) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. 2
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 7. Juhindudes
lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle täiendustega, leiab, et avaldus vastab vajalikus osas
-i nõuetele ja ei esine
§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihalduri Rein Vaiksaar, kes on andnud likvideerijaks määramiseks nõusoleku (
Kohus asub seisukohale, et pankrotihaldur Rein Vaiksaar vastab
lg 1 nõuetele ja on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, sh läbi viima keskmisest keerukama likvideerimisprotsessi. Avaldaja toetab Rein Vaiksaare kandidatuuri. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid isiku likvideerijaks nimetamise.
§-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise 3
² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. 14. Lähtudes
lg-st 1 võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega. Likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu tagamiseks on avaldaja tasunud kohtu deposiiti ettemaksuna 3 600 eurot. 15. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku ainus juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on
16. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2).
lg 1 näeb ette, et
59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule viivitamata täidetavaks. ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest (
Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima.
lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; 02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15). 17. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada
Kuna kohus määrab likvideerija olukorras, kus juriidilisel isikul senine seaduslik esindaja puudus, tuleb määruse kättetoimetamisega kohtu määratud isikule lugeda määrus kättetoimetatuks ka juriidilisele isikule. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.