← Eesti

1-20-6282/8

Obsah (6)§ 199§ 193§ 211§ 6§ 208§ 385

1-20-6282 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2020, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-20-6282 (20231601040) Kohtunik Heili Sepp Vaid

§ 199lg 1 p 1 alusel.

  1. XX esitas 25.05.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse, paludes alustada kriminaalmenetlust.
  2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold jättis 12.06.
  3. a määrusega XX kaebuse rahuldamata. Ringkonnaprokurör nõustus politsei teatises toodud põhjendustega, et avalduses puuduvad piisavad andmed kriminaalmenetluse alustamiseks.
  4. XX vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse 08.07.2020 Riigiprokuratuuris, paludes ringkonnaprokuratuuri määrus tühistada ja alustada kriminaalmenetlust. 1

(5)
  1. Riigiprokuratuur jättis 31.07.
  2. a määrusega XX kaebuse rahuldamata, nõustudes seejuures varasemate menetlejatega, et kuriteoteates ega kaebuses ei sisaldu sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena.
  3. Asjaolu, et YY ei tagasta kaebajale 20.12.2018 tema poolt YY eest tasutud üüriraha summas 600 eurot, on kaebaja ja YY vahel kokkuleppest tingitud vaidlus ega ole lahendatav kriminaalmenetluses. Tegemist on eraõiguslikest suhetest tekkinud vaidlusega ning kaebajal on õigus pöörduda tsiviilkorras kohtu poole. Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole isikute eraõiguslike nõuete rahuldamine ega sellele kaasaaitamine.
  4. 08.01.2019 Tallinnas aadressil XXX asuvast korterist YY varastatud asjade osas on kaebaja varasema avalduse alusel (10.01.2019 XXX YY poolt varastatud sularaha summas 2050 eurot kohta) alustatud kriminaalmenetlust nr
  5. Nimetatud menetluse käigus läbi viidud ülekuulamisel selgitas Y, et ta käis küll korteris raha ja asju võtmas, kuid viis need kaebajale vanglasse üleandmiseks. Oma varasemas avalduses, selle alusel alustatud kriminaalmenetluse käigus ega ka hiljem ei ole kaebaja kordagi maininud, et peale raha varastati korterist ka asju. Samas võib YY ütluste järgi oletada, et tegemist võis olla asjadega, mida ta kaebajale vanglasse viis.
  6. a novembris kaebaja korterist YY poolt varastatud sularaha 500 euro varguse osas märkis riigiprokurör, et avaldusest nähtuvalt oli ta ise nõus sellega, et YY tagastab raha, kui ta raha võtmist tunnistab. Kriminaalasjas nr 18230101917 toimunud ülekuulamise käigus antud kaebaja ütlustest nähtuvalt olid tema ja YY vahel intiimsed suhted. Seega ei saa välistada, et isegi kui YY raha võttis, võis viimase arvates olla tegemist kooselust tingitud ühiselt kasutatava rahaga. Samas ei ole kaebaja novembris 2018 toimunud väidetavat raha vargust varem esitatud avalduses ega kriminaalmenetluse 19230100293 käigus maininud. Kriminaalmenetlus 19230100293 lõpetati 21.04.2020

§ 199lg 1 p 1 alusel ehk aluse puudumise tõttu.

XX avaldus nende kolme juhtumi kohta on esitatud just peale viidatud kriminaalmenetluse lõpetamist. Novembris 2018 raha varguse juhtumi puhul on võimatu koguda objektiivseid tõendeid, mis annaksid võimaluse YY vastutusele võtmiseks. 9. Riigiprokurör leidis, et kriminaalasi jäeti seaduslikult alustamata KarS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalmenetluse alustamisel tuleb kaaluda, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ja kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada.

§ 193

lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad

§ 199lg-s 1 sätestatud asjaolud.

Selline piirang kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt. Arutataval juhul ei sisaldu kuriteoteates ega kaebuses sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena.

