Obsah (7)

§ 337§ 7§ 61§ 342§ 63§ 60§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-861 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika K

§ 337lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 7.

mai 2020 otsus muutmata ning prokuröri apellatsioon rahuldamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Sikuti Advokaadibüroo kasuks 178,80 eurot (s.h käibemaks 29,80 eurot) vandeadvokaat Mart Sikuti poolt Kristo Huumile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Jätta nimetatud menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Kristo Huumi süüdistatakse selles, et tema toimetas postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD-25), pannes sellega toime narkootilise aine sisseveo ja omandamise katse. Selleks tellis K. Huum narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eesmärgil eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne

1. märtsi 2018, internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist enda nimele ja aadressile XXX 26 margiks perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidiga immutatud paberitükki. K. Huumile adresseeritud narkootiline aine peeti Maksu- ja Tolliameti poolt
2. märtsil 2018 toestatud postisaadetise läbivaatuse käigus kinni ja võeti ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele isikule. Lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD-25) kuulub sotsiaalministri
3. mai
4. a määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. LSD puhul piisab vähemalt kümnele inimesele joobe tekitamiseks kümnest margist, mistõttu on K. Huumi poolt tellitud 26 LSD-ga immutatud margi puhul tegemist narkootilise aine suure kogusega. Sellega pani K. Huum toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Maakohtu otsus
5. mai 2020 otsusega mõistis Tartu Maakohus K. Huumi talle KarS § 184 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks tema süü tõendamatuse tõttu. Kohus asus seisukohale, et kriminaalasjas ei ole vaidlust narkootilise aine LSD-markide saatmises Hollandi Kuningriigist kirja teel K. Huumi nimele aadressile XXX . Vastavalt läbivaatuse aktile nr 18LA0847481-1 teostas Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet
6. märtsil 2018 kell 12.00 – 12.50 Hollandi Kuningriigist saadetud K. Huumi nimele adresseeritud (aadressile XXX ) maksikirja nr 00002551404EE läbivaatuse, mille käigus leiti 26 LSD-marki. Kriminaalasjas teostati narkootilise aine ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt sisaldavad 25 margiks perforeeritud paberitükk massiga 0,40 grammi ja ruudukujuline paberitükk massiga 0,016 grammi lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), mille protsendilist sisaldust paberitükkides ei määrata. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus suur, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel piisab keskmiselt lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) puhul narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele 1,63 mg või 10 margist. Maksu- ja Tolliamet leidis K. Huumi nimele adresseeritud ümbrikust 26 lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) marki. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega. 2 Samuti ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et K. Huumi elukohaks on XXX . Maakohus leidis, et kriminaalasjas on vaidlus selles, kas Hollandi Kuningriigist tellis narkootilise aine lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) K. Huum ja kas ta pani sellega toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo selle valdamise ja omandamise eesmärgil. K. Huum ei tunnistanud end talle esitatud süüdistuses süüdi. Tema ütluste järgi ei ole ta kunagi narkootikume tellinud ja tarvitanud ning kahtlustuses kirjeldatu on tema jaoks täielik üllatus. Samuti ei ole keegi palunud tema elukohaaadressi postisaadetiste saamiseks kasutada. Postisaadetised saab ta kätte aadressilt XXX või XXX , kuna neil on kaks korterit kokku ehitatud. Nii maja välisust kui ka puidust postkaste ei lukustata. Kohus, leidis, et kuivõrd kõigil inimestel oli ligipääs XXX trepikojas asuvatele postkastidele, ei ole välistatud võimalus, et keegi teine on K. Huumi nimele tellinud narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD). Millisel põhjusel ja kes, ei olnud kohtul võimalik kriminaalasja materjalide põhjal kindlaks teha. Narkootiliste ainete tellimisel teise isiku nime või vale nime kasutamine selleks, et välistada enda seostamist ebaseadusliku tegevusega, ei ole kohtu arvates väga erakordne. Kohus ei nõustunud prokuröri seisukohaga selles, et kolmanda isiku poolt narkootilise aine tellimine K. Huumi nimele ja aadressile ei ole tõenäoline, sest sellega kaasneb risk saadetisest ilma jääda, mistõttu järeldub sellest, et tellija oli K. Huum. Posti teel narkootilise aine tellimisega kaasneb alati risk sellest ilma jääda. Seega arvestab tellija sellega nagunii. See risk kätkeb endas võimalust jääda ilma nii tellitud kaubast kui ka tellimuse eest makstud rahast. Ka käesoleval juhul võttis Maksu- ja Tolliamet narkootilise aine enne sihtkohta jõudmist ära. Seetõttu ei saa välistada, et tellijaks oli kolmas isik, kellel on mingi side kas selle maja või K. Huumi perekonnaga. Lahtise postkasti kontrollimine, eriti teades, millal saabub post, ei ole keeruline. Väikeses külas on üldjuhul teada inimeste liikumine, posti saabumise aeg jms. AS-i Eesti Post vastus teabenõudele koos postisaadetiste andmetega tõendab maakohtu arvates vaid seda, et K. Huum on tellinud ja saanud välismaalt pakke ning saanud kirju aadressile XXX ajavahemikus
7. jaanuar 2018 kuni
8. jaanuar
9. Lisaks selgitas AS Eesti Post, et lihtkirjade üle arvestust ei peeta ja nende liikumine ei kajastu nende infosüsteemides. Seega ei ole tellijal võimalik kirja teekonda jälgida, olenemata sellest, kes narkootilise aine tellis, kas kirjal märgitud adressaat või kolmas isik. Kriminaalasja materjalidele lisatud K. Huumi Swedbank AS kontoväljavõtted ajavahemikul
10. märts kuni
11. märts 2018 ja ajavahemikul
12. detsember 2017 kuni
13. juuli 2018 on näha, et K. Huum on teinud makseid ülepiiriliste makseteenuste pakkujate Trustly Group AB, Earthport PLC ja PayPal kaudu. Trustly Group AB ja PayPal kaudu tehtud maksed on väiksemad, jäädes esimese puhul vahemikku 1,29 eurot kuni 25 eurot ja teise puhul 0,09 eurot kuni 13,22 eurot. Earthport PLC kaudu on teostatud kaks makset – mõlemad
14. veebruaril 2018 – summas 150 eurot ja 40 eurot. Kohtu hinnangul ei olnud kontoväljavõtetest saadud andmete alusel võimalik öelda, et tegemist oli narkootilise aine tellimise eest makstud rahaga, kuna väljavõttes ei kajastu, mille eest, 3 millisesse riiki ja kellele on ülekanded tehtud. Kohus möönis, et kuna narkootilise aine käitlemine on Eesti Vabariigis karistatav, ei märgiks tellija ülekande tegemisel, et see on narkootilise aine LSD eest tehtud makse, kuid pelgalt asjaolu, et isik on teinud enne narkootilise aine LSD saabumist Eesti Vabariiki ülepiirilisi makseid, ei anna alust arvata, et need on tehtud just narkootilise aine eest. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, kui palju maksaks 26 perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidiga immutatud marki. Seetõttu ei ole ka ülekannete suuruse järgi võimalik hinnata, kas mõni neist võiks olla seotud konkreetse tellimusega. Süüdistatava sõnul on ta interneti teel tellinud mobiiltelefoni ja arvutiosi ja selliseid tema väiteid ei ole võimalik ümber lükata. Karistusregistri väljavõtte andmetel on K. Huumi väärteokorras karistatud Lõuna prefektuuri
15. juuli 2019 otsusega üks kord NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga
16. aprilli 2019 toimepandud teo eest. Nimelt tuvastati K. Huumi
17. aprilli 2019 antud uriiniproovis amfetamiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH). Lisaks leiti K. Huumi poolt
18. mail 2019 antud uriiniproovist tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH). K. Huum eitas
19. mail 2019 antud ütlustes enda seotust narkootiliste ainetega. Isegi kui eeldada, et tema ütlused selles osas ei vasta tõele ja ta oli teadlik, et temalt
20. aprillil 2019 võetud uriiniproovis leidus narkootilisi aineid, ei seosta see teda kuidagi rohkem kui aasta varem tehtud LSD tellimusega. Kahest narkootilise aine tarvitamise juhtumist ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et K. Huum on sage narkootiliste ainete tarvitaja. Puuduvad igasugused viited selle kohta, et K. Huum oleks narkootilisi aineid tarvitanud juba
21. aastal, kui leidis aset talle süüks arvatud narkootilise aine tellimine. Nende sündmuste vahele jääb pikk periood - süüks arvatud tegu oli enne
22. märts 2018, narkootilise aine tarvitamise tunnused tuvastati K. Huumil aga rohkem kui 1 aasta ja 2 kuud hiljem. K. Huumile on süüks arvatud tegu, mille puhul ei ole võimalik väita, et teise isiku poolt tema nimele ja aadressile narkootilise aine tellimine oleks äärmiselt vähetõenäoline teoreetiline võimalus.

