Obsah (5)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

2-19-135050 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-135

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja vahel sõlmiti 05.01.2019 eluruumi üürileping. 27.08.2019 teostas kostja hageja kontole viimase makse (juuli 2019 eluruumi kõrvalkulude ja augusti üürimakse) ning edaspidi makseid eluruumi kasutamise eest ei teinud. 11.10.2019 kl 10:49 edastas hageja kostjale elektronkirja vahendusel hoiatuse, et kui kostja ei asu tasuma tekkinud võlga kaalub hageja üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist. Hageja saatis kostjale 16.10.2019 kl 14:49 elektronkirja meeldetuletusena tema võlgnevuste kohta ja andis teada oma otsusest eluruumi üürileping lõpetada ennetähtaegselt koos korteri vabastamisega hiljemalt 31.10.2019 kui võlgnevust ei likvideerita. Kostja vastas hagejale 17.10.2019 kl 07:25 elektronkirja teel, millises ta võlga ei vaidlustanud, vaid andis teada, et temale viivitatakse mingisuguste maksete teostamisega. Hageja sai eluruumi enda valdusesse kostjalt tagasi 09.11.

1. Kuna kostja ise eluruumi tagastamisele ei tulnud (lahkudes oli eluruumi võtmed jätnud postkasti) on kostja poolt eluruumile tekitatud puudused kirjalikult fikseeritud kahe tunnistaja juuresolekul eluruumi üürilepingu väljaprindi leheküljel
2. Hagejanõue kostjale on lähtudes nende vahel sõlmitud eluruumi üürilepingus kokku lepituleseni tasumata üür summas 1265.- EUR, kõrvalkulud summas 562,59.- EUR, eluruumitaastamiskulud summas 234,55.- EUR. Eelpoolloetletud nõuete üldsummast on hageja maha arvestanud eluruumi üürilepingusõlmimisel kostjalt saadud tagatisraha 550.- EUR ja lõplikuks nõudeks jääb 1512,14 eurot. Hageja palub: välja mõista kostjalt 1512,14.-EUR ning hageja poolt makstud maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv ja hagimenetluse riigilõiv ning menetluse käigus esile kerkivad täiendavad menetluskulud jääksid kostja kanda. 2 2-19-135050 Kohtu selgitused Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud 07.08.2020.a. (käesoleva tsiviilasja raames maksekäsu kiirmenetluses kohtule avaldatud e-posti aadressil xxxx). Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 45,36 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 179,64 eurot, kokku 225 eurot (45,36+179,64). Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ning kohtuasja materjalidest muid kulusid ei nähtu. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3