  1. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile kaebuse esitamine, milles isikuid subjektiivse hinnangu alusel oletuslikult süüdistatakse kuriteos, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust alustatakse alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt (RKKK 3-1-1-56-05). Riigiprokuröri hinnangul ei ilmnenud kaebuses märgitud kuriteotunnustele vastavate tegude tunnuseid.
  2. Riigiprokuratuuri 31.07.
  3. a määrusele esitas kaebuse XX esindaja advokaat Raiko Paas, kes palub määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri menetlust alustama. Esindaja märkis, et XX palus kriminaalmenetlust alustada põhjusel, et YY oli varastanud tema korterist asju 398 euro väärtuses ja raha 500 eurot. 2

(5)12. Uurimisasutusel ja prokuratuuril lasub

§ 211lg 2 kohaselt kuriteole viitava info puhul asjaolude selgitamise kohustus.

XX avalduses esitatut ei ole uuritud, rääkimata sellest, et uurimine oleks toimunud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. YY vastu varasemalt esitatud avalduse alusel, mis puudutas samuti korterist asjade võtmist, alustati kriminaalmenetlust nr

  1. Viidatud kriminaalmenetluse käigus tunnistas YY kannatanu korterist asjade võtmist, kuid ta viis need enda sõnul XX-le vanglasse. Seega leiab esindaja, et alus kriminaalmenetluse alustamiseks esineb ka praeguses asjas.
  2. Esindaja ei pea põhjendatuks tugineda arutatava kriminaalasja alustamata jätmisel kriminaalasjas nr 1923010029319 antud ütlustele, väites, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Nimetatud kriminaalasjas alustati menetlust samast korterist lubamatult raha võtmise suhtes, kuid XX varasem avaldus puudutas teisi asju kui praeguses kriminaalasjas esitatud avaldus. Praeguses kriminaalasjas ei ole isegi püütud kaebuses väidetud asjaolusid kontrollida, vaid on piirdutud motiveerimata selgitusega, et objektiivsete tõendite hankimiseks puudub võimalus. Menetlusega seotud isikute ütlustest nähtub, et nad mäletavad korterist asjade võtmisega seotud sündmusi, mistõttu on Riigiprokuratuuri sellekohane põhjendus asjakohatu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii kaebuse kui ka süüdistuskohustusmenetluse raames kogutud materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 31.07.
  4. a määruse tühistamiseks. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on menetlejate poolt kaalutud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus

§ 199lg 1 p 1 tähenduses.

Mingeid uusi asjaolusid ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud ei ole. 15. Kaebuses märgitakse, et

§ 211

lg-s 2 tulenevalt lasub uurimisasutusel ja prokuratuuril kuriteole viitava info puhul asjaolude väljaselgitamise kohustus. Sellega seoses nendib ringkonnakohus, et uurimisasutus või prokuratuur ei ole kohustatud kuriteoteate saamisel alati alustama kriminaalmenetlust, vaid kriminaalmenetluse alustamise etapis tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse alustamiseks on olemas vajalik alus ja ajend. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et uurimisasutus või prokuratuur ei ole kriminaalmenetluse alustamisel seotud mis tahes isiku arvamusega. Seega, kuigi kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks, tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (RKKK 3-1-1-60-10).

§ 6

näeb ette, et menetluse alustamine on kohustuslik kuriteo asjaolude ilmnemisel ja juhul, kui ei esine kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid või asjaolusid, mis tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise. Lisaks sellele nimetab

§ 199

lg 1 p 1 esimese menetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise, nähes samuti ette, et kui kuriteo asjaolud ei ole sedastatavad, ei või kriminaalmenetlust alustada. 16. XX varasema avalduse alusel alustati YY suhtes avaldaja korterist 2050 euro väidetava võtmise osas kriminaalmenetlust, kuid nimetatu ei ole aluseks, mis tingiks automaatselt kriminaalmenetluse alustamise ka arutatavas asjas. Mis puudutab aga kaeba rahulolematust sellega, et praegusel millealustamisel tuginetakse varasemas kriminaalasjas antud ütlustele, siis ei näe ringkonnakohus siin midagi õigusvastast. Riigikohtu praktikas on korduvalt meenutatud, et

-s pole ette nähtud, millises vormis ja kujul peab olema esitatud teave, mille alusel alustatakse kriminaalmenetlust (vt nt RKKKm nr 1-17-7077/14, p 60), mistõttu ei saa olla välistatud ka mittealustamise otsuse tegemisel varasema kriminaalasja materjalidele tuginemine. Käesolevas asjas on nii Politsei- ja Piirivalveamet 3

(5)kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuur asunud seisukohale, et uue kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Riigiprokuratuur on sellega nõustunud ja täiendanud varasemate menetlejate seisukohta, leides, et kuriteokaebusest ei nähtu kuriteo tunnuseid. Seega on jäetud kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumisel, mis on

§ 199lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks.

