) §-s 3111 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 22 lõikes 1 sätestatut. Kättetoimetamisele kohaldatakse
–315, 317 ja 319–327 (HKMS § 72 lg 4).
lg 2 kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. 6.
lg 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse: 1) kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 2) adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 3) muus riigi andmekogus, mille andmebaasist on kohtul võimalik ise elektroonilise päringu tegemisega andmeid kontrollida, oleval adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 4) Eesti isikukoodi olemasolu korral adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil isikukood@eesti.ee. Kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude (
lg 4).
7. XX ei ole kohtule avaldanud oma e-posti aadressi. Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et XX on 05.08.2020 määrus edastatud e-postiga järgmistele aadressidele: xxxxxxxxx, xxxxxxxxx. Lisaks on määrus edastatud tähtsaadetisena posti aadressile xxxxxxx. XX edastati määrus eelnevalt tsiteeritud sätete alusel. XX ei ole 05.08.2020 määruse kättesaamist kinnitanud. 8.
kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada selle väljastamisega saajale kohturuumides, kui toimikusse on märgitud väljastamise aeg ja saaja on dokumendi kättesaamise kohta andnud allkirja. Tallinna Halduskohtu kantselei ametnik selgitas XX kohtusse pöördumise osas järgmist: „ 18.08.2020 tuli Tallinna Halduskohtu kantseleisse XX. Ta soovis kätte saada dokumendi edastamist e-posti teel. Palusin esitada tal isikut tõendav dokument, mille ta esitas. Minu küsimuse peale mis haldusasja ta silmas peab (tal on/oli meie kohtus menetluses 2 haldusasja), ütles X uuesti, et soovib dokumendi edastamist e-posti teel. Eeldasin, et ta soovib saada kätte määrust haldusasjas nr 3-20-1404 ja printisin selle välja, mille peale X küsis, mida ma teen. Et tema soovib dokumendi kätte saamist e-posti teel. Selle peale ma palusin tal kantseleist väljuda, kuna ma olen üksinda tööl, kolleeg on puhkusel, et lähen uurin teisest kantseleitoast, kus meil asuvad kodanikele digitoimikuga tutvumist võimaldavad arvutid, et kas sealset arvutit kasutades on tal võimalik tutvuda dokumendiga“. Seega oli XX võimalik ka kohtu ruumides määrus kätte saada, sh oleks XX olnud võimalus määrus kätte saada kohturuumides digitoimikuga tutvudes, millist võimalust XX ise ei soovinud kasutada, kuna lahkus.“ HKMS ega
ei kohusta kohtu ametnikke määruse kättesaamist eraldi protokollima. Määruse kättesaamist tuleb menetlusosalisel endal vastavalt kinnitada.
) § 8 lg 2 alusel kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral. Kuna seaduses puudub säte, mis reguleeriks kohtumääruses tehtud vigade parandamist, siis tuleb kohaldada sätet, mis reguleerib vigade parandamist otsuses. Lähtudes
lgs-st 2 kohaselt kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.