Obsah (4)

§ 101§ 97§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. mail 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

-s sätestatud elatise miinimum, mis on oluliselt tõusnud.

1. Hageja 1 igakuised vajadused on 591 eurot, mis koosnevad eluasemekuludest 46 eurot, toidukuludest 160 eurot, transpordikuludest 70 eurot kuus, sidekuludest 10 eurot kuus, kuludest tervishoiule 25 eurot kuus, kuludest hügieenitarvetele 20 eurot kuus, kuludest koolikohustuse täitmisele 25 eurot kuus, kulutustest riietele ja jalanõudele 80 eurot kuus, muudele vältimatutele püsikulutustele 155 eurot kuus, mis seisnevad trenni ja võistluste kulutustes, treeningvahendite soetamisele ja vaba aja veetmisele (I kd, tl 162).
2. Hageja 1 taotleb suurendada elatist kuni 295,5 eurole kuus.
3. Hageja 2 vajadused on 446 eurot kuus, mis koosnevad eluasemekuludest 46 eurot kuus, toidukuludest 160 eurot kuus, transpordikuludest 20 eurot kuus, sidekuludest 10 eurot kuus, kuludest tervishoiule 25 eurot kuus, kuludest hügieenitarvetele 15 eurot kuus, kuludest koolikohustuse täitmisele 25 eurot kuus, kulutustest riietele ja jalanõudele 65 eurot kuus ja muudele vältimatutele püsikuludele 80 eurot kuus, mis seisnevad trenni ja võistluste kulutustes, treeningvahendite soetamisele ja vaba aja veetmisele (I kd, tl 166, 177-179). Hageja 2 taotleb suurendada elatist kuni 223 eurole kuus.
4. Mõlemad hagejad taotlevad elatise suurendamist alates 24.05.2019, s.o hagi esitamisest.
5. Hagejad esitasid oma vajaduste tõendamiseks hagejate pangakontode väljavõtted (I kd, tl 72 – 74) ja hageja 1 jalgpallivõistluste arve (I kd, tl 75). Hagejate seaduslik esindaja selgitas, et hagejate kontod on seotud tema omaga, siis makse selgitused „makse oma kontode vahel“ on oma kontode vaheliste ülekannete selgituseks panga poolt. „Ük“ on 2 2-19-7886 hagejate seaduslik esindaja kasutanud märkimaks sõna ülekanne. Hagejate seaduslik esindaja on teinud hagejatele ülekandeid vastavalt võimalustele ja vajadustele, mitte teistele inimestele tõestamiseks.
6. Kõiki vajadusi hagejad tõendada ei suuda. Hagejad ei ole alles hoidnud kõikide toidupoodide kviitungeid, mistõttu esitavad hagejad tõendid kaardimaksete kohta (I kd tl 167-176, 180-181), sularahas tehtud makseid hagejad tõendada ei saa. Hagejad esitavad alles olevad tõendid riiete ja jalanõude ostmise kohta (II kd, tl 3, 6-7, 9-10). Hagejad esitavad tõendid elektrikulu kohta (I kd, tl 202-225), televisiooni, interneti ja sidekulude kohta (I kd, tl 184-201), küttepuude soetamise kohta (I kd, tl 157), kodukindlustuse kohta (I kd, tl 158), prügiveokulude kohta (I kd, tl 159) ja veekulu kohta (I kd, tl 161). Hagejate leibkonnas elab 5 inimest. Kooliga seotud kulude kohta esitasid hagejad tõendid (II kd, tl 2, 8).
7. Alates novembrist 2019 kolisid hagejad Turu tn 22-19, Vändra alev asuvale üüripinnale. Üüri suurus on 250 eurot kuus. Eluruumi asusid elama 4 inimest kokku (II kd, tl 42 -43). Korteri elektrikulu on novembrist 2019 – jaanuarini 2020 109 eurot (II kd, tl 66) ja kommunaalkulud novembrist aprillini 789,79 eurot (II kd,tl 67).
8. Poolte varasem kokkuleppe elatise suuruse osas tugines asjaolule, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja kolmas laps kasvas kostja juures.
9. Hagejate seaduslikul esindajal on osaline töövõime (I kd tl, 66-67). 2019 diagnoositi hagejate seaduslikul esindajal kilpnäärme ületalitus, mille tõttu peab hagejate seaduslik esindaja tarbima igapäevaselt ravimeid (I kd, tl 147-151). Hagejate seaduslikule esindajale tasutakse peretoetust 510 eurot kuus ja vanemahüvitist 470 eurot kuus (I kd, tl 71). Peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
10. Kostja väited raskest majanduslikust seisundist ei vasta tõele. Kostja on võtnud end töötuna arvele pärast seda, kui hagejad elatise suurendamise avaldusega kohtusse pöördusid. Kostja on aastaid teinud kodu juures puutööd. Poolte kooselu ajal oli kostja FIE ja töötasud laekusid hagejate seadusliku esindaja arvele (I kd, tl 68-70). Kostja elukaaslasele S.U.le kuulub äriühing Halliku palk OÜ, mille kaudu kostja nüüd tõenäoliselt tegutseb. Kostja kuulutab pidevalt oma tooteid erinevatel kodulehekülgedel (I kd, tl 135-141). Kostja telefoninumber on palktoodetega seonduval koduleheküljel kontaktnumbriks (II kd, tl 5). Samuti on kostja deklareerinud end palktoodete tegevjuhina (II kd, tl 16). Kostja näidatud sissetulek 240 eurot kuus ei ole reaalne. 240 euroga ei ole võimalik teha kõiki kostja näidatud kulutusi lastele. Olukorras, kus kostja elukaaslase sissetulek oli peretoetus summas ca 100 eurot ja K.K. ülalpidamiskulud 250 eurot, siis ei ole võimalik kostja poolt ennast veel üleval pidada ja maksta hagejatele kokku 270 eurot kuus elatist. Kostja on renoveerinud talle kuuluvat eramut Halliku külas. Eramu juurde on ehitatud uus palksaun. 2018 veetis kostja kaks nädalat Tais puhkusereisil. Kostja elustandard võimaldab hagejatele elatist tasuda suuremas määras kui seni.
