lg 2; § 88 lg 1; § 90 lg 1 p 1; § 73 lg 2; MKM 18.07.2011 määrust nr 77 § 6 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.06.2020 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,20,007984, määrati Timmo Paltsmarile
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja asja uuesti läbi vaatamist, on varem karistamata isik ja leiab, et esimese korra kohta on trahv liiga suur. Samuti palub trahvi ajatamist, kuna on pere ainus ülalpidaja. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole isiku kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta otsuse muutmata. Lühidalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et isikule määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne toimepandud tegudega. Menetleja viitab, et isik pani toime kolm ohtlikku liiklusalast väärtegu. Kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.
lg 1 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid ning tunnistab, et - ta juhtis 24.05.2020 mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx omamata vastava kategooria juhtimisõigust; - juhtides mootorsõidukit ei olnud tal mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning isikut tõendavat dokumenti; - ta juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Teo pani teo toime, kuna tahtis vennal aidata töölt koju saada. Kaebaja kahetses toimepandut. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Timmo Paltsmari poolt toime pandud rikkumised
lg 1; § 207 lg 1; § 242 lg 1 järgi on peale süü omaksvõttu tõendatud järgmiste tõenditega: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et 24.05.2020 kõrvaldati Timmo Paltsmar sõiduki xxxx, r/n xxxx juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isikusamasuse tuvastamise protokolliga, mille kohaselt Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse patrulltalituse liikluspolitseinik Imre Aunapuu teostades 24.05.2020 liiklusjärelvalvet, tuvastas politseiandmebaasi kaudu Majaka tee 2.km, Paldiskis õigusrikkumise toimepannud isikuna Timmo Paltsmari. Isik tuvastati andmete kontrollimisel rahvastikuregistrist, võrreldi andmebaasis oleva fotodega ning teda küsitleti andmete saamiseks. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt Timmo Paltsmaril teo toimepanemise ajal juhtimisõigust ei olnud. Samuti oli liiklusregistri andmete kohaselt kaebaja juhitud sõiduautol xxxx, r/n xxxx läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Timmo Paltsmari teo toimepanemise hetkel juhtimisõigus puudus. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult.
lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 ja 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 24.05.2020 kell 18:25 Majaka tee 2. km, Paldiskis, suunaga Pallase poole, kinni mootorsõiduk xxxx, registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis Timmo Paltsmar. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve teostajale esitada kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti.
lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul kaasas ka isikut tõendavat dokumenti ning menetlusalune isik tuli tuvastada politsei andmebaasi andmete alusel. Menetlusalune isik on selgitanud, et dokumendid jäid koju, kuna plaan oli korra ära käia. Kohtu hinnangul on väärtegu toime pandud tahtlikult: ka korraks rooli minnes tuleb eelnevalt veenduda, et juhiluba või ID kaart on kaasas.
lg 74 sätestab, et erandkorras võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit ja selle haagist liikluses kasutada juhul, kui nendel ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on sõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti liiklusregistri büroosse või parkimiskohta. Kui rike, mis võib ohustada liiklust, tekib teel olles, peab juht püüdma seda kõrvaldada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei olnud Timmo Paltsmaril plaan nimetatud sõidukiga remonditöökohta või tehnoülevaatusele minna, ta otsustas sõidukit kasutada venna koju toomiseks. Kuivõrd menetlusalune isik sõitis teadlikult sõidukiga, millel puudus tehnonõuetele vastavuse kontroll ning plaan tal sõidukiga tehnokontrolli või remonditöökotta minna ei olnud, siis pani ta teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kolm väärtegu toime pannud ühel ajahetkel sõidukit juhtides, mistõttu nõustub kohus kohtuvälise menetleja otsuses tooduga, et nimetatud teod on toime pandud ühe teona. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 1 ettenähtud väärtegu, siis on kohtuväline menetleja mõistnud õigesti karistuse nimetatud sanktsiooni alusel. Kohtuväline menetleja on Timmo Paltsmarile mõistnud KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades
Kaebaja leiab, et esimese rikkumise kohta on tegemist üüratult suure karistusega, mistõttu palub seda vähendada. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse suurusega ning juhib tähelepanu, et
Rahatrahvi karistusraam on 200 trahviühikut ehk 800 eurot, seega rahatrahvi keskmiseks määraks on 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Menetlusealusele isikule ei ole ette heidetud ühte tegu, vaid kolme, mistõttu isiku süü toimepandus on suur ning mõistetav karistus ei saa jääda alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus märgib, et asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad, on argumendiks kahest võimalikust karistusliigist – rahatrahvist või arestist– kergeima ehk rahatrahvi eelistamiseks ning arvestades asjaolu, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus jääb rahatrahvi keskmise määra lähedale, siis on menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga, so kahetsusega. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab tema süüle. Samas leiab kohus, et kuivõrd menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahv on suur ning arvestades isiku hetkelist majanduslikku olukorda, võib kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid ning määrata, et kaebajal on võimalus tasuda rahatrahv ositi, s.o 5 kuu jooksul, igakuise maksega 100,00 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 15.06.2020 otsuses näidatud arveldusarvele. Eeltoodu alusel jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Aivar Hirsi 15.06.2020 otsuse väärteoasjas nr 2302,20,007984 sisuliselt muutmata, kuid määrab, et Timmo Paltsmar võib otsuse alusel mõistetud rahatrahvi tasuda ositi 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 100,00 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.