← Eesti

4-20-2699/16

Obsah (6)§ 116§ 114§ 38§ 118§ 199§ 147

4-20-2699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 4-20-2699 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakoht

§ 116lg 1 kohaselt nõudis kohus 17.06.2020.

a välja kohtuväliselt menetlejalt väärteotoimiku. 22.06.2020. a saabus kohtule Lääne-Harju Vallavalitsuselt osa väärteoasja 1

(5)4-20-2699 materjalidest ning 26.06.
  1. a saabus kohtule Lääne-Harju Vallavalitsuselt väärteotoimik paberkandjal.
  2. Harju Maakohtu
  3. juuli
  4. a määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja V. Tšistjakova kaebus läbi vaatamata. Maakohus märkis, et esmalt kontrollib kohus kaebuse lubatavust

§-dest 114 ja 115 lähtuvalt. Vastavalt

§ 114

lg-le 4 esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V. Tšistjakova suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajaks märgitud 23.08.

  1. a (väärteotoimik lk 3). Väärteoprotokolli koopia on V. Tšistjakova allkirja vastu kätte saanud 23.07.
  2. a ja seejuures kinnitanud, et ta kinnitab oma andmete õigsust (väärteotoimik lk 3). Samuti on tutvustatud menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses, millise ta on allkirjastanud (väärteotoimik lk 4). Seega tuleb järeldada, et V. Tšistjakova oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Käesolevas asjas hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema alates 23.08.
  3. a ning lõppes 07.09.
  4. a. Kuivõrd tähtaeg langes puhkepäevale, siis oli vastavalt

§ 38lg-1 ja Kr

MS § 171 lg 3 teisele lausele tähtaja viimaseks päevaks sellele järgnev esimene tööpäev, antud juhul 09.09.2019. a. Ka kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et otsusele on õigus esitada kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Kohus märkis ka, et kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt saadeti üldmenetluse otsus V. Tšistjakova e-posti aadressile XXX (antud e-posti aadress on märgitud ka väärteoprotokolli, millise õigsust on V. Tšistjakova oma allkirjaga kinnitanud). Kohus märkis, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Ka on Riigikohus selgitanud, et väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (RKKKo 3-1-1-84-13 p 8.1). V. Tšistjakova esitas oma kaebuse Harju Maakohtule 13.06.2020. a (kohtutoimik tl 1), s.o hiljem kui 15 päeva jooksul ja kaebus on esitatud pärast kaebetähtaega. Kohtule jäi arusaamatuks kaebuse esitaja väide selle kohta justkui Tallinna Halduskohus oleks pidanud TsMS § 76 lg-st 3 edastama asja alluvuse järgi õigele kohtule, kuivõrd halduskohtu pädevust ning halduskohtusse pöördumist reguleerib halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ning tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt ei olnud antud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ning Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse selle esitajale ning selgitas, et kaebuse esitajal tuleb pöörduda Harju Maakohtu poole. Kohus leidis, et puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1-2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kohus märkis, et Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKo 3-1-1-90-10 p 9.2). Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud 2

(5)4-20-2699 kaebetähtaja ennistamise taotluses ega selle põhjendustes ühelegi sellisele põhjusele viidatud. Menetlusalusele isikule oli väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav üheselt teada, mistõttu kaebuses esitatud väide selle kohta, et kaebuse esitaja sai otsusest teada alles hagi kättesaamisel on ainetu. Kohus leidis, et ei väärteoasja materjalidest ega esitatud kaebusest ei nähtu põhjusi, mida saaks pidada mõjuvaks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodud põhjustel asus kohus seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast

§ 114

lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, jättis kohus V. Tšistjakova poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata.