11. Hagejad ei vaidlusta kostja poolt kohtule esitatud väiteid K.K. igakuiste vajaduste kohta ning asjaolu, et S.U. oma last ülal peab.
12. Hagejate seaduslik esindaja ei ole hagejate ja kostja suhteid rikkunud. Kostja ei tunne oma laste vastu huvi. Kui hagejad soovisid nt kostja juurde sõita, siis keeldus kostja neile bussipileti raha andmast (II kd, tl 4, 11).
13. Hagejad on kandnud seoses käesoleva menetlusega õigusabikulusid summas 486,20 eurot, mille paluvad kostjalt välja mõist (II kd, tl 65). Kostja esitatud asjaolud ja tõendid 3 2-19-7886
14. Kostja on maksnud elatist vastavalt kokkuleppele hagejate esindajaga summas 270 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et nimetatud summa on hagejate ülalpidamiseks piisav, võttes arvesse, et ka hagejate esindajal on kohustus panustada hagejate ülalpidamiseks sama suur summa. Lisaks saab hagejate esindaja perehüvitisi vähemalt 320 eurot kuus, kuna ta kasvatab kolme alaealist last.
15. Hagejad ei ole põhjendanud, miks ei ole 270 eurot enam piisav summa hagejate ülalpidamiseks.
16. Kostjal ei ole tervislikel ja majanduslikel põhjustel võimalik tasuda elatist

§ 101lgs 1 sätestatud alammääras.

Kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, 2017 sündinud K.K. (I kd, tl 56), kes elatise suurendamise nõuete rahuldamise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. K.K. igakuised vajadused on 30 eurot eluasemele, 50 eurot transpordile, 35 eurot lasteaiale (I kd, tl 81-82), 80 eurot toidule, 35 eurot riietele ja jalanõudele (I kd, tl 83-88, 91), 10 eurot tervishoiule, 5 eurot vabaaja veetmisele ja 5 eurot muudele kuludele (mänguasjad, sünnipäevad), kokku 250 eurot kuus. K.K. eluasemekulud on jagatud leibkonnas kolmeks kostja, K.K. ja S.U. vahel. Kadriliisi transpordikulud on tingitud asjaolust, et laps käib kodust 7 km kaudugusel Pala lasteaias 5 päeval nädalas. Kuus kulub kütisele 40 eurot, millele lisandub kindlustus ja hooldus 10 eurot. Alates 08.08.2019 on peretoetus 98,36 eurot (I kd, tl 80). S.U. käib tööl ja tema töötasu on ca 973,14 eurot kuus (I kd, tl 90).

1. 2018 märtsikuus sai kostja südameinfarkti, mille tagajärjel kaotas kostja osaliselt töövõime (füüsiline töökoormus on keelatud) (I kd, tl 49-54). Kostjal ei ole õnnestunud leida endale sobivat ja sobiva koormusega tööd. Kostja on võetud tööotsijana arvele Eesti Töötukassas (I kd, tl 55).
2. Kostja igakuine sissetulek on töövõimehüvitis ca 240 eurot kuus (I kd, tl 40-48). Võimaluse korral on kostja teinud juhutöid. Kostjat toetab ka elukaaslane S.U., kelle raha eest on eluaset remonditud (II kd, tl 57-58) ja kelle töötasust käis kostja Tais. Hiljem väitis kostja, et lisaks töötasule kasutas S.U. reisi eest maksmiseks 22.04.2018 auto müügist saadud raha (II kd, tl 51) ja sünnipäevadeks kingitud rahasid.
3. Hagejate vajaduste kindlakstegemisel tuleks lähtuda Tartu Ülikooli 2013 koostatud uurimusest „Lapse ülalpidamiskulude arvutamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“. Uuringus on leitud, et keskmine lapse ülalpidamiskulu kahe täiskasvanu ja kolme lapsega leibkonnas on 284 eurot kuus ühe lapse kohta. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutumist, võrreldes 2013 on 2019 ühe lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks kuus 295 eurot, mis jaotub kahe vanema vahel.
4. Kostja on jõudumööda andnud hagejatele sularahas taskuraha (II kd, tl 52-55) ja soetanud neile riideid, jalanõusid (II kd, tl 56) jne. Hagejate seaduslik esindaja lubab hagejatel minna paljudesse kohtadesse, kuid kostjal ei ole alati raha, et neid käike võimaldada. Hagejate seaduslik esindaja on rikkunud hagejate ja kostja suhted.
5. Kostjale kuulub Laura talu, Halliku külas, Mustvee vallas, Jõgeva maakonnas, mis on kostja ja tema pere elukoht (I kd, tl 103).
6. Kostja ei tegutse OÜ Hallik palk kaudu. Hagejate seadusliku esindaja väited puutöö tegemisest puudutavad 10 aasta tagust perioodi ega ole seetõttu asjakohased.
7. Kompromissi korras on kostja olnud nõus maksma elatist kokku 300 eurot kuus, millele lisanduks hagejate kulude kandmine perioodil, mil hagejad on kostja juures. Menetluse käik
8. 07.06.2019 võttis kohus hagi menetlusse (tl 28-32).
