4-20-2552/20

4-20-2552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-2552 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. augusti
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Deniss Simkin (ik 38405100345), määruskaebus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
5. augusti
6. a kohtumäärus Deniss Simkini kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta jätta muutmata ja esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtule 01.06.
8. esitatud kaebuses vaidlustas kaebuse esitaja Deniss Simkin Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 12.05.2020 otsust väärteoasjas nr 2302,20,
10. Harju Maakohus rahuldas 12.08.
11. a määrusega kohtuvälise menetleja esindaja taotluse ja jättis D. Simkini kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 12.05.
12. a otsusele väärteoasjas nr 2302,20,005990 läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kohus kooskõlastas kohtuvälise menetleja ja kaebajaga istungi, kutse sai D. Simkin kätte 07.08.
13. Kutses on märgitud kohtuistungile ilmumise kohustuslikkus ja viide sellele, et tema ilmumata jäämise korral jäetakse kaebus läbi vaatamata, kaebaja ilmumise kohustuslikkus on märgitud ka 10.08.2020 määruses. Kohtuistungi sekretär helistas kaebajale 11.08.2020 ning kaebaja kinnitas, et mäletab istungi aega ja tuleb kohale. Kaebaja 12.08.2020 kell 09.00 algavale kohtuistungile ei ilmunud. Istungisekretäri kontakttelefoni number on märgitud kaebajale edastatud kutsele, kohtuistungi ajal oli sekretäri lauatelefon suunatud mobiiltelefonile, mis on sekretäril saalis kaasas. Kaebaja kohtuga kontakti ei võtnud, so ei teatanud kohtule oma hilinemisest või mitteilmumisest, istungi edasilükkamise taotlust kaebaja ei esitanud. Kohtusse ilmunud kohtuvälise menetleja esindaja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist. Menetleja märkis, et kaebaja oli istungist teadlik, tema ilmumine oli kohustuslik. Kuivõrd 1 kaebaja kohtuistungile ei ilmunud ja istungi edasi lükkamise taotlust ei esitanud, tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud. Kaebuse esitaja oli teadlik kohtuistungist ning istungile ilmumise kohustuslikkusest. Kaebaja ei ole kohut teavitanud mõjuvatest põhjustest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Käesoleval juhul ei ole esitatud kohtule ka VTMS § 125 lg 1 kohast taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et põhjendatud on VTMS § 126 lg 2 kohaldamine ning esitatud kaebus tuleb seega jätta läbi vaatamata.
14. D. Simkin esitas vaidlustatava maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et soovib kohtuotsuse edasi kaevata, kuna ta ei ole otsusega nõus. D. Simkin kinnitab, et ta tuli kohtusse määratud päeval ja ajal. Probleem oli selles, et kohtukutses ei olnud määratud kohtu istungi saali ning tal võttis aega selle leidmine. Ta küsis all fuajees klienditeenindajate käest, kuhu ta peab minema, kuid viimased olid äärmiselt aeglased ning see võttis omakorda aega. Siis kui saali number oli välja selgitatud, kiirustas ta kohale. Jõudis ukse taha kell 9.04, ehk 4 minutit hiljem. Ootas seal pool tundi, kuid uks oli kinni ja kedagi ei olnud kohal. D. Simkin kinnitab, et see näib talle ebaõiglane ja tundub, et tehakse kõik selleks, et asi kiiresti lukku panna ning jätta tema kaebus rahuldamata, millega ta absoluutselt nõus ei ole. D. Simkin palub võtta arvesse, et ta siiski oli kohal ja tegi endast kõik oleneva selleks, et osaleda kohtuistungil. D. Simkin palub määrata uus istungi aeg, kus asi saab läbi vaadatud.
15. Tallinna Ringkonnakohus andis
16. septembril
17. a tähtaja kuni
18. septembrini
19. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 4.
20. 04.09.
