lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Tambet Kask (isikukood: 37812172768) xxxx aadress: xxxx e-post: xxxx tel: xxxx karistatus: karistusregistri kohaselt kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 14 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 30.01, 17.02 ja 01.06.2020 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Tambet Kask kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:
) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks selle eest, et ta juhtis 27.08.2019 kella 15:53 ajal Harju maakonnas Harku vallas Tutermaa külas Tallinna ringtee 36. km-l mootorsõidukit xxxx ning oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teiste vara, asulavälisel teel ei hoidunud sõidutee parema ääre lähedale ning hoidmata ohutut külgvahet, keeras külge vastassuunast otseliikunud veoki haagisele xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju F OÜ-le ja U V’le. Varaline kahju on fikseeritud sõidukite vaatlusprotokollides. Sellise tegevusega rikkus ta
lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;
lg 7, mille kohaselt tuleb asulavälisel teel sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti;
lg 3 mille kohaselt peab sõitmisel juht hoidma ohutut külgvahet ja
lg 2 p 8 nõuet, mis kohustab juhil enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteoprotokolli nr AB1581060 ja väärteoprotokolli lisalehe nr 1 (KVM tl 48-49) kohaselt juhtis Tambet Kask 27.08.2019 kella 15:53 ajal Harjumaal Harku vallas Tallinna ringtee
27.08.2019 kell 17:14 teostatud veoauto xxxx reg.nr xxxx ja selle haagise xxxx reg.nr xxxx vaatlusprotokollist (KVM tl 37) nähtub, et haagisel oli kahjustatud vasakpoolne külg alates keskosast, telgede vahel asuv metallosa muljutud, rehvidel nühkejäljed, haagise korruseid ühendaval metallosal kraapejäljed, metallosa ees teise sõiduki kokkusurutud plekk (tugevasti muljutud), koormas oleva sõiduki (reg.nr xxxx) vasakpoolsel küljel kraapejäljed. Rooliseadme olukord ja pidurisüsteem korras, veoseks 8 sõidukit (4 masinal + 4 haagisel). Sõiduki kiiruse ja kiirenduse diagrammi xxxx kohaselt (KVM tl 35) oli 27.08.2019 kella 15:55:00 ajal veoauto xxxx kiirus 80-85 km/h vahel, seejärel tõusis pisut üle 90 km/h ning kell 15:56:00 ajal langes järsult kuni peatumiseni. Regionaalhaigla teatise (KVM tl 45) kohaselt toimus 27.08.2019 kella 16:00 ajal Tallinna Ringteel Keila lähedal liiklusõnnetus, milles sai kergeid vigastusi (rindkere põrutuse) mootorsõidukijuht Tambet Kask. Ka kaebaja poolt kohtule e-kirja teel edastatud patsiendikaart tõendab tal 27.08.2019 toimunud liiklusõnnetuses tekkinud vigastusi. 3 4-19-5576 Kaebaja Tambet Kask andis 30.01.2020 kohtuistungil ütlusi, et sõitis 27.08.2019 Tallinna ringteel Keila poole ühtlases autokolonnis kiirusega 80-85 km/h, kui nägi Valingu teeotsas vastassuunavööndis lähenemas veoautot, millel oli suur kiirus ning millel järsu roolinõksatuse tagajärjel hakkas käru tagant pendeldama. Veokile lähenedes hoidis ta parempoolsele teeservale, kuid sai siiski käru tagumise otsaga löögi vastu enda sõiduki vasakut külge, mistõttu tuli alt ära ratas. Kokkupõrge toimus tema sõidurajal ning sellel hetkel oli veoki haagis ka tunduvalt üle sõidutee keskjoone. Autost sai ta välja parempoolse ukse