9. 27.06.2019 tegi kohus pooltele kirjaliku kohtu nõude, kus selgitas, et hagejatel on vajalik kohtu ette tuua asjaolud, millised olid laste vajadused tsiviilasjas nr 2-12-25497 ja kuidas on need vajadused muutunud. Samuti tuleb esitada oma väiteid kinnitavad tõendid. Kohus 4 2-19-7886 kohustas hagejaid esitama asjas andmed ja tõendid selle kohta, milliseid peretoetusi ja millises suuruses hagejate seadusliku esindaja leibkonnale tasutakse. Kohus selgitas kostjale vajadust tuua kohtu ette asjaolud K.K. igakuiste vajaduste kohta ja esitada neid kinnitavad tõendid. Samuti selgitas kohus kostjale vajadust tuua kohtu ette asjaolud ja tõendid selle kohta, millises ulatuses peab K.K.e üleval tema ema S.U..
10. 31.01.2019 tegi kohus kostjale kohtunõude ettepanekuga tõendada, et S.U. kannab kulutused, mis ületavad hageja väidetud sissetulekuid, sh reisi eest Taimaale ja elamu renoveerimisele.
11. Kohus tegi kindlaks, et hagejate seaduslikule esindajale kuulub 1998 Volkswagen Passat (tl 104), kostjale sõidukeid ei kuulu (tl 106). Hagejate seaduslikule esindajale ei kuulu kinnisvara (tl 108). Ei hagejate seaduslik esindaja ega kostja oma seoseid äriühingutega (tl 109-110). Samuti ei ole hagejate seaduslikul esindajal ega kostjal väärtpaberikontosid (tl 111-112).
12. Kohus tegi kindlaks, et kostjale kuulub lisaks AS SEB Pank kontole ka AS-s Swedbank konto, mis on blokeeritud (II kd, tl 14).
13. Kohus tegi kindlaks, et kostja sai viimati ametlikult töötasu Oras OÜ-lt 2018 aprillis (II kd, tl 20, 30).
14. OÜ Halliku palk 11.11.2019 vastuse kohaselt kohtu päringule, et kodulehekülg www.hallikupalk.weebly.com ei ole seotud OÜ-ga Halliku palk ja teadaolevalt kuulub kodulehekülg hagejate seaduslikule esindajale. Samuti ei ole OÜ-ga Halliku palk seotud hagejate esitatud visiitkaart. Kostja ei ole OÜ Halliku palk tegevjuht ega ole sellega seotud (II kd, tl 38). Kohtuotsuse põjendused
15. Perekonnaseadus (edaspidi

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastab, et hageja 1 ja 2 on kostja lapsed kohtule esitatud sünnitõendite alusel (I kd, tl 7 - 8). Seega on kostja

§ 97lg 1 kohaselt kohustatud hagejaid 1 ja 2 ülal pidama. 35. Ts

MS § 459 lg 1 p-d 1 – 3 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hagejad on esitanud väite, et nende kasuks on elatis välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-155061 (I kd, tl 19 – 20). Kohus märgib, et hagiavalduse juurde lisatud Tartu Maakohtu 16.03.2016 määrusest ei nähtu, et kohus oleks hagejate kasuks elatise välja mõistnud. Nimetatud lahendiga on hagejate hagi kostja vastu elatise suuruse muutmiseks jäetud läbi vaatamata ja asja menetlus lõpetatud, kuna hagejad on kohtuvälise kokkuleppe saavutamise tõttu hagi tagasi võtnud. Hagiavalduse juurde lisatud Tartu Maakohtu 02.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-62832 ei puuduta samuti hagejate elatise küsimust, vaid hagejate seadusliku esindaja ja kostja kokkuleppe kinnitamist laste ühise hooldusõiguse teostamise asjas. Kokkuleppe tekstist ei nähtu kokkuleppeid elatise osas. Hagiavaldusele lisatud 31.03.2015 istungi protokoll ei ole käsitletav kohtulahendina, millega hagejate kasuks elatis välja mõistetud on. 5 2-19-7886 Kohtute Infosüsteemi andmetel on hagejate kasuks kostjalt elatis välja mõistetud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 01.10.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-25497 (I kd, tl 11) alates 02.07.2012 kummagi hageja kasuks 145 eurot kuus. Nimetatud määrus on jõustunud 22.10.2012. Muid kohtulahendeid elatise väljamõistmiseks tehtud ei ole. Seega lähtub kohus käesoleva asja lahendamisel asjaolust, et Pärnu Maakohtu 01.10.2012 maksekäsuga on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis 145 eurot kuus alates 02.07.2012 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Asjaolu, et kostja on poolte kohtuvälisel kokkuleppel tasunud kohtumäärusega võrreldes väiksemat elatist, ei oma kohtu hinnangul hagi lahendamise seisukohalt tähtsust, kuivõrd hagejad ei nõua elatist tagasiulatuvalt. 36.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 §-le 1 oli töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 290 eurot kuus. 290/2=145 eurot. Seega tuvastab kohus, et elatise väljamõistmise aluseks olevaks asjaoluks oli 2012 kehtinud elatise miinimummäär. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejad ei ole põhjendanud, miks ei ole 270 eurot enam piisav summa. Hagejad põhjendavad elatise suurendamise nõudeid asjaoludega, et hagejate vajadused on suurenenud. Samuti on muutunud seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Riigikohus on oma 28.10.2015 otsuses nr 3-2-1-124-15 p-s 12 asunud seisukohale, et kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. 37.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib, et 2019 oli elatise miinimummäär 270 eurot ühe lapse kohta ja 2020 on elatise miinimummäär 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Hageja 1 on taotlenud elatise suurendamist 295,5 euroni kuus alates hagi esitamisest, s.o 24.05.2019 ja hageja 2 on taotlenud elatise suurendamist 223 eurole kuus alates 24.05.

1. Seega on hageja 1 taotlenud elatise suurendamist üle seaduses sätestatud miinimummäära ja hageja 2 alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja 1 väidetavad vajadused on 591 eurot ja hageja 2 vajadused 446 eurot kuus. Kuna hageja 1 on taotlenud elatise suurendamist üle seaduses sätestatud miinimummäära ja kostja on taotlenud jätta hagid rahuldamata, s.t jätta elatise suuruseks seaduses sätestatud miinimummäärast oluliselt väiksem summa, siis peab kohus vajalikuks hagejate vajadused tuvastada.