21. a esitas D. Simkin digitaalselt allkirjastatud kaebuse (24.08.2020) ja avalduse (01.06.2020). Seega esitas D. Simkin uuesti dokumendid, mis ringkonnakohtule edastatud toimikus juba sisalduvad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja seda alljärgneval põhjusel. Maakohus jättis D. Simkini kaebuse läbi vaatamata viitega VTMS § 126 lg
23. VTMS § 126 lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. D. Simkin ei ole eitanud seda, et ta oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast
24. augustil
25. a algusega kell 9.00 ja samuti kohustusest kohtuistungist osa võtta, kuid määruskaebuses märgitu kohaselt hilines ta kohtuistungile 4 minutit, sest kutses ei olnud väidetavalt märgitud istungisaali numbrit ja selleks ajaks, kui ta suutis selle kohtutöötajate abiga välja selgitada ja saali juurde jõudis, oli kell 9.04, kuid uks oli lukus ja kedagi ei olnud kohal. D. Simkini väited ei ole aga kooskõlas asja materjalidega. Nimelt nähtub esiteks D. Simkinile edastatud kohtukutsest, et selles on istungi toimumise kohana välja toodud kohtusaal nr
26. Seega ei vasta D. Simkini väited selle kohta, et istungi saali kutses välja toodud ei olnud, tõele. Seega puudus D. Simkinil ka igasugune vajadus istungi saali numbri täiendavaks väljaselgitamiseks. Küsimust ei ole antud juhul ka selles, et isik sel päeval lõpuks ikkagi kohtumajja jõudis, kuid D. Simkini väited selle kohta, et kohtusaali ukse taga oli ta kell 9.04, ei ole kooskõlas istungiprotokollis märgituga, mille kohaselt lõppes kohtuistung kell 9.06, mistõttu ei saanud istungisaal kell 9.04 lukus olla ja lisaks pidid istungisaalis viibinud isikud (s.h kohtuvälise menetleja esindaja) pärast kell 9.06 saalist väljuma. Lisaks pole D. Simkini väited kooskõlas õiendiga, mille kohaselt helistati valvelauast samal päeval kell 9.25 sekretäri numbrile ja anti teada, et D. Simkin on all valvelaua juures ja jäi hiljaks. Seega ei ole asja materjalide pinnalt veenvad D. Simkini väited selle kohta, et ta kell 2 9.04 kohtusaali ukse taga oli, vaid pigem on asja materjalide pinnalt alus arvata, et ta jõudis kohtumajja alles kell 9.25, kinnitades ise hiljaksjäämist. Kuivõrd kohtuistungi toimumise ajaks D. Simkin kohtuistungile ei ilmunud ja samuti ei teavitanud ta kohut istungi toimumise ajaks sellest, et tal kas ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda või siis et ta hilineb, kuigi oleks saanud sekretäri telefoninumbril kohut sellest teavitada, siis esines maakohtul seaduslik alus jätta D. Simkini kaebus läbi vaatamata, kuivõrd istungi alguseks ei olnud kaebaja istungile ilmunud ja ei olnud kohut teavitanud ka ilmumise võimatusest või mõjuvast põhjusest mitteilmumiseks õigeaegselt. Maakohtul ei olnud seega mingit alust eeldada, et isik mingil hetkel siiski istungile ilmub, sest isik ei olnud kohut sellest teavitanud. Tegelikult ei ole D. Simkin kaebuses välja toonud ka selliseid asjaolusid, mis põhjendaksid istungile hilinemiseks mõjuva põhjuse olemasolu, sest ühest küljest ei saa istungisaali leidmisega seotud probleemi pidada mõjuvaks põhjuseks ja teiseks ei kinnita kogutud tõendid väiteid selle kohta justkui isik istungi toimumise ajaks kohtusaali ukse taha siiski jõudis, sest õiendi kohaselt saabus isik alles 9.25 kohtumajja, milliseks ajaks oli aga istung juba lõppenud ja kohus läinud otsustust tegema. Seega oli kohtul küllaldane alus arvata, et kaebaja jättis istungile lihtsalt ilmumata, mistõttu esines alus VTMS § 126 lg-st 2 tulenevalt jätta kaebus läbi vaatamata. Samuti ei esitanud D. Simkin enne istungi algust taotlust istungi edasilükkamiseks, kuigi mõjuva põhjuse olemasolu korral oleks maakohus saanud istungi edasi lükata. Sellises olukorras puudus maakohtul aga muu võimalus, kui jätta D. Simkini kaebus läbi vaatamata. Tulenevalt määruskaebuses toodust ei saa samuti jõuda käesoleval juhul järeldusele, et D. Simkinil oleks esinenud mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks, s.t et tal oleks esinenud selline temast sõltumatu objektiivne takistus, mis ei võimaldanud kohtuistungile õigeaegselt ilmuda. Hilinemist istungile ei saa kuidagi pidada selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis põhjendaks istungile õigeaegselt ilmumata jäämist. Ringkonnakohtu arvates esines maakohtul käesoleval juhul alus jätta D. Simkini kaebus läbi vaatamata, sest D. Simkin ei ilmunud kohtuistungile, kuigi talle oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, samuti kohtuistungist osavõtu kohustuslikkus. Samuti ei teavitanud D. Simkin kohut enne istungit või selle ajal hilinemisest kohtuistungile, s.o ilmumise võimatusest õigeaegselt ja ei esitanud andmeid mõjuva põhjuse olemasolu kohta istungile õigeaegselt ilmumata jäämise kohta. Seega jättis maakohus põhjendatult D. Simkini kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub määruskaebuses märgitu pinnalt alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks.
27. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS §-dest 42, 126 lg 2, 147 lg 1 p 1, 192, 193, 194, 196, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
28. augusti
29. a määruse muutmata ja D. Simkini esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3