Järgnevalt põhjendab ringkonnakohus seda, miks ta nõustub, et kriminaalmenetluse alus puudub.

  1. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses palub XX alustada kriminaalmenetlust põhjusel, et YY varastas kaebaja korterist asju 398 euro väärtuses ja raha. Seega ei ole vaidlustatud varasemate menetlejate seisukohta üüriraha osas. Eelnevast lähtuvalt on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas kriminaalmenetlust tuleks alustada asjade ja 500 euro sularaha võtmises.
  2. Kaebaja varasema avalduse alusel, milles ta süüdistas YY oma korterist Tallinnas XXX 2050 euro varguses, alustati 10.01.2019 kriminaalmenetlust nr
  3. Nii XX kui ka YY on kriminaalasjas nr 19230100293 toimunud ülekuulamiste käigus oma ütlused andnud. Kuigi kaebuse kohaselt puudutas XX varasem avaldus teisi asju kui praeguses kriminaalasjas esitatud avaldus, on YY andnud varasemates kriminaalasjades XXX korterist võetud sularaha summa kui ka asjade osas sisuliselt kattuvaid ütluseid. Nii tunnistas YY kriminaalasjas nr 18230101917 kannatanuna ülekuulamisel XX korterist viimasele kuulunud sularaha, jopede, pükste, t-särkide, sokkide, jalanõude ja susside võtmist, kuid märkis, et ta andis raha XX sõbrale ja viis võetud asjad kaebajale vanglasse. YY sellekohaste ütlustega haakuvad ka tema hilisemad, nüüdseks lõpetatud kriminaalmenetluses 03.04.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, milles ta möönis XX korterist 1800 euro ja asjade võtmist, kuid kinnitas taas, et andis kogu raha üle XX sõbrale A-le ja viis asjad kaebajale vanglasse. Seega on YY oma varasemates ütlustes raha võtmist järjepidevalt eitanud ja YY ütlused annavad aluse oletada, et osaliselt võis olla tegemist asjadega, mis ta kaebajale vanglasse viis.
  4. Mis puudutab väidetavalt 08.01.2019 YY poolt varastatud eri liiki alkoholi, siis tuleb möönda, et selle puhul ei saa tõesti väita, et see XX-le vanglasse viidi. See oleks ilmselgelt ebaloogiline. Küll aga on kohus seisukohal, et selles osas on kuriteokaebus liiga ebausaldusväärne, et selle põhjal saaks sedastada usutavalt kuriteotunnuseid. Arvestades, et XX on alates 06.01.2019 olnud kinnipidamiskohas, jääb arusaamatuks ja ebausutavaks väide, et ta teadvustas järsku 2020.a aprillis, et tema kodust, kus ta polnud enam kui aasta käinud, on kadunud alkohol, ja et selle varastas just 08.01.2019 YY. Enamgi veel, kuriteokaebuses puudub vähimgi viide, et isegi kui YY võttis alkoholi, oli see tema suhtes võõras vara. Kuritegu on vaid võõra vara ebaseaduslik omastamine. Pole väidetud, et see alkohol kuulus XX-le. Nagu X ka ise on toonitanud, olid neil YY-ga lähedased suhted ja YY ütlustest nähtuvalt võttis ta pärast X kinnipidamist 06.01.2019 korterist kaasa oma kassi. Eelnev viitab sellele, et korteris võis olla ka YY asju, mida ta õigustatult ära viis. Kokkuvõttes on kuriteokaebuses nii paljasõnalised süüdistused, et neis sisalduvat kuriteokahtlust saab pidada pelgalt teoreetiliseks.
  5. Seejuures peab ringkonnakohus sarnaselt varasemate menetlejatega oluliseks, et XX ei ole oma varasemas avalduses, mille esitamisest on käesolevaks ajaks möödunud varsti pea kaks aastat, kordagi maininud, et YY oleks lisaks 2050 eurole varastanud korterist veel 500 eurot või muid asju. Kuigi XX andis nimetatud kriminaalasjas 09.10.2019 kannatanuna ülekuulamisel detailseid ütlusi, kuhu ja millistes summades ta korteris raha peitis, siis täiendava 500 euro kadumist või asjade võtmist YY poolt ta ei maininud. Nüüd, kui Politsei- ja Piirivalveamet koostas 21.04.2020 kriminaalasjas nr 19230100293 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, esitas XX mõned päevad hiljem uue kuriteoavalduse, väites, et YY varastas korterist lisaks varasemale 2050 eurole veel 500 eurot ja asju 398 euro väärtuses. Need kaebuse esitamisega seonduvad 4