2. Hagejate väitel on nende eluasemekulud 46 eurot kuus. Hagejate esitatud Eesti Energia AS arvetest nähtub, et alates hagi esitamisest kuni novembrini 2019 hagejate elukohaks olnud Xxxxxxxxxxx alevik keskmine elektrikulu on olnud 95,09 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et leibkonnas elas 5 inimest, siis on kummagi hageja osa sellest 19,02 eurot kuus. Hagejate esitatud pangakonto väljavõttest (I kd, tl 157) nähtub, et Swedbank P&C Insurance AS-i igakuine makse on 28,46 eurot. Hagejate väitel on tegemist kodukindlustuse maksega. Kostja ei ole nimetatud väitele vastuväiteid esitanud. Seega tuvastab kohus, et igakuine kodukindlustuse makse perioodil hagi esitamisest kuni novembrini 2019 oli kummagi hageja osa kodukindlustuse tasumisel 28,46/5=5,69 eurot kuus. Kohus tuvastab Mart Hella tõendi alusel (I kd, tl 157), et 10.07.2019 ostis hagejate 6 2-19-7886 seaduslik esindaja küttepuid 1000 euro eest. Kohus on seisukohal, et tegemist saab olla küttepuudega üheks hooajaks. Seega on kummagi hageja osa küttepuudest 1000/12 kuuga/5 inimesega=16,67 eurot kuus perioodil hagi esitamisest kuni novembrini
3. Kohus tuvastab hagejate esitatud arvete loetelu alusel (I kd, tl 159), et keskmine prügiveo kulu on olnud 10,17 eurot kuus, millest kummagi hageja osa on 10,17/5=2,03 eurot kuus. Kohus tuvastab hageja esitatud arve nr 2169 alusel (I kd, tl 161), et märtsis 2019 oli hagejate elukohaks oleva tarbimiskoha veekulu olnud 131,22 eurot. Seega on kummagi hageja osa sellest 26,24 eurot. Muid arveid ei ole hagejad vee tarbimisega seoses esitanud. Kohus on seisukohal, et 135m3 vee tarbimist on ebamõistlikult palju 5-liikmelises leibkonnas. Arvestades, et kumbki hageja on toonud esile oma eluasemekuludena 46 eurot kuus, siis ei saa kummagi hageja veetarbimine olla suurem kui 2,59 euro eest, s.o 2,66 m3 vett kuus. Kokku on kummagi hageja eluasemekulud seega 46 eurot kuus perioodil 24.05.2019 kuni november
4. Kohus tuvastab, et alates novembrist 2019 kolisid hagejad Turu tn 22-19 üüripinnale, kuhu asusid elama 4 inimest (II kd, tl 42-43). Kohus tuvastab, et korteri igakuine üüri suurus on 250 eurot (II kd, tl 42-43). Kummagi hageja osa üüri kandmisel seega 250/4=62,50 eurot kuus. Kohus tuvastab, et novembrist 2019 – jaanuarini 2020 oli korteri elektrikulu 109 eurot kuus. Seega kummagi hageja osa on 109/4=27,25 eurot. Kohus tuvastab hagejate esitatud pangakonto väljavõtte alusel, et muud kommunaalkulud on olnud kokku 789,79 eurot, pangakonto väljavõttest nähtub, et makseid on tehtud nelja kuu eest, seega on keskmine kommunaalkulude suurus ühes kuus 789,79/4=197,44 eurot kuus, millest kummagi hageja osa on 197,44/4=49,36 eurot kuus. Seega alates novembrist 2019 on kummagi hageja eluasemekulud 139,11 eurot kuus.
5. Hagejate väitel on nende toidukulud kuus 160 eurot. Toidukulu osas esitasid hagejad pangakonto väljavõtted kaardimaksete kohta perioodi jaanuar 2019 – septembrini 2019 (tl 167-176, 180-181). Nimetatud pangakonto väljavõtete alusel on tuvastatav, et hagejate leibkond on kulutanud toidupoodides 8 ja poole kuuga keskmiselt 569,29 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et nimetatud perioodil oli leibkond, kuhu hagejad kuulusid 5liikmeline, on hageja 1 tuvastatav toidukulu 113,86 eurot kuus. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et osa toiduvajadusest on kaetud sularahaarvelduste kaudu. Sellegi poolest ei ole alust tuvastada kummagi hageja toidukulu suuremas ulatuses kui 133 eurot kuus. Kohus viitab Justiitsministeeriumi tellitud ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors tehtud veebruaris 2020 valminud uuringule (edaspidi kohtuotsuses viidatud kui uuring), mille tulemuste kohaselt on 13-
6. aastaste laste igakuine toiduvajadus keskmiselt 133 eurot kuus. Kuigi hageja 2 on
7. aastane, on kohus veendunud, et hagejate toiduvajadus on ligikaudu samaväärne.
8. Hageja 1 väitel on tema igakuine transpordivajadus 70 eurot kuus. Ühtegi tõendit hageja 1 transpordikulude osas ei esitanud. Vastavalt uuringu tulemustele on 13 –
9. aastaste laste igakuise transpordivajaduse suurus ligikaudu 38 eurot. Kuna hageja 1 ei ole esitanud tõendeid transpordivajaduse kohta 70 eurot kuus, siis tuvastab kohus, et hageja 1 transpordivajadus on keskmiselt 38 eurot kuus. Hageja 2 väitel on tema igakuine transpordivajadus 20 eurot kuus. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku kuluga, mis jääb uuringuga tuvastatud keskmise raamidesse. Kohus tuvastab, et hageja 2 transpordivajadus on 20 eurot kuus.
