) § 72 lg 2 p 4 ja § 11 lg 1 alusel 22.05.2020 ettekirjutuse nr 1051246645 Eestist lahkumiseks hiljemalt 22.05.2020, kohaldades talle ühtlasi sissesõidukeeldu 3 aastaks. XX ei ole PPA otsuseid vaidlustanud. PPA deporteerijad toimetasid isiku 24.05.2020 Tallinn–Oslo lennule, kuid isik osutas lennukisse sisenemisel vastupanu ning PPA-l ei õnnestunud teda sihtriiki saata. Seejärel pidi isiku väljasaatmine toimuma 07.06.2020 lennuga, kuid psühhiaater leidis, et isik ei ole valmis lendama ning vajab raviga jätkamist. Isiku väljasaatmine ebaõnnestus ka 14.06.2020, kuna isik muutus vahetult enne lennukisse sisenemist närviliseks ning keeldus seejärel lennukisse sisenemast, osutades PPA ametnikele füüsilist vastupanu nii lennukisse sisenemisel kui ka pardal olles, mistõttu ei lubatud teda lennule ja isik toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse. 2. Tallinna Halduskohus andis 03.07.2020 määrusega
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel PPA-le loa paigutada XX kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.07.2020. Isik ei ole pärast lahkumisettekirjutuse tegemist vabatahtlikult Eestist lahkunud ega järginud lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid, mistõttu esineb isiku suhtes põgenemisoht (
Isik on oma käitumisega näidanud, et ta ei soovi enda väljasaatmisele kaasa aidata ja PPA-ga koostööd teha, samuti on isik näidanud üles lugupidamatust Eesti õiguskorra vastu. Isiku paigutamine KPK-sse on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eestiga ning tal ei ole siin elu- ega töökohta. Isikul on kehtiv reisidokument ning tema väljasaatmist Norrasse ei saa pidada perspektiivituks. Kuigi PPA katsed saata isik riigist välja regulaarlennuga on ebaõnnestunud, plaanib PPA isiku väljasaatmist PPA piirivalveosakonna lennusalga lennukiga, mis on hetkel remondis. Kohtu hinnangul on isiku väljasaatmine võimalik ka tavalennukiga, sest isik kinnitas kohtuistungil, et ta ei korda oma eelnevat käitumist, sest soovib võimalikult kiiresti naasta pere juurde. 2
Isiku suhtes esineb põgenemisoht (
p 6 ja § 15 lg 2 p 1) ning ta ei täida kaasaaitamiskohustust (
lg 2 p 2).
§-st 264 tulenevalt on isik kohustatud tegema kõik endast oleneva, et täita talle pandud kaasaaitamiskohustust ja lahkuma Eesti Vabariigist. Vaatamata halduskohtu 03.07.2020 istungil antud lubadusele aidata kaasa enda väljasaatmisele, ei ole isiku väljasaatmine tema käitumise tõttu õnnestunud juba kolmel korral. PPA-l puudub usaldus, et isik on edaspidi seadusekuulekas ja käitub politseiametnikega korrektselt ning allub nende poolt väljasaatmisprotseduuri käigus antavatele korraldustele. PPA-le on saanud ilmseks, et isiku väljasaatmine regulaarlendudega ei ole võimalik, vaatamata erinevatele meetoditele ja koostööle meditsiinitöötajatega, ning alustatud on läbirääkimisi, et kasutada isiku transpordiks PPA piirivalveosakonna lennusalga lennukit. PPA lennuk on 20.07.2020 seisuga endiselt remondis ja lennusalga eskadrilli ülema sõnul võib remondile kuluda veel paar nädalat, mistõttu ei ole võimalik öelda väljasaatmise täpset kuupäeva. Lennusalga abil teostatava väljasaatmise osas puudub PPA-l väljakujunenud praktika. Isiku suhtes ei ole võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest ta võib hakata enda väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning on oma varasema käitumisega näidanud üles lugupidamatust Eesti õiguskorra vastu. Arvesse tuleb võtta ka seda, et isikul puuduvad Eestiga sidemed ja tema algne eesmärk oli jõuda Lätti. Vabaduses viibides ei ole välistatud isiku poolt uute süütegude toimepanemine. Isiku KPK-s kinnipidamine on proportsionaalne ning ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
4. Tallinna Halduskohus pikendas 20.07.2020 määrusega
lg 2 p 1 alusel XX KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.09.2020. XX-l puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus ning seega kuulub isik väljasaatmisele.
p 6 ja § 15 lg 2 p 1 kohaselt võib isikut temast lähtuva põgenemisohu tõttu kinni pidada, kui isiku hoiakutest ja käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumisettekirjutust täita. Kuigi isik saabus Eestisse seaduslikult, andis ta saabumise põhjuste ja edasiste kavatsuste kohta ebaselgeid ütlusi ning pärast temale lahkumiskohustuse panemist on ta kahel korral muutunud agressiivseks ja takistanud enda viimist lennuki pardale. Seega, kuigi isikul on kehtiv reisidokument ja tema väljasaatmine Norrasse on võimalik, ei ole isiku väljasaatmine õnnestunud tema enda käitumisest tulenevalt. Vastupanu osutamine enda väljasaatmisele on piisav märk sellest, et isik ei soovi Eestist lahkuda ja võib ka tulevikus asuda seda takistama. Kuigi KPK-s viibimise ajal ei ole isik agressiivselt käitunud ning on võimalik, et isiku varasem käitumine oli tingitud tema vaimse tervise probleemidest, on PPA-l sellele vaatamata põhjendatud alus isikut tema varasema käitumise tõttu umbusaldada. Kuigi isik on lubanud käituda seadusekuulekalt, on siiski põhjust arvata, et tema edasine käitumine võib olla ettearvamatu. Välismaalase usaldusväärsust, kelle tausta kohta on võrdlemisi vähe infot, saab hinnata üksnes selle põhjal, kuidas ta on käitunud Eestis viibides. Seega tuleb nõustuda PPA järeldusega, et isiku senine käitumine ei ole tekitanud tema vastu sellist usaldust, mis õigustaks tema KPK-st vabastamist. Usutav on seegi, et isiku väljasaatmine ei ole hetkel võimalik, sest kui isik on mitmel korral osutanud vastupanu enda väljasaatmisele regulaarlennuga, on alust arvata, et tema väljasaatmine ei õnnestu sellisel viisil ka tulevikus. PPA-l on küll alternatiivne lahendus erilennuki näol, kuid kõnealune lennuk on remondis, mis olemasolevatel andmetel võtab aega veel paar nädalat. Seega ei saa väljasaatmist pidada perspektiivituks. Kuna isikut on peetud kinni võrdlemisi lühikest aega, siis ei ole tema kinnipidamine muutunud ebaproportsionaalseks. KPK-s viibides on tagatud isiku turvalisus, ülalpidamine ja vajadusel ka 3
Määruskaebuse esitaja ei ole kurjategija ega muul viisil Eesti riigile ohtlik. Tallinna lennujaamas 22.05.2020 aset leidnud intsident oli tingitud asjaolust, et isik unustas oma telefonilaadija lennukisse ja soovis sellele järele minna, kuid piirivalveametnikud seda ei lubanud. Selle asemel tõkestati isiku piiriületust ning ta jäeti ootama lennujaama Non-Schengen’i alale. Mobiiltelefoni aku tühjaks saamisest, telefonilaadija kaotamisest ja keelebarjäärist tulenevalt sattus isik segadusse ning tulenevalt soovist saada kontakti oma lähedastega, oli isik meeleheitlikus olukorras sunnitud võtma telefonilaadija omavoliliselt lennujaama kauplusest. Tegemist oli ainukordse ja erakordsetest asjaoludest tingitud juhtumiga. Isik saabus Eestisse seaduslikult ega ole KPK-s viibides olnud agressiivne ja puuduvad muud asjaolud, mis viitaksid tema ebausaldusväärsusele. Kinnipidamistingimused KPK-s on sisuliselt samad mis vanglas. Isiku KPK-st vabastamiseks ei pea tema põgenemisoht olema täielikult välistatud (Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 13). Halduskohus ei ole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Kuna isik on enda väljasaatmisega nõus, ei ole tema kinnipidamine väljasaatmise tagamiseks enam põhjendatud ja isiku KPK-s kinni pidamine on seetõttu muutunud ebaproportsionaalseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Tallinna Halduskohtu 20.07.2020 määruse tõlge toimetati XX-le kätte 04.08.2020, mistõttu on määruskaebus tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab ka HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 4
lg-st 1 tulenevalt võib välismaalast
lg-s 2 sätestatud alustel kinni pidada, kui
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 võimaldab kinnipidamist eelkõige juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). Seega ei piisa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peaks olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise. Isiku kinnipidamine ei oleks järelikult proportsionaalne eelkõige juhul, kui sama eesmärki (st lahkumiskohustuse täitmist) oleks samavõrra tõhusalt võimalik saavutada ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega. Praegusel juhul on PPA taotlenud XX KPK-s kinnipidamise pikendamist küll
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuid halduskohus tugines loa andmisel üksnes
9.
lg 2 p 1 lubab isikut kinni pidada juhul, kui esineb tema põgenemise oht.
p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht juhul, kui ta ei ole vabatahtlikult Eestist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega.
