) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 100 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda. 16.06.2020 esitas kostja kohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja saamiseks.
lg 1 p 3 kohaselt võib menetlusabina kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel. Pooled on käesoleva tsiviilasja lahendamiseks sõlminud kompromissi, mille kohus käesoleva määrusega kinnitab. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on käesolevas tsiviilasjas võimeline ise oma õigusi kaitsma, millest tulenevalt jätab kohus kostja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.