10. Hagejate väitel on tema igakuine sidekulu 10 eurot kuus. Hagejate esitatud Telia Eesti AS arvetest (I kd, tl 184-201) nähtub, et hageja 1 igakuine sidekulu on keskmiselt 11,23 eurot kuus ja hageja 2 igakuine sidekulu on keskmiselt 3,65 eurot. Kuna hageja 1 on tuginenud sidekulule 10 eurot kuus, siis tuvastab kohus hageja 1 sidevajaduse 10 eurot kuus. Kohus tuvastab hageja 2 sidekulu summas 3,65 eurot kuus.
11. Hagejate väitel on nende kulud tervishoiule 25 eurot kuus kummagi hageja kohta. Uuringu kohaselt on
12. –
13. aastaste laste keskmine tervishoiukulu 6 eurot kuus. 7 2-19-7886 Hagejad on esitanud pangakonto väljavõtte (I kd, tl 182), millelt nähtub, et jaanuarist kuni septembrini 2019 on apteegis kulutatud 133,75 eurot kuus. Hagejad ei ole esitanud andmeid selle kohta, kuidas nimetatud kulutused jagunevad hageja pere lõikes. Samuti ei ole kohtule teada, et hagejal 1 oleks erivajadusi, mis tervishoiukulusid keskmisega võrreldes suurendaksid. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kummagi hageja tervishoiukulud on 6 eurot kuus.
14. Hageja 1 väitel on tema vajadused hügieenitarvetele 20 eurot kuus ja hageja 2 vajadused hügieenitarvetele 15 eurot kuus. Hügieenitarvete osas hagejad tõendeid ei esitanud. Uuringu kohaselt on 13-
15. aastaste laste keskmised vajadused hügieenitarvete järele 13 eurot. Kohus tuvastab seega hagejate hügieenitarvete vajadused 13 eurot kuus. Kuigi hageja 2 on
16. aastane on kohus seisukohal, et hagejate vajadused hügieenitarvetele on ligilähedased.
17. Hagejate väitel on nende vajadused koolikohustuse täitmiseks 25 eurot kuus kummagi hageja kohta. Uuringu kohaselt on
18. –
19. aastaste laste vanusegrupis vajadus haridusele 39 eurot kuus, millest tulenevalt on 25 eurot mõistlik kulu ja kohus tuvastab, et kummagi hageja vajadus koolikohustuse täitmiseks on 25 eurot kuus.
20. Hageja 1 väitel on tema vajadus riiete ja jalanõude järgi 80 eurot kuus ja hageja 2 vajadused 65 eurot kuus. Hagejate esitatud tõenditest (II kd, tl 3, 6-7, 9-10) ei ole võimalik tuvastada riiete ja jalanõude kulu väidetud ulatuses. Samuti ei nähtu nimetatud tõenditest, kellele on mida ostetud. Uuringu kohaselt on 13.-
21. aastaste laste keskmine riide- ja jalanõude kulu kuus 52 eurot, mille ulatuses kohus kummagi hageja vajaduse tuvastab.
22. Hageja 1 väitel on tema muud vältimatud püsikulud 155 eurot kuus, mis seisnevad trenni ja võistluste kuludes, treeningvahendite soetamise kuludes, taskuraha kulus ja kuludes vaba aja veetmisele. Hagejate esitatud väljavõtte alusel (I kd, tl 162) tuvastab kohus, et hageja 1 käib jalgpallitreeningutes. Kohus tuvastab, et 2019 suvel osales hageja 1 Kokkola Cup’il, mille eest tuli hagejal 1 tasuda 220 eurot (I kd, tl 75). Tegemist on ühekordse kuluga. Muid tõendeid hageja 1 muude vältimatute püsikulude osas ei esitanud. Uuringu kohaselt on 13.-17.aastaste laste vajadused vaba aja veetmisele ja taskurahale kokku 68 eurot. Seega tuvastab kohus hageja 1 muude vältimatute püsikulude suuruseks 68 eurot kuus. Hageja 2 väitel on tema muud vältimatud püsikulud 80 eurot kuus, mis seisnevad trenni ja võistluste kuludes, treeningvahendite soetamise kuludes, taskuraha kulus ja kuludes vaba aja veetmisele. Kohus tuvastab kohtule esitatud väljavõtte alusel (I kd, tl 166), et hageja 2 käib korvpallitrennis. Kohus tuvastab kohtule esitatud FB väljavõtte alusel, et hageja 2 osales 2019 Suure-Jaanis laagris, mis maksis 75 eurot. Kohus tuvastab FB väljavõtte alusel (I kd, tl 178), et hageja 2 osales põhihooaja viimasel mängul Tartus, mille ööbimine maksis 30 eurot. Muid kulusid kohtule esitatud tõendid ei kajasta. Kohus ei saa tuvastada hageja 2 osalemist Mini
23. etapilt, kuna kohtule esitatud FB väljavõte seda ei kajasta (I kd, tl 179). Uuringu kohaselt on 13.-17.aastaste laste vajadused vaba aja veetmisele ja taskurahale kokku 68 eurot. Seega kohus tuvastab, et hageja 2 muud vältimatud püsikulud on ca 100 eurot kuus.
24. Kohus tuvastab hageja 1 vajadused perioodil 24.05.2019 – 31.10.2019 summas 391 eurot kuus ja alates novembrist 2019 summas 484,11 eurot kuus. Kohus tuvastab hageja 2 vajadused perioodil 24.05.2019 – 31.10.2019 summas 398,65 eurot ja alates novembrist 2019 summas 491,76 eurot kuus. 48.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski 8 2-19-7886 vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 asunud seisukohale, et

§ 102lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus.

