← Eesti

2-19-118505/24

Obsah (9)§ 657§ 652§ 654§ 272§ 5§ 238§ 162§ 171§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-19-118505 Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-T

§ 657lg 1 p 21 järgi osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 20. Hageja esitas kostja vastu nõuded müüdud arvuti ja lisaseadmete eest tasumata 2479,20 euro ja 14.09.2018 hageja poolt kostja arvele kantud 7000 euro ning eelviidatud summadelt viivise väljamõistmiseks. 5

(8)21. Ringkonnakohus analüüsib esmalt maakohtu otsust hageja nõude 2479,20 euro saamiseks rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus hageja nõude 2479,20 euro saamiseks lahendamisel oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ja

§ 652

lg 1 p 1 järgi saab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks võtta esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus jättis rahuldamata müügilepingust tuleneva 2479,20 euro nõude, ja järgib neid, mistõttu puutuvalt müügilepingust tulenevat nõuet käesolevas otsuses maakohtu otsuse põhjendusi

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu, et kostja juhatuse liikme GT 13.11.2018 e-kirjaga MP-le ja IV-le on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud leping arvuti ja lisaseadmete müügiks. Nimetatud e-kirjas on GT kirjutanud, et tema ja IV on leppinud asjades kokku ja kõige kiirem on arvetega, mida paluti teha, mh e-kirja p-s 4 kirjutati: „Bazooka Indigole summas 2066+km, see sisaldab minu vabu päevi ja arvuti tagasiostu, kuidas me selle fikseerime?“ (dtl 150). Kolleegiumi arvates ei tulene eeltoodust, et käesoleva menetluse poolte poolt lepiti kokku, et hageja müüb kostjale arvuti ja lisatarvikud hinnaga 2479,20 eurot (2066+käibemaks). E-kirja järgi sisaldab summa 2066 eurot + käibemaks ka arveldust GT vabade päevade osas, kuid hageja ei ole selgitanud, millal lepiti kokku, et sama summa kuulub tasumisele arvuti ja lisatarvikute eest. Õige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole esile toonud, et konkreetselt arvuti ja lisatarvikute müügitingimustes oleks pooled kokku leppinud. Pigem viitab kolleegiumi arvates 13.11.2018 e-kiri sellele, et isikute vahel toimusid läbirääkimised seonduvalt ärisuhetega, millele on oma vastuses tuginenud ka kostja. Hageja 13.11.2018 väljastatud arve nr 18045 ja see, et kostja ei ole esitanud enne kohtumenetlust sellele vastuväiteid, ei tõenda müügilepingu tingimusi. Apellant väitis, et kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja andis kostjale üle arvuti koos lisaseadmetega ning kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni arvuti ja lisaseadmete osas. Ringkonnakohtu arvates on väide ebatäpne, kuna kostja on esile toonud, et vaidlusalune arvuti oli GT kui
  2. aastal hageja juhatuse liikme töövahend, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et arvuti ja lisaseadmed oleksid müüdud kostjale. Ebaõige on hageja nägemus, et kostja oleks pidanud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamist esitama vastuväited hageja arvele. Hageja ei ole selgitanud, millise õigusliku tagajärjega eeltoodu võiks seonduda.
  3. Hageja nõude tema poolt kostja arvelduskontole ülekantud 7000 euro tagasinõudmiseks lahendamise osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja väidetest ei saa järeldada, et raha oli üle kantud mingi kohustuse katteks, mistõttu ei olnud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Hageja küll eitab kohustuse olemalu, kuid kui hageja endine juhatuse liige GT tegi hageja arvelt soorituse kostjale, siis väljendas ta sellega eelduslikult hageja tahet täita 6

