a kohtumäärusega. 2. Pankrotihaldur teatas 30.06.2020.a tulenevalt
M. (pankrotis) pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid pankrotimenetluse kulude 2 katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi
M. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. 2.1 Pankroti väljakuulutamise aja seisuga oli võlgnikul teadaolevaid rahalisi vahendeid 71,05 eurot, seis on muutunud. Raha jääk pankrotivara koosseisus on 0,00 eurot. 2.1.1 Masskohustusi ei ole käesolevas pankrotimenetluses. 2.1.2 Pankrotimenetluse väljamaksmata (sh prognoositavate halduri tasu ja halduri kulude) kulude suurus
lg 1p 4 ja § 150 alusel on kokku 714 eurot, sh: pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eurot); käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 21.10.2019.a. kuni 21.04.2020.a. kokku summas 144,00 eurot (6 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20%). 2.1.3 Rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus kokku 0,00 eurot. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole
Pankrotihaldur teeb kohtule tuginedes
M.i (pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksmata/välja makstud kulud: - Ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 476,40 eurot, mis on hüvitatud riigieelarvelistest vahnditest; - pankrotihalduri tasu 475 eurot (5 tundi x 95 eurot), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; - käibemaks pankrotihalduri tasult 95 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. - Bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 21.10.2019.a. kuni 21.04.2020.a. kokku summas 144,00 eurot (6 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20% ), mis jäävad välja maksmata. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 714 eurot rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2 Pankrotihalduri esitatud lõpparuande (
ning nimetatud koosolekul kaitsti kokku nõudeid summas 12 639,91 eurot. Jaotusettepanek kinnitati 18.05.2020.a kohtumäärusega. 2.2.2 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Arvelduskontol oli pankroti väljakuulutamisel 71,05 eurot. Seis on muutunud. Rahalised vahendid pankrotivaras puuduvad. 2.2.3 Andmed
nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
Massikohustusi
Pankrotimenetluse kulud (so halduri kulu ja tasu)
lg 1 p 4 alusel on kokku 714 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. 3 2.2.4 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.5 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 2.2.6 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99804317861, konto saldo on 22.11.2019.a. seisuga 251,986 Swedbank Pensionifond K60 osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub (va eelnimetatud osa) müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. 2.2.7 Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud võlausaldajate huvidest. pankrotiseadusest ning kõigi 2.2.8 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Bigbank AS Järva Tarbijate Ühistu Eesti Vabariik (RTK kaudu) Välja maksmata nõude Järk suurus EUR 6931,97 II 13,18 II 5694,76 II Jaotis % 54,85 0,10 45,05 Kokku välja maksmata nõudeid II järgus summas 12 639,91 eurot. 2.2.9 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 2.2.10 Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Vastavad kulud on toodud punktis 2.1.3. 2.2.11 Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et V. M. (pankrotis) kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on pankrotihalduri arvates asjaolu, et võlgnik viibis kinnipidamisasutuses, võlgnik on töötu ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. 2.2.12 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest 4 Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud
lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, võlausaldajad on seisukohal, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. 2.3 Pankrotihaldur palub
M. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. - Määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada V. M. (pankrotis) pankrotimenetluse kulud. - Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest V. M. (pankrotis) pankrotimenetluses. - Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist, mille kohus rahuldab. 5.1
Vastavalt
lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 5.2 Pankrotihaldur palub kinnitada V. M. (pankrotis) pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri kulud summas 714 eurot (koos maksudega). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 95 eurot, halduril kulus 5 5 tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja kulud taotletud ulatuses on vajalikud ja põhjendatud. Kuna võlausaldajad ja võlgnik ei ole vastuväiteid tasu ja kulude osas esitanud, kinnitab kohus pankrotimenetluse kulud kokku summas 714 eurot sh käibemaks. 5.3 Pankrotihaldur esitas taotluse menetlusabi andmiseks pankrotimenetluse kulude sh halduri tasu ja kulude katmiseks summas 476,40 eurot (koos maksudega) vastavalt
Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Kuivõrd kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi, millest tulenevalt leiab kohus, et võlgnik peaks osaliselt hüvitama pankrotimenetluses antud menetlusabi. Haldur palub kanda tasu ja kulud JeweLex Advokaadibüroo OÜ (RK 12412334) arvelduskontole nr xxxxxx Swedbank AS. 5.4
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (
MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; - ülejäänud osas so summas 237,60 eurot (koos käibemaksuga) jäävad kulud võlgniku kanda
MS § 172 lg 4 alusel. TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus võlgnikku (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku hüvitama riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 1 (ühe) aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5); 6.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus V. M.i (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 7. V. M. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada 6 asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Vastavalt
lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et võlausaldajate arvates võiks usaldusisiku ülesandeid täita võignik V. M. ise. Tulenevalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku V. M.i täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 8. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab V. M.it aruande üks kord aastas usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.