kaudu, seejärel viis kiirabi ta haiglasse. Tunnistaja P V selgitas 30.01.2020 toimunud kohtuistungil, et 27.08.2019 sõitis ta oma elukaaslase Tambet Kasega Tammsaare teelt Keilasse nii, et Tambet sõitis xxxx bussiga ees ja tema xxxx rendiautoga järel. Sauel tuli nende vahele üks järelhaagisega auto, millest otsustas ta ühel hetkel mööda sõita, kuid loobus sellest, sest kaugelt tuli väga suure hooga võib-olla mittetahtlikult nende sõidusuunas rekka, millel järelhaagis laperdas. Tambet oli selles kolonnis esimene auto ning sõitis oma sõidusuunas tee keskel. Siis toimus vahetult pärast valget joont nende sõidurajal kokkupõrge: rekka tuli vasakult ja kaldus nende sõidusuunda. Bussi juurde jõudes nägi ta rooli taga liikumatult lebavat üleni verist elukaaslast, bussil oli esistange terve, uks vasakule poole kummi, vasakul pool ratast ei olnud, see oli lennanud 800-900 meetrit eemale ning kõik esitulest tahapoole oli moondunud. Tema ees järelhaagisega sõitnud meesterahvas helistas Häirekeskusesse, rekkast väljunud leedulane oli aga agressiivne ning karjus telefon käes vene keeles, et tema pole süüdi. Tunnistaja M E andis 30.01.2020 toimunud kohtuistungil ütlusi, et sõitis töölt koju ühe kaubiku järel ning kuna tal oli ka plastikust kuppelkattega järelhaagis, siis hoidis ta umbes 2030 meetrist pikivahet. Ilm oli päikseline ja ilus, nähtavus hea. Tema taga sõitis P V, kuid ta ei pannud tähele kas viimane soovis temast mööda sõita või mitte, suunatuld tal sees ei olnud. Kuivõrd tagumine auto sõitis tema järelhaagise vahetus läheduses, võis haagise kõrguse tõttu olla tema vaateväli piiratud. Pärast õnnetuse toimumist peatas tunnistaja oma sõiduki, jooksis kaubiku juurde, vaatas kannatanu üle ning helistas Päästeametisse. Bussijuht liikus ja oli terve, peenikestest klaasikildudest oli tal küll käsi katki, kuid sügavaid haavu ei täheldanud. Tunnistaja kinnitas, et ei pannud tähele kumb osapool kummal pool teed oli, kuid vastutulev rekka kuidagi tema tähelepanu ei äratanud ja mingit suurt laperdamist ta ei märganud. Samuti ei märganud ta, et kaubikujuht oleks kokkupõrke vältimiseks tee paremasse äärde tõmmanud. Tunnistaja M E’i kohtuistungil antud ütlusi toetab tema Häirekeskusele tehtud hädaabikõne salvestis, milles ta selgitab, et peale viadukti Keila poole sõites,
S § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et liiklusõnnetus toimus, kui Tambet Kase juhitud mootorsõiduk xxxx põrkas kokku tema suhtes vastassuunas liikuva veoauto xxxx taha kinnitatud haagisega. Kuivõrd kokkupõrge toimus veoauto suunavööndis, pidi Tambet Kask kas tähelepanematusest või mis iganes muust asjaolust tulenevalt kalduma vähemalt osaliselt vastassuunda, mistõttu rikkus ta liiklusseaduses sõidukijuhile ette nähtud kohustust hoida ohutut külgvahet, sõita asulavälisel teel võimalikult sõidutee parema ääre lähedal ning hoiduda oma käitumises kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohus leiab, et võimalus liiklusõnnetust lõplikult vältida oli üksnes Tambet Kasel, kes aga hooletuse ja tähelepanematuse tõttu jättis talle kui sõidukijuhile ette nähtud kohustused täitmata ning märkamata selle, mille tähelepanemiseks oli ta kohustatud. Tambet Kase süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 5 4-19-5576 6.
lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja Tambet Kaske karistanud
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tambet Kase süü suurust mõjutab esmalt teo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Tambet Kask pani teo toime ettevaatamatusest, s.t hooletusest, siis on tegemist asjaoluga, mis iseenesest viitab isiku väiksemale süüle. Samas aga tuleb arvestada, et Tambet Kask rikkus oma hooletu käitumisega mitut liiklusseaduses sätestatud kohustust, mistõttu pani ta toime
lõikes 1 sätestatud väärteo ning tekitas vigastusi kahele sõidukile ning seega ka varalist kahju kahele juriidilisele isikule – F OÜ-le ja U V’le. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka vastavalt karistatud. Karistusregistri kohaselt on Tambet Kasel 14 kehtivat väärteokaristust, millest üle poole on seotud erinevate liiklussüütegudega ning millest kaks viimast on toime pandud pärast käesolevas väärteoasjas arutlusel oleva liiklusõnnetuse toimumist (toimepanemise kuupäevad 09.12.2019 ja 20.01.2020). Seejuures on kõnekas ka fakt, et 20.01.2020 toimepandu eest on Politsei- ja Piirivalveamet pidanud vajalikuks isikult samuti juhtimisõigus üheks kuuks ära võtta (otsus jõustunud 21.05.2020). Karistusregistri andmetest nähtub ka, et Tambet Kask on neljateistkümnest väärteokaristusest täitnud üksnes kaks, mis tähendab, et valdavalt tasumata jäetud rahatrahvid ei ole Tambet Kasele mitte mingisugust mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Eeltoodu foonil tuleb kohtu hinnangul Tambet Kaske pidada isikuks, kelle liikluses osalemine võib kujutada suuremal või vähemal määral ohtu teistele liiklejatele ning nende varale. Tambet Kase senisest käitumisest võib järeldada, et ta paneb järjepidevalt toime liiklussüütegusid ning kohtul puudub igasugune veendumus, et isik üldse nendest karistustest endale vastavaid järeldusi oleks teinud. Kohusetunde ja enesekriitika puudumisele viitab ka Tambet Kase suhtumine käesolevas asjas arutuse all olevasse liiklusõnnetusse – isik keeldub tunnistamast enda süüd ka pärast liiklustehnilise ekspertiisi, mille läbiviimist ta ka ise toetas, ühemõttelist konkreetsust, näeb üksnes õiguskaitseorganite ja kohtusüsteemi meelestatust enda vastu ning leiab, et tema süüdistamises teevad erinevad riigiasutused koostööd. Kohus leiab, et kuigi Tambet Kask tõenäoliselt siiski ei soovinud tekitada liiklusõnnetust, mille tagajärjel sai ta ise kergemaid vigastusi ning põhjustas tõsisemaid kahjustusi juhitud mootorsõidukile, näitab tema karistusregister ilmekalt tema hoolimatut suhtumist liikluseeskirjadesse ning teda ümbritsevatesse olukordadesse. Kohus on veendumusel, et taolised rikkujad tuleb liiklusest kõrvaldada tagamaks turvaline ühiskond vähemalt selleks ajaks, mil süstemaatiliselt liiklussüütegusid toimepanevatel isikutel puudub õigus selles juhina osaleda. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kaebajale määratud karistus õiglane ning proportsionaalne, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja õigesti hinnanud Tambet Kase süü suurust ning arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Tambet Kask on oma kaebuses viidanud, et ta ei ole nõus juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, sest töötab xxxx G OÜ-s ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta oma töökoha ja sissetuleku. Kohus selgitab, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid 6 4-19-5576 juhtimisõiguse äravõtmise kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Karistuse kandmine peab olema isikule tuntav, vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Asjaolu, et xxxx töötamiseks on vaja sõiduki juhtimisõigust, oli Tambet Kasele teada juba varem, kuid vaatamata sellele ei ole ta oma käitumist liikluses eeskujulikumaks muutnud ning arvestades kohtupraktikat peabki iga järgnev karistus olema eelnevast rangem. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tambet Kase kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kooskõlas VTMS § 38 lg 1 ja juhindudes KrMS § 180 lg 3 märgib kohus täiendavalt, et kuigi käesolevas asjas on üheselt tuvastatud menetlusaluse isiku süü, tuleb tekkinud menetluskulud (liiklustehnilise ekspertiisi nr 20E-LL0010 summas 457 eurot, tunnistajale makstud tasu summas 584,58 eurot ning leedu keele tõlkimise kulud kogusummas 238 eurot) jätta riigi kanda, kuivõrd liiklustehnilise ekspertiisi määras kohus alles kohtumenetluses, leedu keelest tõlkimise kulud tuli teha seoses asjaoluga, et Politsei- ja Piirivalveametil oli väärteoasja materjalides jätnud tõlkimata leedu rahvusest tunnistajate ülekuulamise protokollid ning ka toimunud liiklusõnnetuse teise osapoole, s.o leedulasest tunnistaja osavõtt kohtuistungist oli ab ovo põhimõttest tulenevalt möödapääsmatu selleks, et selgitada välja sündmuse täpsemad asjaolud. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.