(5)asjaolud ja tõsiasi, et praegu kannab XX mh YY ütluste alusel enam kui 11-aastast vangistust seoses YY peksmisega, viitab sellele, et XX kuriteokaebused ei pruugi olla siirad, vaid võivad olla motiveeritud soovist teha YY elu keeruliseks.
  1. Kohtu viimast seisukohta süvendab ka järgmine asjaolu. Harju Maakohus mõistis XX.XX.XXXX kohtuasjas nr X-XX-XXXX XX süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistas teda reaalse vangistusega ning kohaldas kannatanu YY isikuõiguste kaitseks süüdistatavale X-le lähenemiskeeldu 3, keelates X-l võtta YY-ga ühendust sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jmt). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.02.2020 Harju Maakohtu kohtuotsuse lähenemiskeelu osas, kuid menetluses selles jätkus veel kuni 11.09.
  2. Selle valguses on põhjust näha XX jätkuvates ja üldsõnalistes kuriteokaebustes YY peale püüdlust säilitada oma kohaolu YY elus, üritada teda jätkuvalt mõjutada ja tuletada end talle ka vanglast meelde, kuigi nende lähisuhe lõppes väga vägivaldselt. See on ainus tõsiseltvõetav ja loogiline seletus sellele, et XX esitas YY peale kuriteokaebuse vanade etteheidetega pärast seda, kui eelmise sarnase kuriteokaebuse alusel alustatud menetlus lõpetati. Ka sel põhjusel suhtub kohus XX kuriteokaebusesse ja selles sisalduvate väidete tõesusesse kriitiliselt.
  3. Nii nagu Riigiprokuratuur, ei pea ka kohus tõenäoliseks, et isegi kui väidetav varguse juhtum aset leidis, oleks võimalik koguda objektiivseid tõendeid, mis võimaldaks YY vastutusele võtta. Kohtu selline arvamus põhineb asjaolul, et kriminaalasja nr 19230100293 materjalidest nähtuvalt olid XX korteri võtmed olemas mitmel inimesel, s.o WW-l ja BB-l. Samuti nähtub WW ja YY ütlustest asjaolu, et kõnealusel perioodil käisid lisaks YY-le XX korteris ka WW, BB ja keegi R. Seejuures on WW andnud 11.11.2019 tunnistajana ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et kolmandal korral käis ta korteris koos XX sõbra R-ga, nad pakkisid korteris asjad kokku ja viisid need korterist välja (sh võtsid nad asju ka kappidest). Kõik see tekitab omakorda kahtluse XX kuriteokaebuse usaldusvääruses ehk täpsemalt veendumuses, et varas on just YY.
  4. Selle hindamine, kas esitatud kuriteoteate põhjal on tuvastatavad kuriteotunnused, ei tähenda hinnangu andmist ainult kuriteoteates esitatud asjaolude kirjeldusele. Isegi see, kui teates on kirjeldatud tegu, mis selgelt vastab mõnele kuriteokoosseisule, ei tähenda automaatselt, et kriminaalmenetlust tuleb alustada. Menetluse alustamise otsustamisel tuleb arvestada ka sellega, kas kuriteoteate esitaja ise tugineb piisavale ja usaldusväärsele informatsioonile. Praegusel juhul ei ole XX esitatud andmed kuriteotunnuste tuvastamiseks piisavad, mistõttu jäeti kriminaalmenetlus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult

§ 199lg 1 p 1 alusel alustamata.

24. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 208lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 31.07.2020.

a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.

§ 385p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.