lg 1 sätestatud põhimõttest tulenevalt abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise heaolu. Käesoleval juhul on aga tekkinud olukord, et hageja ja arvatavasti ka kostja ei soovi vastavalt
lg 1 sätestatule oma kooselu enam korraldada, mistõttu tuleb selline abielu lahutada. Hageja ja kostja kooselu on välistatud ja hageja ei soovi enam olla abielulises suhtes, kuna see ei toimi vastavalt
lg 1, lg 2 sätestatule ja soovib eeltoodust tulenevalt hageja ja kostja vahel 06.09.2017.a. sõlmitud abielu lahutada, lähtudes
Käesolevaga on hageja ja kostja kooselu jäädavalt lõppenud ja lõppenud igasugused abielulised suhted. Hageja ei soovi abielulisi suhteid enam taastada. Hageja ei soovi ka leppimisaega poolte lepitamiseks, tulenevalt
lg 3.
lg 1 kohaselt abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest ja samas lg 2 alusel abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks ning lg 3 tulenevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumine võib olla üksnes abielu lahutamise nõude aluseks. Kostja ei ole hageja suhtes mingit huvi tundnud ja tema jaoks on abieluline suhe minetanud oma tähenduse. Hageja on seisukohal, et selline abielu on muutunud tühiseks ja see abielu tuleb lahutada. Hageja ei soovi sellist formaalset abielu jätkata. Abielu jätkamine sellisel viisil ei ole enam võimalik. Hageja ja kostja abielulised suhted on pöördumatult katkenud ja neid pole võimalik enam taastada ning poolte abielu tuleb lahutada. Hageja on soovinud abielu lahutada kohtuväliselt, kuid kostja pole nõustunud ja on alati leidnud põhjusi mitteilmumiseks perekonnaseisuametisse. Kohus võttis hagi menetlusse 26.06.
) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Vastavasisulise taotluse kohal viibinud pool, s.o. hageja ka esitas. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Kostja, kellele hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega ja kohtukutse on kätte toimetatud, ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja ei ole dokumentaalselt põhistanud ega seaduse kohaselt nõutaval viisil tõendanud, miks ta 25.08.2020 kohtuistungile, so enda ärakuulamisele ei ilmunud. Kostja isegi ei esitanud kohtule oma seisukohta, so vastust hagile. Kostja niisugusest hoiakust järeldab kohus, et kostjal puudus takistus kohtuistungil osalemiseks ning et kostja hoidis aktiivsest kohtumenetlusest tahtlikult kõrvale. Kostjat on kohtuistungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatud. Kohus on seisukohal, et kooskõlas TsMS § 414 lg 1 ja § 410 on kohus õigustatud asja sisuliselt lahendama. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist ja kohus aktsepteeris hageja taotluse. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud, hageja taluvuse piir abielusidet jätkata on ületatud ja hageja välistab leppimise kostjaga ning katkenud abielusuhete taastamise. Hageja on kohtule selgesõnaliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida või kooselu jätkata, mistõttu puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohus ei pea põhjendatuks anda pooltele leppimiseks tähtaega, kuna kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Lähtudes hageja seisukohast ei ole kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et leppimiseks tähtaja andmine võiks aidata abielu säilitada. Hageja ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena ja elavad eraldi tubades, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohtumenetluses väljaselgitatud asjaoludele 3 2-20-9150 tuginedes jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Kohtul puudub alus kahelda hageja ütlustes. Kostja ei ole soovinud kohtusse tulla ega vastata hagiavaldusele. Talle oli see võimaldatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.