§ 7

lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kuna kriminaalasjas puudub usaldusväärne tõendite kogum, mis kõrvaldaks selle kahtluse, et narkootilise aine lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) 26 marki tellis K. Huumi nimel tuvastamata kolmas isik, tuleb K. Huum KarS § 184 lg 1 järg õigeks mõista. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, kes palub Tartu Maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja K. Huum süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda karistada. Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, rikkudes sellega

§ 61

lg-tes 1, 2 sätestatud tõendite hindamise reegleid ning jõudnud seeläbi ekslikule järeldusele. Apellatsioonis leitakse, et süüdistuse aluseks oleva kuriteo spetsiifikat arvestades on tavapärane, et süüdistus tugineb üksnes kaudsetele tõenditele, mis võimaldavad kogumis anda hinnangu isiku käitumisele. Prokuröri hinnangul võimaldab käesoleval juhul just kaudsete tõendite kogum, mis ei koosne vaid ühest tõendist, teha järelduse, et K. Huum tellis tema nimele ja aadressile saabunud narkootilise aine. Sellisteks kaudseteks tõenditeks kriminaaltoimikus on postisaadetise 4 läbivaatuse akt, asitõendi vaatlusprotokoll, pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad rahvusvahelised maksed, AS-i Eesti Post vastused, rahvastikuregistri väljavõte ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjad. Prokurör nõustub apellatsioonis kohtuga, et konto väljavõttelt nähtuvaid ülekandeid ei ole võimalik siduda konkreetselt kõnealuse saadetise eest tasumisega. Samas on selge, et mitte mingil juhul ei viidata ülekandes sellele, et tasutakse keelatud ainete eest. Samuti ei ole kuidagi võimalik siduda makse saajat narkootiliste ainete käitlemisega. Kui makse saaja on tuvastatav, võib kahtlustatav jätkuvalt väita, et ta tasus mobiiliosade või muu taolise eest. Välistatud ei ole seegi, et raha ülekandmisel omandas K. Huum krüptoraha, mille arvelt tasus hiljem tellitud aine eest. Seepärast ei oleks tehingute väljavõtete küsimine tõenduslikult midagi juurde andnud. Vaadates aga konto väljavõtet teiste menetluses kogutud tõendite valguses, näitavad kõnealused ülekanded, et K. Huumil oli potentsiaalne võimalus narkootilise aine eest tasumiseks – seda kinnitavadki piiriüleste makseteenuse pakkujate kaudu tehtud ülekanded, mida seejuures siseriiklike maksete tegemiseks tavapäraselt ei kasutata. Ka puudub prokuratuuril võimalus esitada kohtule ülevaadet narkootiliste ainete tavapärastest turuhindades, sest prokuratuuril puudub mistahes teadmine millise hinnaga müüakse narkootikume darkweb’i müügikeskkondades, need hinnad varieeruvad oluliselt ning sõltuvad erinevatest asjaoludest. Prokuratuur leiab, et kõige olulisemad tõendid K. Huumi seostamisel tema nimele ja aadressile saabunud saadetisega, on vaieldamatult joobeseisundi tuvastamise saatekirjad ning nendes esitatud uuringu tulemus. Kuigi kohus ei pea võimalikuks aasta aega hiljem läbi viidud uuringutulemuste pinnalt järelduste tegemist, et juba saadetise saabumise ajal tarvitas K. Huum narkootilisi aineid, siis prokurör kohtu kõnealuse seisukohaga ei nõustu. Kui kaks juhuslikul ajal tehtud uriiniproovi näitavad, et isik on narkootikume tarvitanud (kusjuures veel sama narkootilist ainet!), siis ei ole usutav, et tema narkootikumidega kokkupuude piirdubki vaid kahe tarvitamise korraga. See oleks sama, kui arvata, et ühiskonnas narkootikumide tarvitamine piirdubki vaid juhtudega, mil tarvitajad on saanud karistada K. Huum on kahel korral tarvitanud kanepit ja ühel korral teadaolevalt amfetamiini. Tegemist on kahe täiesti erineva narkootilise ainega, mis tähendab, et tegemist ei olnud esmakordse ega juhusliku tarbimisega. Samuti näitab erinevate narkootikumide tarvitamine K. Huumi huvi erinevate narkootiliste ainete vastu, luues usutava versiooni sellest miks K. Huum LSD-d tellis. Kuivõrd Eesti Post AS ei pea arvestust lihtkirjade üle, ei ole välistatud, et ka nendel kordadel tarvitas K. Huum eelnevalt tellitud ainet, mida tollitöötajad ei avastanud. K. Huum on ülekuulamisel avaldanud, et ei ole kunagi narkootikume tarvitanud, kuigi joobeseisundi tuvastamise saatekirjad tõendavad üheselt vastupidist. Ülekuulamise ajal pidi K. Huum olema teadlik