KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Meeli Juursoo (

§ 4231

järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viktor Nikolajevile Tartu Maakohtu 8.

oktoobri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 119-7846 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti Viktor Nikolajevile kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust. 10.07.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Viktor Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Viktor Nikolajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Viktor Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Viktor Nikolajev kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtuistungi toimumise ajaks on Viktor Nikolajev temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 10 kuud, so enam kui 1/3 ja see ületab 7 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx kus isik elas ka enne vangistust. 01.06.2020 teostatud elukohakontrollist nähtuvalt on tegemist 3-toalise kõigi mugavustega korteriga. Korter on korras ja eluks vajalikud tingimused olemas. Elektroonilise valve kohaldamise võimalusel hakkab Viktor Nikolajev korteris elama üksinda. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Vajalikud nõusoleku isiku antud aadressile elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kohtu hinnangul on V.Nikolajevi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu käesoleval hetkel üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetav on korduvalt varasemalt karistatud ( kokku 11 korda, millest kehtivaid on 6 ) ning kannab käesoleval hetkel neljandat reaalset vangistust, mis viitab, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Käesolevat vangistust kannab kinnipeetav süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Varasemalt on toime pannud vägivaldsuse komponenti sisaldavaid kuritegusid. Kuritegude toimepanemist on soodustanud halb probleemide lahendamise oskus, sõltuvusained, majandusliku kasu saamine ja konfliktiolukorrad. Kuriteod on pandud toime nii planeeritult kui ka planeerimata. Arvestades isiku eelnevat elukäiku, peab selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, tuvastama, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on piisavalt väike. Kohtu hinnangul see käesoleval hetkel nii ei ole. Materjalidest ei nähtu uusi võimalikke motiveerivaid asjaolusid ning isikus tegelikult kuritegelike käitumismustrite murdmiseks vajalike muutuste toimumist. Isikul ei ole lähedasi, kes suudaks teda suunata seadusekuulekale teele ning tema suhtlusringkond on valdavalt kriminaalne ning joovasteid tarvitav. Väidetavalt pakuks isikule tööd OÜ P. A., kuid kriminaalhooldaja seda võimalust kontrollinud pole. Äriregistri andmetel juhatuse liige on H.M. ja prokurist M.M., kes kohtule teadaolev isik. Krediidiraportite andmetel maksustatav käive äriühingul perioodil perioodil 01.03.2020 31.05.2020 on olnud alla tuhande euro ning 2020 II kvartalis pole riiklikke tööjõumakse ega muid riiklikke makse tasutud, kuigi ettevõttel on 2 töötavat isikut. Seega võib tegemist olla näilise töökohaga. Kinnipeetav on kaugemas minevikus küll olnud ametliku tööga hõivatud, kuid viimastel aegadel on elatanud ennast mitteametlikult töötades. Päris sissetulekuta süüdlane ei jääks, sest isik sai vabaduses töövõimetuspensionit ~250eur (keskmine puue 15.11.201814.11.2023), kuid ilmselgelt ei piisa sellest normaalseks äraelamiseks ega nõuete tasumiseks. Nimelt K-raha andmetel on isikul 26.06.2020 seisuga täitmata rahalisi nõudeid summas 2 079.00 EUR. Selgeks probleemiks isiku seadusekuulekuse seisukohas on alkohol. Süüdlase sõnul alustas alkoholi tarvitamist juba 12-13-aastaselt. Isiku sõnul on kõik kuriteod (v.a. vangistuses olles toime pandud kuriteod) toime pandud alkoholi joobes olduna. Alkoholi tarvitanuna muutub vägivaldseks. Isik tunnistab, et probleemid saavad alguse, kui on tarvitanud alkoholi. Väidab, et praegusel ajal ei tarvita enam alkoholi, väidab, et saab ise kaine olemisega hakkama, mis aga tundub ebatõenäoline. Kohtu poolt on enne käesolevat vangistust ja ka varasemalt määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi (varasemalt esines rikkumist). Isiku sõnade kohaselt pole ca aasta aega enne vangistust alkoholi tarvitanud, kuna oli tihedalt hõivatud trenni ja tööga. Ka kohtuistungil avaldas, et kui kohus peab vajalikuks, siis võib ta ravile minna, aga ise vajadust ei näe. Kui inimene ei tarvita aasta aega alkoholi, siis ravivajadus puudub. Kohus sellise käsitlusega nõustuda ei saa. V.Nikolajev on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ajavahemikus 03.06.20-25.06.

1. Läbiviija on avaldanud, et viimasel vabaduses oldud ajal tarvitas V.Nikolajev alkoholi ainult ühe korra, kuid see lõppeski situatsiooniga, mis tõi ta tagasi vanglasse ning mis tema sõnul viitab sellele, et ta ei saa alkoholi tarvitada. Mõistab, et tema peamisteks riskiolukordadeks on eelkõige ajad, kus on tavapärasemast rohkem argirutiiniga kaasnevat stressi ning mil on alkoholi tarvitamine kiireim ajutine lahendus. Kohtu hinnangul ilmneb siit selgelt, et süüdlasel on raskusi alkoholita toime tulla ning kui ta tarvitabki, siis satub ta kohe sekeldustesse. V.Nikolajev kordab oma vigu ning oma osa selles on just alkoholil ja impulsiivsusel. Seega vajaks V.Nikolajev eelkõige keskkonnavahetust ning juhendamist ja toetamist spetsialistide poolt. Parimad kohad selleks on rehabilitatsioonikeskused, näiteks Pärnu Samaaria või Lootuse küla vms, kus tegeletakse nii sõltuvusega kui ka tema hakkama saamisega elus. Vabanedes aga tavapärasesse elukeskkonda, ilma nõustamiseta, ilma toetava suhtlusvõrgustikuta, võib jällegi korduda senine muster ning süüdlane võib peagi toime panna uue õigusrikkumise. Kokkuvõtvalt nõustub kohus vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Uusi asjaolusid, mis kinnitaksid tema motivatsiooni ja tahet eluviise muuta ja neid hoida, pole kohtule esitatud. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku varasem elukäik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Pole ka ju vangistuses süüdlane suutnud hakkama saada rikkumisteta – V.Nikolajevil on üks kehtiv karistus 03.juulist
2. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. Menetluskulud Viktor Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.09.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 09.09.2020.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97.20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendanud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Viktor Nikolajevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik