lg 1 reguleeritud krediidilepingu tunnustele - krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Samuti vastab see
lg 1 sätestatud laenulepingu mõistele, mille kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 14.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostjad I ja II on kohtu ette toonud ja esitanud tõendid, et hageja on ka varasemalt samadele isikutele laene andnud. Hageja hinnangul viitab asjaolu, et laenulepinguid on mitu (tõendatud lepingutega - tlk 4-5; 50-53) ning ka hageja lepingutes kasutatav e-postiaadress m@creditum.ee (vt tlk 5,50 pöördel, 52 pöördel) asjaolule, et hageja tegutseb oma majandustegevuses krediidiandjana. Kohus nõustub ülal viidatud tõenditele (laenulepingud) tuginedes nende järeldustega. Kohtu veendumust süvendab samades laenulepingutes kokku lepitud kõrge intress ja viivis – kohtu hinnangul on laenu antud kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja on krediidiandja, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses
Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalusele laenusuhtele kohaldada tarbijakrediidi sätteid.
lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Intressi nõudmiseks annab aluse
lg 1 ja viivise nõudmiseks
Hageja on palunud viivise välja mõista kuni kohtusse pöördumiseni ehk kuni 05.12.
lg 2 järgi tuleb arvestada kostjate tehtud maksed esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Eeltoodu alusel loeb kohus 21.09.2017 tasutud 1 000 eurot, 28.12.2017 tasutud 100 eurot, 03.01.2018 tasutud 50 eurot ja 02.05.2018 tasutud 50 eurot tasutuks põhivõlgnevuse katteks. K M Va suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus, mille raames on K M Va teinud hagejale 26.09.2019 väljamakse summas 860,73 eurot (tlk 72) käesolevas tsiviilasjas esitatud ja ka pankrotimenetluses esitatud ning tunnustatud nõude katteks. Kohus arvestab ka selle makse põhivõlgnevuse katteks tasutuks. Seega on kohus seisukohal, et kostjatel on hageja ees põhivõlgnevus 4000 – 1000 – 100 – 50 – 50 – 860,73 = 1 939,27 eurot, mille kohus mõistab kostjatelt välja. 22. Intresside nõude osas leiab kohus järgnevat. Poolte vahelises lepingus on kokku lepitud, et laenult tuleb tasuda intresse kokku 440 eurot (tlk 4, lepingu p 2.3) Kohus leidis, et esimene intressimakse summas 120 eurot tuleb lugeda tasutuks. Ülejäänud intressimaksete osas (120 + 120 + 80 = 320 eurot) leiab kohus, et need on muutunud sissenõutavaks täies ulatuses ja puudub alus intresside vähendamiseks. Kohus rahuldab
94 lg 1 alusel intresside tasumisest tuleneva nõude summas 320 eurot. 23. Alljärgnevalt käsitleb kohus hageja viivisenõuet. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 0,25% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tegemist on tüüptingimuse alusel nõutava viivisega (
), kuivõrd hageja kui laenuandja on kõigis kohtule esitatud laenulepingutes kohaldanud sama viivisemäära (tlk 4-5; 50-53). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kehtiva tüüptingimusega.
lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud
lg-s 3.
lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu
lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-139-14, p 11). Viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu seisukoha järgi tuleks eelduslikult hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus 4 kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-45-15, p 14). Käesoleval juhul ületab tüüptingimustes sätestatud viivisemäär kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud seadusjärgse viivisenõude osas. Kohus esitab viivisenõude suuruse alljärgneva tabelina. Võlgnevus tasumise kuup tasutud summa viivitatud päevad viivis võla jääk 4000 21.09.2017 1 000 53 46,47 3000 3000 28.12.2017 100 99 65,10 2900 2900 03.01.2018 50 7 4,45 2850 2850 02.05.2018 50 120 74,96 2800 2800 05.12.2018 0 (hagi esitamine) 218 133,79 2800 KOKKU 324,77 eurot 24. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt I, II ja IV hageja kasuks välja kokku 1 939,27 + 320 + 324,77 = 2 584,04 eurot. 25. Kostjad I, II ja IV vastutavad hageja ees käendajatena. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud käendusleping vastab
lg 1 järgsetele käenduslepingu tunnustele - käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
lg 2 järgi ei või käendaja siiski esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. 26. Vastavalt
Tarbija kaitseks sätestab
-i § 143 lg 2, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käendaja vastutuse piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt selle kohta Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1601, p 24). Pooled on kokku leppinud käendaja vastutuse maksimumsummas, milleks on 8 000 eurot (tlk 4 pöördel, lepingu p 5.2). See summa hõlmab kõiki põhilepingust tulenevaid põhi- ja kõrvalnõudeid, mille tasumisele käendus maksimaalselt laieneb. Kohus leiab, et käendusleping on kehtiv ja seega mõistab nii põhivõlgnevuse kui viivise ülal märgitud summas kostjatelt I, II ja IV välja. 27.
lg-s 4 on sätestatud, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kuivõrd kohus ei tuvastanud poolte 5 kokkulepet osavastutuse kohaldamiseks, eeldatakse käendajate solidaarvastutust (vt selle kohta ka Riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-119-16, p 22). Kohus mõistab võlgnevuse välja kostjatelt solidaarselt. Menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.