  1. Harju Maakohtu 01.07.
  2. a määrusele esitas määruskaebuse menetlusalune isik V. Tšistjakova, kes palub tühistada vaidlustatav maakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kaebaja märgib esitatud määruskaebuses, et ta ei ole nõus sellise kohtumäärusega. Kaebaja on seisukohal, et tema allkiri 23.07.
  3. a protokollil ei tähenda, et ta oli teadlik protokolli sisust ja väärteootsuse tegemise ajast. Lääne-Harju Vallavalitsuse töötaja esitas kaebajale protokolli ega tutvustanud selle sisu eesti ega vene keeles. Järelevalvespetsialist PL teatas kaebajale vaid, et kaebaja peab maksma trahvi. Kaebaja ei saanud protokolli läbi lugeda, sest ei valda eesti keelt vajalikul määral. Samal ajal järelevalvespetsialist ei lugenud kaebajale isegi eesti keeles ette protokolli teksti ega selgitanud selle sisu, öeldes vaid, et tuleb panna allkiri, mida kaebaja ka tegi. Seega kaebajat ei teavitatud sellest, et tema kohta tehakse 23.08.2019 väärteootsus, mille ta võib vaidlustada 15 päeva jooksul. Reeglina teistes väärteoasjades protokollid koostatakse küll eesti keeles, kuid vaidlustamise õigus märgitakse protokollis paralleelselt vene keeles. Antud juhul seda ei olnud. Seetõttu kaebaja lihtsalt ei teadnud, et tema suhtes tehakse väärteootsus, mida võib vaidlustada. Kaebaja ei kuulu õigusalaseid teadmisi omavate isikute hulka ja seetõttu järelevalvespetsialist pidi teavitama kaebajat tema õigustest või vähemalt alla kriipsutama tekstis väärteootsuse tegemise aja ja selle vaidlustamise õiguse. Sel juhul kaebaja oleks saanud iseseisvalt pöörduda venekeelse isiku poole, kes valdab täiuslikult eesti keelt, et täpsustada alla kriipsutatud lause sisu. KrMS § 172 lg 2 p 2 kohaselt möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks võib olla ka muu asjaolu, mida kohus loeb mõjuvaks. Seega kohus ei ole piiratud kaalutluses lugemaks põhjust mõjuvaks või mitte. Antud juhul tuleb kaebaja arvates kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise tähtaja möödalaskmise põhjust lugeda mõjuvaks. Kaebaja arvates pidi väärteoprotokolli koostaja vaidlustamise õiguse märkima vene keeles.
  4. Tallinna Ringkonnakohus andis
  5. augustil
  6. a tähtaja kuni
  7. augustini
  8. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 5.
  9. Kohtuväline menetleja esitas 31.08.
  10. a seisukoha V. Tšistjakova määruskaebusele, paludes jätta V. Tšistjakova määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja V. Tšistjakova kanda. Kohtuväline menetleja märgib, et ei nõustu tervikuna määruskaebuse põhjenduste ja nõuetega. Harju Maakohus on õigustatult leidnud, et väärteoasjas hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema alates 23.08.2019 ja lõppes 07.09.
  11. a. Ei ole usutav, et kaebaja ei teadnud väärteoasjas nr 343119000004 tehtud otsusest. Harju Maakohus märkis õigesti, et väärteoprotokolli koopia on V. Tšistjakova allkirja vastu kätte saanud 23.07.2019 ja ta oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Kaebaja on tasunud nimetatud väärteoasjas määratud 80 euro suuruse trahvi 09.09.
  12. Tekib õigustatud 3

(5)4-20-2699 küsimus, kui kaebaja ei oleks teadlik väärteoasja otsusest, siis millisel põhjusel ta tasus väärteoasjas määratud trahvi. Harju Maakohus toob oma määruses õigustatult välja, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Seega ei saa kuidagi põhjendatuks lugeda kaebuse esitaja väidet, et ta sai väärteootsuse kätte alles 15.05.
  1. a koos hagi nõudega hageja lapsele YY tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad väärteoasjas KrMS § 172 lõikes 2 loetletud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. Harju Maakohus on õigustatult jätnud kaebuse läbi vaatamata ja tagastanud kaebuse selle esitanud isikule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtul esines seaduslik alus jätta kaebetähtaeg ennistama ja sellest tulenevalt kaebus läbi vaatamata, kuivõrd kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt.
  3. Nimelt, küsimust ei ole käesoleval juhul selles, et V. Tšistjakova kaebetähtaeg lõppes 09.09.
  4. a, kuid kaebus on esitatud alles 13.06.
  5. a, s.o peale kaebetähtaja möödumist. Seega on kaebus esitatud maakohtule tähtaja möödudes ja maakohtul esines seaduslik alus jätta selline kaebus läbi vaatamata. Tõsi, mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja võib ennistada, kuid maakohus asus ringkonnakohtu hinnangul antud juhul põhjendatult seisukohale, et mõjuvat põhjust käesoleval juhul kaebetähtaja möödalaskmiseks ei olnud. V. Tšistjakova põhjendas maakohtule esitatud kaebuses kaebetähtaja möödalaskmist kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisega alles 13.05.
  6. a. Seejuures ei oma tähtsust mitte asjaolu, millal isik otsuse kätte saab, vaid aeg, millal lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, sest sellest ajast alates on isikul võimalik otsusega tutvuda ja seda vaidlustada, ja et isikut oleks väärteoprotokollis sellisest otsuse kättesaadavaks tegemise ajast teavitatud. Kui isik ise ei pea aga vajalikuks tutvuda väärteoprotokollis sisalduva otsuse tegemise ajaga ja laseb seetõttu tähtaja kaebuse esitamiseks mööda, siis kaotab ta enda käitumisest tingitult võimaluse lahendi vaidlustamiseks. See ei tähenda aga seda, et ta ei olnud otsuse tegemise tähtajast teadlik. Tähtsust omab asjaolu, et väärteoprotokolli on otsuse kättesaadavaks tegemise aeg märgitud, isik on väärteoprotokolli kätte saanud, kinnitades seda oma allkirjaga. See, et isik ise ei pea vajalikuks tutvuda väärteoprotokolli sisuga ja allkirjastab selle sisuga tutvumata, ei saa olla etteheiteks menetlejale, et ta kõiki asjaolusid pole täiendavalt üle korranud. Olukorras, kus isik ise ei ole vaevunud protokolli sisu läbi lugema ja selles kajastatud asjaolusid endale selgeks teinud (s.h otsuse kättesaadavaks tegemise aeg), siis ei pruukinud ta selle sisust ja otsuse tegemise ajast teadlik olla, mis on aga tema enda vastutus kaebetähtaja möödalaskmisel ja see ei ole etteheidetav kellelegi teisele, kuivõrd teda oli väärteoprotokollis teavitatud otsuse kättesaadavaks tegemise ajast ja otsus oli talle kohtuvälise menetleja juures sellest ajast alates ka kättesaadav. Kui menetlusalune isik kinnitab oma allkirjaga väärteoprotokolli kättesaamist ja ta on väärteoprotokolli kätte saanud, siis tal on igal ajahetkel võimalik tutvuda selle sisuga ja teha kõik endast sõltuvalt selleks, et teada selle sisu. Vajadusel oleks võinud isik lasta protokolli ka tõlkida, kui ta selle sisust piisavalt aru ei saanud või küsida selle sisu kohta täiendavaid selgitusi menetlejalt, kui vesteldi trahvi tasumise teemal. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et V. Tšistjakova oleks eelnevalt väitnud, et ta ei saa väärteoprotokolli sisust aru, samuti ei ole ta sel alusel nt keeldunud seda allkirjastamast. Allkirjastamisel võtab aga isik vastutuse ka väärteoprotokolli sisust teada saamise ees ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, s.h otsuse kättesaadavaks tegemise aja osas.
  7. Samuti ei vasta tõele kaebuse väited, et isikule pole selgitatud tema õigusi, sest ta on kinnitanud 23.07.
  8. a oma allkirjaga, et ta on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt

§-le 19, kusjuures vene keelsetena. Seega, kuivõrd V. Tšistjakova sai kätte väärteoprotokolli, milles oli märgitud ka otsuse kättesaadavaks tegemise aeg, lisaks tulenevalt asjaolust, et talle on tegelikult otsus ka tema enda poolt antud e-posti aadressile otsuse andmetest 4

(5)4-20-2699 tulenevalt ka edastatud ja isik on otsuse alusel mõistetud rahatrahvi enda kinnitusel ka tasunud, siis kõik eeltoodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et isik ei olnud teadlik otsuse tegemise ajast ja otsuse sisust ning ei saanud seetõttu kaebust varem esitada. Ei ole eluliselt usutav, et isik tasub rahatrahvi teadmata, mille eest ja mis põhjusel see tasuda tuleb. Seetõttu on alus arvata, et V. Tšistjakova oli teadlik otsuse kättesaadavaks tegemise ajast kohtuvälise menetleja juures, lisaks sai selle ka e-posti teel kätte, kuivõrd selle alusel trahvi ära tasus. V. Tšistjakova esitas aga kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist ja seda ilmselt tegelikult maakohtule kaebuses esitatud põhjendustest lähtuvalt seoses käimasoleva hagimenetlusega. Seejuures on väheveenvad V. Tšistjakova väited selle kohta, et ta ei saanud eesti keelest piisavalt aru ja seetõttu ei teadnud otsuse tegemise aega, sest isik ei ole eelnevalt kordagi menetluse jooksul keeleprobleemile viidanud ja on selle esmakordselt tõstatanud alles ringkonnakohtule esitatud kaebuses. Tulenevalt aga asjaolust, et isik on trahvi tasunud, võib siiski eeldada, et isik sai aru, mille eest ta trahvi tasub ja tal oli ka otsus, milles kajastatud makseinfo alusel trahvi tasumine toimus. Samuti on V. Tšistjakova esitanud tema poolt allkirjastatud kaebused eesti keeles, mis samuti ei anna kuidagi alust jõuda järeldusele, et isik ei valda piisavalt eesti keelt. Seega ei ole eeltoodu pinnalt võimalik tuvastada sellist takistust, mis ei võimaldanud kaebuse tähtaegset esitamist. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks, puudus ka maakohtul alus kaebetähtaja ennistamiseks ja maakohus jättis õigesti kaebuse läbi vaatamata. Seetõttu puudub alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu lahendi tühistamiseks. 9.

§ 199

lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Sama paragrahvi lõige 21 sätestab, et kui kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus ei ole jõustunud. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et maakohus jättis põhjendatult kaebetähtaja ennistamata, seega oli kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks 09.09.2019. a. Kuivõrd eelnimetatud tähtajaks kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust ei esitatud, siis otsus jõustus ning jõustunud otsuse vaidlustamine on välistatud. Seega jättis maakohus

§ 118

lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. 10. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1 ja

§-dest 192, 193, 194, 196 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 01.07.2020. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.