KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1744 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidam

) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud alused.

1) PPA pidas 15.09.2020 kell 17.30 Tallinna lennujaamas kinni 48-tunniks Boliivia kodaniku XX (sündinud xx xx xxxx, passi nr xxxxxx). Isik saabus Tallinna lennujaama 15.09.2020 kell 17.22 lennuga LO787 Varssavist. 2) XX ei suutnud tõestada oma Schengenis viibimise seaduslikku alust. Isik väitis, et omab Hispaania elamisluba. PPA tegi läbi ROB kontaktkeskuse (NCC) päringu Hispaaniasse, kust saadud info kohaselt isikul Hispaania elamisluba ei ole ning ainult passi alusel puudub tal õigus Hispaaniasse siseneda. Isikuga kaasas olevas pagasis oli hulgaliselt esemeid, mis viitavad, et isik võib tegeleda seksuaalteenuste osutamisega. Enda väitel ta prostitutsiooniga ei tegele ning need asjad on tal kaasas, sest talle meeldib enda sõbraga seksuaalmänge mängida ning on 3-20-1744 selleks piisavalt vana. Eestisse saabus ta läbi Varssavi koos sõbraga (Venetsueela kodanik YY kellega pidid veetma siin ühe öö, mille järel edasi Helsingisse lendama. Seda kinnitavad ka tema mobiilis olevad lennupiletid ja Ülemiste hotelli broneering. 3) Kuivõrd XX puuduvad käesoleval ajahetkel välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks, koostas PPA 16.09.2020 isikule lahkumisettekirjutuse nr 1052233859 Eesti Vabariigist lahkumiseks koheselt, kuid mitte hiljem kui 16.09.2020. Lisaks kohaldas PPA XX suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. 4) Isiku puhul esineb põgenemiseoht (

§ 68

lg 6) - isiku hoiakutest võib järeldada, et ta ei kavatse lahkumiskohustust täita, sest peale Hispaania elamisloa lõppemist pole ta Schengenist lahkunud, vaid selle asemel tiirutab teistes liikmesriikides. Hinnates XX seonduvaid asjaolusid kogumis, ei saa tema suhtes tõhusalt kohaldada

§ 10lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid.

Isikul pole Eestis elukohta ega oma siin ka peresidemeid. Isiku suhtes puudub usaldus ning on tõenäoline, et ta ei kavatsegi Schengenist lahkuda. 5) PPA-l ei ole võimalik isikut 48-tunni jooksul Eestist välja saata riiki, kuhu tal on lubatud pöörduda, sest puudub piisav lennuühendus.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et praegu ei ole isikut võimalik Hispaaniasse tagasi saata, ent kui Hispaania ametivõimud on siiski nõus teda vastu võtma, siis saadetakse ta Hispaaniasse. Kui Hispaania isikut vastu ei võta, siis saadetakse ta esimesel võimalusel Boliiviasse. Lisaks selgitas PPA seonduvalt kaasaaitamiskohustuse rikkumisega, et isiku ütlustes võib kahelda ning isik ei ole varasemalt seadustanud enda viibimist Schengeni alal.
2. XX selgitas kohtule, et ta ei soovi Eestisse ega kinnipidamiskeskusesse jääda. Alates 12 eluaastast on ta elanud Hispaanias koos oma emaga, kes on haige. Boliivias on tal sugulased, aga nad ei ole väga lähedased. Tal oli Hispaanias elamisluba, kuid ei jõudnud seda pikendada. Isik selgitas, et Hispaaniast lendas ta Belgiasse, kus oli 3 päeva, sealt Poola (Varssavi lennujaama) ning Poolast tuli ta lennukiga Eestisse. Eestist oli tal plaanis edasi liikuda Soome. Isik teadis, et ta viibis Schengeni alal ebaseaduslikult, aga ta ei osanud arvata, et sellel nii tõsised tagajärjed on. Kui ta oleks mõistnud, et ta peetakse reisimisel kinni, siis ta ei oleks reisinud. Kui ta saaks vabadusse, siis ta lendaks tagasi Hispaaniasse ning kui sinna ei saa, siis alles sõidaks tagasi kodumaale Boliiviasse. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht ja/või välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. 2

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks.

1. Kohus leiab, et PPA taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. XX on olemas isikut tõendav dokument (pass nr xxxxxx, kehtiv kuni 03.05.2024) ning PPA-l ei ole kahtlusi tema isikusamasuses ja kodakondsuses. Samas puudub isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (

§ 2lg 1).

PPA tegi isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ning kohaldas tema suhtes 1 aastast Schengeni sissesõidukeeldu, mis on kehtiv. Seega esineb isikul väljasõidukohustus ning see on sundtäidetav. Sealjuures on usutav PPA seisukoht, et praeguse kehva lennuühenduse tõttu ei ole isiku väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki võimalik täide viia 48 tunni jooksul. Samuti ei ole selle aja jooksul võimalik PPA-l täiendavalt uurida, kas Hispaana ametivõimud oleksid siiski nõus XX vastu võtma. 7. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (

§ 15

lg 2 p 1).

§ 68

lg-te 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja / või isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. PPA taotluses välja toodud asjaoludest tulenevalt saab põgenemise ohtu pidada reaalseks, arvestades, et isik on Schengeni alal viibinud ilma seadusliku aluseta, ta ei ole teinud ka mistahes samme, et seadustada oma viibimine Schengeni alal (nt taotlenud Hispaanias elamisloa pikendamist) või lahkunud Schengeni alalt. Selle asemel on isik reisinud liidu siseselt, olles samal ajal teadlik enda ebaseaduslikust viibimisest Schengeni alal. Praegusel juhul viitab põgenemisohule ka asjaolu, et isiku eesmärgiks ei olnud jääda Eestisse, vaid siit edasi liikuda Soome – seda kinnitavad isiku mobiiltelefonist leitud pilet Tallinnast Helsingisse ning Ülemiste Hotelli broneering üheks ööks. Lisaks eelnevale väljendas isik kohtuistungil, et ta ei soovi jääda Eestisse, samuti ei soovi ta naasta kodumaale, kuivõrd tema lähedased (eeskätt ema) elab Hispaanias. Eeltoodust tulenevalt esineb kohtu hinnangul isiku suhtes oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning lahkuda Eesti Vabariigist mõnda teise riiki. 8. PPA on kohtule esitatud taotluse tuginenud ka

§ 15

lg 2 p-le 2, mis näeb ette, et välismaalast võib kinni pidada juhul, kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. Kohtu hinnangul ei ole PPA taotluses ega ka kohtuistungil piisavalt põhjendanud oma seisukohta isiku kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise kohta. PPA hinnangul on alust isiku ütlustes kahelda seonduvalt tema asjade hulgast leitud esemetega. Sellest ei saa kohtu hinnangul aga järeldada, et isik ei täida väljasaatmismenetluses kaasaaitamiskohustust. Samuti ei anna vastava järelduse tegemiseks alust asjaolud, mis kirjeldavad isiku käitumist enne väljasaatmismenetlust (nt asjaolu, et isik ei taotlenud eelnevalt Hispaanias elamisluba ja / või selle pikendamist). 9. Hoolimata

§ 15

lg 2 p-s 2 sätestatud aluse mittetäidetusest saab muudest isikuga seotud asjaoludest (sh asjaolust, et isikul ei ole Eestis lähedasi) piisava kindlusega järeldada tema suhtes

§-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise tõhusa rakendamise võimatust. Põgenemisohu tuvastamisel ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). 3

§ 23lg 4).

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 17.11.2020 (kaasa arvatud).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 4