Obsah (9)

§ 663§ 667§ 180§ 181§ 182§ 186§ 190§ 189§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Viivi Tomson Määruse tegemise koht ja aeg 9. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-12329 Tsiviilasi Vahur Siku avaldus pankroti väljakuulutamisek

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada täies ulatuses.

Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avaldaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 8. Avaldaja esitas maakohtule taotluse saada menetlusabi pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks.

§ 180

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmisel. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel mh määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või ta võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Vastavalt

§ 181

lg 1 p-dele 1 ja 2 antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 9. Praeguses asjas on maakohus hinnanud avaldaja majanduslikku olukorda

§ 181lg 1 p 1 alusel ebaõigesti.

Ringkonnakohus ei nõustu, et eeldused avaldajale menetlusabi andmiseks ei ole täidetud. 9.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja kinnipeetav ning ei tööta kinnipidamisasutuses. Kinnipeetavale on teinud ülekandeid kolmandad isikud –
2. mail 2020 (25 eurot),
3. augustil 2020 (25 eurot),
4. septembril 2020 (10 eurot) ja
5. septembril 2020 (20 eurot) (tl 16). Kinnipeetava puhul tuleb arvestada vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt jäetakse avaldaja isikuarvele laekuvatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse talle vanglasiseseks kasutamiseks. Pärast VangS § 44 lg-s 2 ette nähtud arvestuste tegemist puuduvad avaldajal rahalised vahendid maakohtu poolt määratud osamaksete tasumiseks. 9.
6. Kuigi avaldaja on praegusel juhul riiklikul ülalpidamisel, tuleb ringkonnakohtu hinnangul menetlusabi taotluse lahendamisel võtta arvesse avaldaja vältimatuid kulutusi. Kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, kuid tuleb arvestada nt vajadusega osta hügieenitarbeid, tasuda elektri eest ning teha muid ühekordseid erakorralisi kulutusi. Ka avaldaja on märkinud, et kulutused on mh tehtud hügieenitarvetele (tl 11). 9.
7. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et avaldaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

§ 181lg 1 p 1 kohaselt pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu tasuda.

Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada pankrotiavaldust ilmselgelt perspektiivituks (

§ 181lg 1 p 2).

10. Järgmisena kontrollib ringkonnakohus, kas menetlusabi andmine võib olla

-i järgi välistatud.

§ 182

lg 2 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi muu hulgas siis, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu 3 sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Sama lõike punkti 2 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi siis, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude. 10.1. Kõigepealt hinnatakse taotleja majanduslikku seisundit

§ 182

järgi ja seejärel, kui menetlusabi on

§ 182

järgi lubatud, siis konkreetse menetlusabi liigi valikul

§ 186järgi.

Avaldaja vanglasiseselt isikukonto väljavõttelt nähtub, et tal puuduvad rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda 10 eurot riigilõivu. Samuti on kohus avalikest registritest kontrollinud, et avaldajal puuduvad kinnistud ja osalus äriühingutes. Seega puudub avaldajal taotluse esitamise seisuga vara, mida oleks võimalik raskusteta müüa ja mille arvelt praeguses asjas riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus on eelmärgitut arvestades seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad menetlusabi andmist välistavad asjaolud. 10.2. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja tuleb

§ 180

lg 1 p 1 alusel pankrotiavalduse esitamisel maakohtus riigilõivu 10 euro tasumise kohustusest vabastada. Asjaolu, nagu saaksid kolmandad isikud tasuda avaldaja eest pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu, ei anna iseenesest alust menetlusabi andmisest keeldumiseks, nagu on leidnud maakohus. 10.3. Ringkonnakohus märgib, et menetlusabi andmine ei välista avaldaja kohustust kohtukulud kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda.

§ 190

lg 4 kohaselt kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§-s 189 sätestatud aluste ilmnemisel võib kohus menetlusabi andmise tühistada. Sellisel juhul kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses (

§ 189lg 2).

1. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa otsustada pankrotiavalduse menetlusse võtmist, nagu on taotlenud avaldaja. Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (

§ 191

lg 3).

§ 191

lg 1 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 4