei pea vajalikuks nõuda vanglalt fotot taotlejast, kuivõrd juuste ja habeme kasvamist pole vaja tõendada, tegemist on üldteada asjaoluga (

§ 60lõige 1 ja § 62 lõige 2).

  1. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. 2 3-20-1591
  2. Taotleja väitel on juuksuriteenuse osutamata jätmine ebamugav. Habeme pikkuse reguleerimise võimaldamata jätmisel viitab taotleja samuti ebamugavusele ning tema usuvabaduse piiramisele.
  3. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle ei kohaldata praeguses asjas esialgset õiguskaitset, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Viru Vangla kinnitusel oli osakonnas, kus taotleja viibib, planeeritud juuksuriteenuse osutamine
  4. ja
  5. augustil
  6. Ka taotleja enda kinnitusel oli tal
  7. augustil 2020 võimalus minna juuksuri juurde. Haldusasjas nr 3-20-1444 leidis kohus, et taotleja väide, et ta ei pääse tugikargu puudumisest tingituna vanglas ringi liikuma, ei ole millegagi tõendatud ega kohtule usutav. Seejuures on vangla arsti hinnangutest näha, et taotleja manipuleerib väitega kõndimise probleemidest ning taotlejal puudub meditsiiniline näidustus abivahendite kasutamiseks. (Vt Tartu Halduskohtu
  8. augusti
  9. a määrus asjas nr 3-20-1444, punktid 9 ja 10.) Kohtu hinnangul ei ole ka praeguses asjas usutav taotleja väide, et ta ei suutnud ilma seinale toetamata liikuda juuksuri juurde. Viru Vangla tagas taotlejale
  10. augustil 2020 juuksuriteenuse kasutamise võimaluse vastavalt VangS § 50 lõikele 3, kuid taotleja enda tegevuse tulemusena jäi tal see võimalus kasutamata. Isegi kui kohus lähtuks üksnes taotleja väidetest juuksuriteenuse võimaldamata jätmisest, ei saa umbes pooleaastane paus juuksuriteenuse osutamises põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras. Habeme piiramiseks on taotlejale võimaldatud pardli ja kahe pardli otsiku kasutamine (nähtub taotleja enda väidetest, digitoimiku lk (dtl) 3, ja Viru Vangla vastuse lisast 2, dtl 13). Kohus nõustub vanglaga, et minimaalne habeme eest hoolitsemise võimalus on sellega taotlejale tagatud ning seejuures on üks taotlejale kasutamiseks jäetud otsik selline, mis võimaldab elementaarses määras pikkade karvade piiramist (vt dtl 13, fotol pardli kõrval). Kohus ei pea asjakohaseks taotleja väiteid usuvabaduse piiramise kohta, sest islamiusuliste hulgas puudub ühtne arusaam, et habeme kasvatamine oleks kohustuslik
  11. Kohtu hinnangul ei saa taotleja väidetest ebamugavuse ja usuvabaduse piiramise kohta järeldada ohtu, et taotlejale meelepärase pardliotsiku väljastamata jätmisel või habemeajaja juurde viimata jätmisel muutuks taotleja õiguste kaitse hiljem oluliselt raskendatuks või võimatuks. Asjaolu, et taotlejal puudub meelepärane pardliotsik habeme pikkuse reguleerimiseks, ei saa põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras. Vangistusega kaasneb paratamatult mingil määral ebamugavusi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  12. Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt nt https://www.bbc.com/news/10369726 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.