1. Kostja on põhjendanud hagi rahuldamata jätmise taotlust oma tervisliku seisundi ja sellest tuleneva raske majandusliku seisundi tõttu. Kohus märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
4. Riigikohus on oma 13.04.2016 otsuses nr 3-2-1-17-16 asunud seisukohale, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (p 14). Kohus on seisukohal, et arvestades poolte väiteid ja asjas esitatud ning kogutud tõendeid on kostja varaline seisund, sh tegelik võimekus endale ametlikku sissetulekut hankida, ja elustandard (mh arvestades kostja kohustust pidada üleval K.K.e) selline, mis võimaldab hagejatele tasuda elatist 270 eurost rohkem (vt kohtuotsuse p-d 50-51).
5. Kohus tuvastab, et kostjal on 04.05.2018 tuvastatud osaline töövõime kestusega 6 kuud (I kd, tl 49-51). Kohus tuvastab, et 01.10.2018 on kostjal tuvastatud osaline töövõime kestusega 1 aasta. Taotlejal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Taotlejal on üldise koormustaluvuse languse, koormusel tekkiva õhupuudustunde ja rinnaku piirkonna ebamugavustunde tõttu raskendatud tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaade ja mitmesugustel pindadel käimine ning muul viisil liikumine (I kd, tl 52-53). Eesti Töötukassa 01.10.2018 otsuse kohaselt on taotleja töövõime 1 aasta jooksul raskesti prognoositav (I kd, tl 53). Kohus tuvastab Eesti Töötukassa 01.10.2018 otsuse alusel, et kostja osaline töövõime lõppes 17.10.
6. Kostja ei ole kohut teavitanud sellest, et kostjal oleks jätkuvalt tuvastatud osaline töövõime. Järelikult on alates 18.10.2019 kostja töövõimeline isik ja tal on võimalik hagejate ülalpidamiseks teenida sissetulekut. Kohus on seisukohal, et osalise töövõimega töötuks olemine ei ole piisavalt mõjuv põhjus väljamõistetava elatise vähendamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal ei ole olnud võimalik tööd leida vähenenud töövõime pärast. Kohtu hinnangul on märkimist väärt asjaolu seegi, et kostja vormistas ennast töötuks pärast seda, kui hageja esitas elatise nõude kohtusse (I kd, tl 55).
7. Kohus tuvastab kostja AS-i SEB Pank pangakonto väljavõtte alusel, et kostja on saanud erinevates summades töövõimetoetust 224,77 eurot – 240,16 eurot kuus. Muid ametlikke sissetulekuid kostjal ei ole. Kohus tuvastab, et kostja sai viimati ametlikult töötasu Oras OÜ-lt 2018 aprillis (II kd, tl 20, 30). Pangakonto väljavõttelt ei nähtu sääste. Kostjale kuulub kinnistu Laura talu, Halliku külas, Mustvee vallas, Jõgeva maakonnas (I kd, tl 103), mis on kostja ja tema pere elukoht. Muud vara kostjal ei ole. Kohus peab tõenäoliseks, et kostja saab sissetulekuid mitteametlikult tehtava puutöö või muu töö tulemusena. Ka kostja enda väitel teeb ta vahetevahel mitteametlikke juhutöid. Kohus järeldab mitteametliku töö tegemist kostja poolt ka hagejate esitatud Facebook väljavõtetest, millest nähtuvad kostja kuulutused nt ehitusmaterjali (kompressori, lubjapüstoli jne) ostmiseks (I kd, tl 135, 137, 140) ja erinevate puutöö saaduste müügiks (nt külakiige müük 1000 euroga (I kd, tl 136, 146), aiamööbli müük (I kd, tl 138, 141), 9 2-19-7886 puust kotkakuju müük (I kd, tl 139). Juhutööd ei kajastu Maksu- ja Tolliameti andmetes. Kohus on seisukohal, et hagejate esitatud pangakonto väljavõtetest (I kd, tl 68 – 70) nähtuvatest andmetest ei saa teha järeldust, et kostja ka praegusel ajal laseb puutöödest laekuvaid summasid oma elukaaslase kontole kanda, samuti puutöödest saadava sissetuleku ulatust. Kohus tuvastab, et kostja ei ole seotud Halliku palk OÜ-ga Halliku palk OÜ juhatuse liikme kinnituse (II kd, tl 37-38) ja TÖR väljavõtte alusel (II kd, tl 30). Samas on kohus seisukohal, et hagejate väited selle kohta, et kostja kasutab oma toodete müümiseks kodulehekülge hallikupalk.weebly.com, on eluliselt usutavad. Koduleheküljelt ja visiitkaardilt nähtuvad kostja kontaktandmed (II kd, tl 5, 16). Kostja ise ei ole hageja väiteid hallikupalk.weebly.com osas vaidlustanud. Kohus järeldab kostja väidetust tegelikult paremat majanduslikku olukorda ka asjaolust, et kostja on hagejate seadusliku esindajaga peetud läbirääkimistel pakkunud hagejatele elatist kokku 300 eurot kuus või alternatiivselt võtma ühe hagejatest enda kasvatada (II kd, tl 69), mis oleks objektiivselt võimatu, kui kostja igakuine sissetulek piirduks ainult 240 euroga. Kohus arvestab ka asjaoluga, et kostja enda väitel toetab ta rahaliselt ka hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühist täisealist last K.K.e, mida ei oleks kohtu hinnangul võimalik teha, kui kostja sissetulek oleks ainult 240 eurot. Kostja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, et tema ülalpidamiskohustusi täidab mõni kolmas isik tema eest. Muus osas jätab kohus poolte väited ja tõendid Kertu Kuuse varasema ja praeguse ülalpidamise kohta tähelepanuta, kuivõrd ei puuduta käesolevat tsiviilasja ning hagejate ülalpidamist. Kohtul ei ole võimalik asjas esitatud tõendite alusel tuvastada, et kostja Tai reisi eest tasus tema elukaaslane S.U.. Kostja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et 22.04.2018 toimus S.U.le kuulunud sõiduki omanikuvahetus Maanteeametis (II kd, tl 51), kuid see ei tõenda, et omanikuvahetuse eest tasuti raha ja et raha kasutati kostja reisi eest tasumiseks. Seejuures on kostja esitanud ka ebajärjekindlaid väiteid, millistest allikatest kostja reisi finantseeriti. Kostja 12.08.2019 vastuses väitis kostja, et reisil käidi S.U. töötasu eest. Kostja 09.02.2020 seisukohas väitis kostja, et reisil käidi S.U. auto müügist saadud raha, töötasu ja sünnipäevaks saadud raha eest. Muid tõendeid peale Maanteeameti kodulehe kuvatõmmise kostja reisi eest tasumise asjaolude kohta ei esitanud. Kohus tuvastab, et kostjale kuulub kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxxx, I kd, tl 103). Tegemist on koormamata kinnistuga, elamumaa 100%, suurusega 17260 m
8. Kohus tuvastab, et kinnistu on kostja ja tema pere elukoht. Nimetatud asjaolu üle pooltel vaidlus puudub. Kohus tuvastab, et kostja kinnistut on parendatud, kuna selle asjaolu on kostja omaks võtnud (I kd, tl 98). Kohus on seisukohal, et peab usutavaks kostja väidet selle kohta, et S.U. on aidanud kostja kinnistut parendada, mida kinnitavad S.U. pangakontolt nähtuvad maksed ehituspoes (II kd, tl 57-58). Kohus on siiski seisukohal, et olukorras, kus kostjal on ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse ees ja tema majanduslik olukord on keeruline, siis võib kostjal olla mõistlik perega asuda elama tagasihoidlikumale elupinnale selleks, et oma kohustusi laste ees täita.
9. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kostja on vähemalt osaliselt töövõimeline isik, kellel on võimalik endale tööga sissetulekut teenida, kostja teenib vähemalt osaliselt sissetulekut mitteametlikult. Kostja elustandard on selline, mis võimaldab käia Tai reisil, omada elamumaana kinnistut, toetada täisealist K.K.e, K.K.e ja tasuda kostja hinnangul hagejatele vähemalt 300 eurot elatist (kokku) kuus.
10. Kohus tuvastab, et hagejate seaduslik esindaja on osaliselt töövõimetu. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu Eesti Töötukassa 08.06.2018 otsuse alusel (I kd, tl 66-67). Töövõime vähenemise perioodi on alates 17.072018 – 16.07.
11. Hagejate seaduslikul esindajal on mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise ja suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on silmahaigus. Tal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Tema töövõime 10 2-19-7886 on 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Kohus tuvastab, et hagejate seaduslik esindaja on saanud 2018-2019 vanemahüvitist 470 eurot kuus ja peretoetust 520 eurot kuus (I kd, tl 71). Hagejate seaduslikule esindajale kuulub üks sõiduauto Volkswagen Passat, ehitusaasta 1998 (I kd, tl 104 – 105). Muud vara hagejate seaduslikule esindajale ei kuulu. Hagejate seaduslikul esindajal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps. Nimetatud asjaolu üle pooltel vaidlus puudub (I kd, tl 37, 63). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ja hagejate seadusliku esindaja võimalused sissetuleku teenimiseks on ligilähedased. Kohus on seisukohal, et kostja võimalused sissetuleku teenimiseks on isegi paremad, kuivõrd kohus ei ole tuvastanud kostjal osalist töövõimetust alates 18.10.
12. Kohus on seisukohal, et kostja majanduslik olukord on hagejate seadusliku esindajaga võrreldes parem. Kostjale kuulub ja ta elab eramajas, samas kui hagejad ja hagejate seaduslik esindaja elavad üüripinnal. Kohus on seisukohal, et hagejate seadusliku esindaja varalise seisu hindamisel ei saa arvesse võtta lastetoetusi, kuna tegemist on toetusega, mis on mõeldud lastele, mitte hagejate seaduslikule esindajale. Vastavalt PHS §-le 15 on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kohus võtab arvesse asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.
13. Kostja on põhjendanud hagi rahuldamata jätmise taotlust asjaoluga, et tal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, kes jääks hagi rahuldamise korral majanduslikult halvemasse positsiooni. Kohus tuvastab, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps – K.K. (isikukood 61702040176). Kohus tuvastab nimetatud asjaolu sünni tõendi alusel (I kd, tl 56). Kostja on K.K. igakuiste vajadustena välja toonud 30 eurot eluasemele, 50 eurot transpordile, 35 eurot lasteaiale (tl 81-82), 80 eurot toidule, 35 eurot riietele ja jalanõudele (tl 83-88, 91), 10 eurot tervishoiule, 5 eurot vabaaja veetmisele ja 5 eurot muudele kuludele (mänguasjad, sünnipäevad), kokku 250 eurot kuus. Hagejad on omaks võtnud, et K.K. igakuised vajadused on 250 eurot (I kd, tl 101), mille alusel kohus tuvastab K.K. igakuiste vajaduste suurusena 250 eurot. Kuna hagejad on omaks võtnud K.K. igakuiste vajaduste suuruse, siis ei hinda kohus eraldi kostja poolt esitatud tõendeid K.K. vajaduste kohta (I kd, tl 81-82, 83-88).
14. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 tehtud otsuse p-s 28.2 asunud kolleegiumi täiskoosseisus seisukohale, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Kostja on taotlenud võtta hagiavalduse lahendamisel arvesse asjaolu, et vähemalt osa hagejate vajadustest on kaetud peretoetustega. Riigikohus on oma 28.03.2018 otsuses nr 2-1611905 asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks, mis lubab

§ 102

lg 2 järgi miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, võib mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve. Peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Seega ei saa kohus vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist õigustatud saama hagejate emal on õigus saada lapsetoetust. (p-d 18–20). Kohus on seisukohal, et lapsetoetusi tuleb antud juhul arvesse võtta, kuivõrd kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps K.K.. Kohus tuvastas kohtuotsus p-s 61, et hagejate seaduslik esindaja saab peretoetusi kokku summas 520 eurot kuus, s.o kummagi hageja lapsetoetus 60 eurot*2=120 eurot, hagejate seadusliku esindaja kolmanda lapse toetus 100 eurot ja lasterikka pere toetus 300 eurot. 11 2-19-7886 Kohus peab põhjendatuks arvestada, et kummagi hageja vajadused on kaetud lapsetoetusega 60 euro ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada hagejate seadusliku esindaja kolmanda lapse lapsetoetusega, kuna see ei puuduta hagejaid. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kaalukat põhjust, miks vähendada hagejatele väljamõistetavat elatist lasterikka pere toetuse võrra. PHS § 21 lg 1 sätestab, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või PHS § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Seega ei ole lasterikka pere toetus mõeldud konkreetsele lapsele, vaid vanemale. Kohus arvestab seejuures, et hagejate seaduslik esindaja kasvatab oma leibkonnas kolme last, kostja leibkonnas kasvab üks laps, samuti arvestab kohus sellega, et kohus tuvastas hagejate seadusliku esindaja varandusliku seisundi mõnevõrra halvemana kui kostjal.
3. Kuna vanemate varaline võimekus on ligilähedane, siis on kohus seisukohal, et vanemad peavad pidama hagejaid üleval võrdsetes osades. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et hagejate ülalpidamiskulude jaotus vanemate vahel peaks olema teistsuguses proportsioonis.
4. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustus hageja 1 osas (391-60)/2=165,50 eurot kuus perioodi 24.05.2019 – 31.10.2019 osas ja alates novembrist 2019 (484,11-60)/2=212,06 eurot kuus. Kostja kohustus hageja 2 osas on perioodi 24.05.2019 – 31.10.2019 eest (398,66-60)/2= 169,33 eurot kuus ja alates novembrist 2019 (491,76-60)/2= 215,88 eurot kuus. Kummagi hageja peale kokku on kostja kohustus perioodi 24.05.2019 – 31.10.2019 summas 334,83 eurot kuus ja alates novembrist 2019 summas 427,94 eurot. Kostja osa K.K. ülalpidamises on seega (250-60)/2=95 eurot kuus. Kostja vastutuse osa hagejate ja K.K. vajaduste kandmisel on alla seaduses sätestatud miinimummäära.
5. Kohus on seisukohal, et arvestades eeltoodud asjaolusid, kaaludes kostja (sh asjaolu, et kostja on võimeline tööle minema ja tema teadaolevat varanduslikku situatsiooni) ning laste, sh K.K. huve, elatise maksmise eesmärki, milleks on tagada lastele piisavas ulatuses ülalpidamine ja asjaolu, et kohus vähendab hagejatele väljamõistetavat elatist lapsetoetuste võrra, siis peab kohus õiglaseks suurendada elatist proportsionaalselt selliselt, et perioodil 24.05.2019 – 31.10.2019 on kostja kohustatud hagejale 1 tasuma elatist 165,50 eurot kuus ja hagejale 2 elatist summas 169,33 eurot kuus. Alates 01.11.2019 on kostja kohustatud hagejale 1 tasuma elatist 212,06 eurot kuus ja hagejale 2 summas 215,88 eurot kuus.
6. Kohus ei arvesta elatise väljamõistmisel asjaoluga, et kostja on aeg-ajalt kandnud hagejatele taskuraha (II kd, tl 52-55). Riigikohus on oma 16.01.2013 määruses nr 3-2-1159-12 asunud seisukohale, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Antud juhul ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest, et R.R. oleks heaks kiitnud kostja poolt hagejatele makstud taskuraha kui elatise kohustuse täitmise. Kohus ei arvesta elatise väljamõistmisel kostja väitega, et ta on hagejatele ostnud riideid. Esiteks ei ole kohtule esitatud kahe tšeki alusel (II kd, tl 56) võimalik tuvastada, kellele on mida ostetud. Teiseks ei ole kohtu hinnangul nimetatud ostude tegemine käsitletav ülalpidamise kohustuse täitmisena võttes arvesse Riigikohtu 16.01.2013 määruses nr 3-2-1-159-12 kajastatud ja käesolevas punktis tsiteeritud seisukohta elatise tasumise kohta. 12 2-19-7886
7. Kohus ei arvesta elatise väljamõistmisel kostja väidetega hagejate seadusliku esindaja poolt kostja ja hagejate suhete rikkumise kohta, kuivõrd need ei puuduta kostja ülalpidamiskohustust hagejate suhtes ega mõjuta seetõttu käesoleva asja lahendamist. Menetluskulud
8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldas hagejate nõuded osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja hind
9. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad nõudsid kostjalt elatise suurendamist alates 24.05.2019 hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Käesoleval juhul tuleb hagihinna arvutamiseks kostjalt väljamõistetud elatise ja soovitava suurendatud elatise vahe korrutada 9-ga. Arvestades asjaolu, et hageja 1 taotleb suurendada elatist kuni 295,50 eurole kuus ja varasema kohtulahendiga on kostjalt hageja 1 kasuks välja mõistetud elatis 145 eurot kuus, siis 9-kordne elatise vahe on 1354,50 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja 2 taotleb suurendada elatist kuni 223 eurole kuus ja varasema kohtulahendiga on kostjalt hageja 2 kasuks välja mõistetud elatis 145 eurot kuus, siis 9-kordne elatise vahe on 702 eurot. Arvestades, et hagejaid on kaks, kellel on kummalgi eraldi nõue, siis on tsiviilasja hinnaks kokku 1354,50 + 702 = 2056,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg Kohtunik 13