lg 1, § 1573 ning § 178 lg 1 järgi.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 13.02.2019.a ja seeläbi karistuse kandmise alguseks 13.02.2019. 11.06.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Ilmar Jaansalu isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla ei toeta Ilmar Jaansalu vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta Ilmar Jaansalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leiab, et on olemas alused kaitsealuase vabastamiseks ennetähtaegselt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ilmar Jaansalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ilmar Jaansalu kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Ilmar Jaansalu temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 1 aasta 7 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile xxx Korter kuulub isikule endale. Korteris on kõik eluks vajalik olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Riigikohus 07.02.2018 lahendis selgitas, et kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust ning kohtu hinnangul on Ilmar Jaansalu puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge. Isiku ennetähtaegseks vabastamiseks tuleks tuvastada, et uute kuritegude risk on väga madal. Kohtu hinnangul isiku suhtumine ning varasem elukäik seda ei kinnita. Isikut on karistatud ahistava jälitamise, inimkaubanduse eest alaealise ärakasutamise eesmärgil ning lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise eest. Kuritegude soodustegudeks on seksuaalne motiiv. On positiivne, et kinnipeetaval on vabanemise korral kindel elukoht ning isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne. Samas ei saa Ilmar Jaansalu toime pandud kuritegusid silmas pidades ülehinnata vangistuses korrektse käitumise kaalu. Alaealistega seonduvaid seksuaalkuritegusid vangistusasutuses viibides toime panna ei ole võimalik ning vägivaldusus või teistes valdkondades reeglitele allumine ei ole isiku elukäigust nähtuvalt talle kunagi probleemiks olnud. Kuriteoriskide maandamiseks on Ilmar Jaansalu läbinud programmi Uus suund. Paraku ei ilmne osaluse iseloomustusest, et see süüdlast parandanud oleks või teda oma eluviisi muutma motiveerinud. Suhtumine kuriteo osas on vastuoluline – isik ei tunnista, et tema kuriteol oleks olnud seksuaalne motiiv ja tunneb end halvasti, et karistada sai. Samas ei leia, et tema kuritegu oleks otseselt kuritegu ja tunneb, et on saanud liiga karmi karistuse. Isiku jutus ja toimikus oli mitmeid vastuolusid, vestluses esines vähendamist ja pisendamist (näiteks kui palju ja kui tihti ta sõnumeid saatis, kuidas sattusid pornograafilised pildid tema asjade sekka jne). Ühelt poolt tunnistab sõnumite saatmist, teisalt ei leia, et selles midagi valet oleks olnud. Üldjoontes samu seisukohti väljendas kinnipeetav ka kohtuistungil. Nii selgitas kinnipeetav jätkuvalt ennast õigustavalt, et tema teod olid kantud eesmärgist lapsi kaitsta, kuid politseisse ei pöördunud, kuna väikeses kohas ei ole see laste huvides. Ilmar Jaansalu on süüdi mõistetud eriliigiliste seksuaalkuritegude toimepanemise eest alaealiste suhtes. Süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ning teod on toime pandud 4 aasta jooksul. Tegemist on spetsiifilist liiki kuritegudega, mida ei ole võimalik õigustada halbade asjaolude kokkulangemisega vmt. Tegemist on olnud teadliku, planeeritud tegevusega, mille toimepanemine eeldab teatavat kalduvust. Et isik pani toime antud tegusid kokku 4 aasta jooksul, so on pika ajavahemiku jooksul, näitab seegi tegude raskust ja probleemi tõsidust. Vangla on isikut iseloomustades märkinud, et isiku üldiselt vähesed rikkumised näitavad, et isik on riskide suhtes ettevaatlik ja üritab elada seaduskuulekat elu. Kuna isik ei tunnista süüd, siis tulenevalt sellest ei saa ka aru, mis on oma käitumisega valesti teinud või kuidas tema tehtu võiks mõjuda negatiivselt teiste inimeste peal. Oma otsustes ja valikutes on väga kaalutlev ja mõtleb läbi. Isik pole oma kuritegu sooritades siiski mõelnud oma tegevuse tagajärgedele ja on teinud seda järjepidevalt. Kohu hinnangul on Ilmar Jaansalu puhul ohtu suurendavaks asjaoluks ka vangla iseloomustuses märgitud süüdimõistetu huvi ja jätkuv enesetäiendamine laste psühholoogia valdkonnas. Kuivõrd isik ei tunnista toime pandud arvukaid seksuaalkuritegusid laste suhtes ning tal on kalduvus ennast õigustada, püsib äärmiselt suur tõenäosus varasema käitumise kordamiseks. Vigadest õppimise ja hoidumise eelduseks on nende tunnistamine. Ilmar Jaansalu enda käitumises vigu ei näe, mistõttu ei saa väita, et isik on oma vigadest õppinud ja teinud piisavad järeldused, et tulevikus käituda üksnes seadusekuulekalt. Kohus on seega seisukohal, et isikul puudus ja puudub veel praegugi enesekriitika oma käitumise ja selle võimalike tagajärgede osas, mis tähendab, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles sooritatud kuritegude rohkust ja raskust, samuti ohtu, mida võib kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonnale, eelkõige alaealistele kujutada. Kohtu hinnangul on ennetähtaegne vabastamine meetmeks, mida saab kohaldada isikute puhul, kellel on tahtekindlust ja motivatsiooni edasist elu korraldada seaduskuulekalt. Ilmar Jaansalu varasem elukäik ning kohtuistungil väljendatud seisukohad annavad kohtule põhjuse arvamuseks, et tegemist on enesekeskse ja ennast õigustava isikuga, kelle puhul ei ole uute kuritegude risk piisavalt maandatud. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Ilmar Jaansalu asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Vabastades arvukalt seksuaalkuritegusid alaealiste suhtes toime pannud süüdimõistetu enne karistusaja lõppu, võib nii kannatanute kui ka ühiskonna õiglustunne ja seeläbi karistuse üldpreventiivse eesmärgi saavutamine saada riivata. Menetluskulud Ilmar Jaansalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.09.2020 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Rein Napa. Kaitsja esitas 15.09.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 119,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 119,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ilmar Jaansalult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.