(8)mingi kohustus. Kostja väidete järgi andis hageja toonane juhatuse liige korralduse raha maksmiseks kostjale eesmärgiga teha teleseriaali „Lõks“ tootmiseks ettemakse, mis vastab ka maksedokumendi selgitusele. Hageja väidetest on järeldatav, et tegelikult sellise ettemakse tegemise kohustust ei olnud. Eeltoodu tõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et täidetud ei ole VÕS § 1028 lg 1 teine eeldus, s.t et sooritus tehakse kohustuse täitmiseks, mida ei ole olemas või mis ei teki või mis langeb hiljem ära ja maakohtu otsuse põhjendusi tuleb selles osas muuta.
  1. Kostja kohustuseks oli tõendada, et poolte vahel oli leping, millega hageja andis kostjale käsundi teleseriaali tootmisel toimingute tegemiseks. Ringkonnakohtu arvates on kostja tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja osutab hagejale teenuseid teleseriaali „Lõks“ tootmisel ja 7000 eurot oli tasutud ettemaksuna kostja poolt tehtavate kulude katteks. Selgitus, et ettemaks tehakse seoses teleseriaali „Lõks“ tootmisega nähtub ka ülekande dokumendilt (dtl 50). Kostja on tõendanud teleseriaaliga seonduvate kulude tegemist. Hageja ei ole esitanud vastuväited sellele, et TV3 ja tema vahel oli leping teleseriaali tootmiseks ega ka kostja väidetele kulude, mis on teleseriaali tootmisega seonduvad, kandmise kohta. Kostja väidetest ja tõenditest kulude kandmise kohta saab järeldada, et poolte vahel oli käsundusleping (VÕS § 619). Samuti on kostja tõendanud kulude kandmist käsundi täitmiseks. Kuna kostja hagejalt kulude hüvitamist ei ole nõudnud, siis on usutav, et need tehti ettemaksu arvel, mida tõendas ka hageja raamatupidaja poolt kostjale saadetud excel formaadis tabel vastastikuste arvelduste kohta.
  2. Vastuseks hageja kaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et kostja ei ole hagejale esitanud arvet ettemaksu tegemiseks. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda eeltoodu, et poolte vahel kohustus puudus. Arve on raamatupidamislik dokument, millest ei teki tehingu osalistele õigusi ega kohustusi. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestuse tegemist. Kostja on oma vastuväidetes selgitanud, et ta sai tehtud kulud ettemaksu arvel tasaarvestada, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa eeltoodut pidada tasaarvestuseks, milleks tuleb VÕS § 198 järgi esitada avaldus. Ettemaksu tegemisel toimub teenuse osutamine ettemaksu arvel ja selleks ei ole vaja teha teisele poolele eraldi avaldust. Apellant vaidlustas maakohtu tuginemise hageja raamatupidamisandmetele, kuna tegemist ei ole raamatupidamise dokumentidega, vaid kellegi poolt koostatud arusaamatu exceli tabeliga. Kolleegium sellega ei nõustu. Kostja on esitanud 12.02.2020 menetlusdokumendiga MP, kes on kostja väitel hageja raamatupidaja, poolt 27.06.2019 esitatud excel formaadis tabeli, millest nähtub kostja ja hageja vaheliste arvelduste seis seonduvalt teleseriaali „Lõks“ tootmisega. Tegemist on dokumentaalse tõendiga (

§ 272lg 1).

Ringkonnakohtu arvates ei saa kostja poolt esitatud excel formaadis tabelit pidada mitteusaldusväärseks tõendiks. Raamatupidamisandmete võrdlemisel on koondtabelite esitamine äriühingute raamatupidajate tavapärane praktika. Seda, et esitatud tabel ei ole vastavuses hageja raamatupidamise andmetega, saaks tõendada ainult hageja, kuid ta pole seda teinud ega isegi selgitanud, millised andmed ei vasta tegelikele andmetele. Samuti ei ole hageja esitanud vastuväiteid sellele, et MP on hageja raamatupidaja. Kostja väitele, et 7

(8)kasutamata raha maksti hagejale tagasi sularahas, ei ole hageja vastuväiteid esitanud ega seda ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud. 26. Ringkonnakohus märgib, et apellant soovis, et tsiviilasja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna kõik asjaolud ei ole välja selgitatud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus kõik olulised asjaolud välja selgitanud.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtul on nõuet arvestades kohustus selgitada pooltele õiguslikke küsimusi. Maakohus selgitas pooltele 30.01.2020 kirjas menetluslikku olukorda ja tõendamiskoormist (dtl 122-124). Seega ei saanud kohtuotsus tulla apellandile üllatusena ja apellandile oli teada, et tema peab hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendama. 27. Vastustaja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele tõendid, millised on ta esitanud juba maakohtu menetluses, mistõttu puudub vajadus nende vastuvõtmiseks. Kostja taotlus tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta

§ 238lg-st 1 tulenevalt rahuldamata.

28. Maakohus on

§ 162

lg 1 järgi jätnud menetluskulud hageja kanda ja kuna kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramiseks taotlust ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei olnud menetluskulusid tekkinud, jättis maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

Kostjal ei ole tsiviilasja toimikust nähtuvalt menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei määra ringkonnakohus neid kindlaks. 29.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.