p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh juhul, kui haldusorgan järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku põgenemise ohu tuvastamiseks ei piisa pelgalt ühe või mõne
§-s 68 sätestatud asjaolu kindlakstegemisest, vaid põgenemisohu tuvastamiseks tuleb hinnata kõiki konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid kogumis. 10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA järeldustega, et isikuga seotud asjaolusid kogumis arvestades võib järeldada tema puhul põgenemise ohu esinemist. XX ei ole tema suhtes tehtud 22.05.2020 lahkumisettekirjutust vaidlustanud, kuid ei ole sellele vaatamata Eestist vabatahtlikult lahkunud ja ei ole enne KPK-sse paigutamist väljendanud ka valmisolekut Eestist lahkuda. Isikut on püütud liinilendudega Norrasse välja saata 07.06.2020 ja 14.06.2020, kuid ta muutus mõlemal korral agressiivseks ja osutas PPA deporteerijatele füüsilist vastupanu, 5
p-s 6 sätestatud asjaolu hindamisel ei oma sisulist tähtsust, millistel põhjustel on isik oma käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust, vaid oluline on üksnes see, kas esineb alust arvata, et välismaalase hoiakud või käitumine on muutunud. Ehkki isik on pärast KPK-sse paigutamist korduvalt väitnud, et ta ei kavatse enda väljasaatmist takistada ning on allub PPA ametnike korraldustele, tuleb PPAga siiski nõustuda, et isiku senine vastuoluline käitumine ei ärata tema vastu piisavat usaldust. Ehkki isik ei ole KPK-s viibides olnud agressiivne, ei saa sellest automaatselt järeldada, et tema agressiivsus ei avalduks uuesti järgmisel katsel isikut Norrasse välja saata. Isiku väited selle kohta, et tema elu on Norras ohus ja tal puudub võimalus saada Norra riigilt kaitset, on jäänud üldsõnalisteks ning isik ei ole Eestis viibides taotlenud rahvusvahelist kaitset. Pidades silmas, et isiku esmaseks sihtriigiks oli Läti ja tema Eestisse saabumine oli pigem juhuslik, siis esineb kahtlus, et KPK-st vabastamise korral ei oleks isik enam väljasaatmise lõpuleviimiseks PPA-le kättesaadav. 8 11. Kuigi PPA tugines 20.07.2020 taotluses ühe kinnipidamise pikendamise alusena ka
lg 2 p-le 2, ei ole halduskohus selle aluse asjakohasuse osas seisukohta võtnud.
lg 2 p 2 lubab isikut kinni pidada juhul, kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust.
4 lg 1 järgi on väljasaadetav kohustatud aitama kaasa enda väljasaatmise korraldamisele, sh andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi (p 1), esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust (p 2), aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele (p 3) ja oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele (p 4). 12. Ringkonnakohus on rõhutanud, et etteheide kaasaaitamiskohustuse rikkumisest saab olla põhjendatud vaid tingimusel, et see kohustus on piisavalt konkreetselt piiritletud. Näiteks ei saa kaasaaitamiskohustuse rikkumist tuletada pelgalt isiku väidetest, et ta ei soovi Eestis lahkuda ja päritoluriiki naasta (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 16; 02.11.2018 määrus nr 3-18-1771, p 9; 27.04.2018 määrus nr 3-18-658, p 13). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Praegusel juhul hindas PPA kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks asjaolu, et isik muutus enda väljasaatmise korraldamisel agressiivseks ja osutas PPA ametnikele füüsilist vastupanu, mistõttu ei ole tema liinilennuga Eestist väljasaatmine korduvatele katsetele vaatamata õnnestunud.
lg 1 sissejuhatavast lausest tuleneb väljasaadetavale üldine kohustus aidata kaasa enda väljasaatmise korraldamisele ning punktides 1–4 esitatud loetelu on seega mitteammendav. Ringkonnakohus leiab, et väljasaadetava kaasaaitamiskohustus hõlmab siiski eelkõige selliseid kohustusi, mis eeldavad isiku aktiivset panust eesmärgiga aidata PPA-l selgitada välja haldusmenetluses tähtsust omavad asjaolud ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Küll aga on ka väljasaadetaval korrakaitseseaduse § 23 lg-st 3 tulenevalt muu hulgas kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Siinjuures tuleb arvestada, et ka välismaalase kinnipidamise alused ei ole
lg-s 2 loetletud ammendavalt, vaid kinnipidamise sisuliseks aluseks on see, et
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks piisavalt tõhus, et tulemuslikult tagada lahkumiskohustuse täitmist. Olukorras, kus väljasaadetav on osutanud väljasaatmistoimingute käigus PPA ametnikele füüsilist vastupanu, mille tõttu tema väljasaatmine ebaõnnestus, esineb ringkonnakohtu hinnangul piisav alus arvata, et ta ei ole valmis alluma ka muudele võimalikele järelevalvemeetmetele ja seega esineb tema kinnipidamiseks
Põgenemisohu tuvastamise korral saab isiku kättesaadavust tema väljasaatmise lõpuleviimiseks tagada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset asjaolu (nt tervise või turvalisuse kaalutlused), miks tuleks XX jätkuv kinnipidamine hinnata ebaproportsionaalseks. Üksnes isiku kinnitus, et ta ei kavatse takistada enda väljasaatmist, ei ole piisav olukorras, kus isiku varasema käitumise põhjal esineb PPA-l põhjendatud kahtlus isiku usaldusväärsuses. Isikut on praeguseks kinni peetud vähem kui kolm kuud, mistõttu ei ole
lg-s 1 sätestatud kuuekuulist tähtaega arvestades alust hinnata tema kinnipidamist ebaproportsionaalseks üksnes selle kestuse tõttu. PPA selgituste põhjal on lisaks alust arvata, et isiku väljasaatmine toimub lähiajal.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.