narkootiliste ainete tarvitamisest – tema tahtliku tegevuse tulemusena need tema organismi sattusid – kuid on andnud selgelt valeütlusi. Ta otsustas teadlikult menetlejale valetada ja seda eesmärgiga vältida enese seostamist tema nimele saabunud narkootilise ainega. Sellest tekib omakorda küsimus, kas saab uskuda K. Huumi ütlusi osas, milles ta eitab LSD tellimist, kui ta juba valetas narkootikumide tarvitamise kohta? Kui usaldusväärsed saavad olla isiku ütlused, kes juba ühe korra on valetanud? Prokuröri hinnangul ei ole kohus suhtunud vajaliku kriitikaga K. Huumi ennast õigustavatesse ütlustesse, ei ole üritanud tuvastada valeütluste andmise põhjust ega motiivi. 5 Prokuratuur ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt võis K. Huumi nimel narkootikumid tellida keegi kolmas isik. Taolise versiooni puhul tekivad prokuratuuri arvates paratamatult küsimused, miks just K. Huumi nimele? Miks mitte mõne teise, samas trepikojas elava isiku nimele, kui kõik trepikoja postkastid on avatud? Miks mitte K. Huumi mõne teise pereliikme nimele? Miks ei jäetud üldse nime märkimata või ei märgitud suvalise isiku nime? Apellatsioonis leitakse, et juhul kui selline tuvastamata isik oleks soovinud saadetise kätte saada, ei oleks ta mingil juhul tellinud seda isiku nimele, kes samal aadressil elab! Sellega minimeeriks ta saadetise kättesaamise võimaluse veel enam, arvestades, et esineb täiendav risk, et toll saadetise kinni peab. Ei ole usutav, et üks suvaline isik näeks sedavõrd palju vaeva, et tundma õppida korteris elavate inimeste liikumine (kusjuures korteris ei ela mitte üks, vaid kolm täiskasvanut, kes posti saabumist jälgivad!) ja posti saabumise aega, mis ei toimu igapäevaselt samal kellaajal. Kas tõesti näeks üks inimene, kes soovib omandada 26 marki LSD-d sedavõrd palju vaeva? Sellise vaeva tasuks ehk ära suures, edasimüügikoguses narkootikumide tellimine, kuid mitte sedavõrd väikeses koguses aine tellimine. Võttes aga arvesse K. Huumi tihedat kokkupuudet narkootiliste ainete käitlemisega, tema tolereerivat suhtumist narkootikumide tarvitamisesse, tema kontolt nähtuvaid rahvusvahelisi ülekandeid ning fakti, et K. Huum sellel aadressil elab ja sealt posti kätte saab, on prokuratuuri arvates enam kui kaheldav versioon kolmandast isikust, kes tellis saadetise tema nime ja aadressi kasutades. Prokurör leiab, et sedalaadi kuritegude puhul on äärmiselt oluline hinnata kaudseid tõendeid nende kogumis ja seda elulise usutavuse aspektist. Posti teel narkootikumide tellijad ei tohi tunda ennast karistamatuna pelgalt seetõttu, et riigil puudub tihtipeale võimalus koguda otseseid tõendeid, mis kinnitaksid üheselt tellimise fakti. Õiguskaitseorganid ei saa loota selle peale, et isik ennast süüdi tunnistab. Üldjuhul seda ei tehta, sest ollakse kindlad õiguskaitseorganite võimetuses nende süüd tõendada – nad on ju teinud kõik selleks, et viia avastamise risk minimaalseni. Vastuväited apellatsioonile. Esitatud vastuväidetes nõustub K. Huumi kaitsja prokuröriga selles, et kohtupraktika põhimõtteliselt ei välista isiku süüdimõistmist tuginedes vaid kaudsetele tõenditele. Küll ei nõustu kaitsja prokuröri seisukohaga, et süüdimõistva otsuse võib teha ka ainult ühele kaudsele tõendile tuginedes. Kaitsja soostub maakohtu otsuses tooduga, et üldjuhul ei saa isiku süüditunnistamine rajaneda vaid ühel kaudsel tõendil, kuid sellest reeglist on võimalikud ka erandid. Kaitsja leiab, et maakohus on otsuses igati vaaginud esitatud tõendeid, neid analüüsinud ja põhjendanud, kusjuures tõendeid on hinnatud lähtudes põhimõttest „in dubio pro reo“ ning langetatud on ka põhjendatult õigeksmõistev otsus. Kaitsja arvates on maakohus otsuse p.14 täiesti õieti tulnud järeldusele, et kuna kõigil inimestel oli ligipääs XXX trepikojas asuvatele postkastidele, ei ole välistatud võimalus, et keegi teine on K. Huumi nimel tellinud narkootilist ainet LSD, kuid millisel põhjusel ja kes, ei ole kohtul võimalik kriminaalasja materjalide põhjal kindlaks teha ning et narkootiliste ainete tellimisel teise isiku nime või vale nime kasutamine, selleks, et välistada enda seostamist ebaseadusliku tegevusega, ei ole väga erakordne. 6 Ka leiab kaitsja, et maakohus on teinud õige järelduse selles osas, et kahest narkootilise aine tarvitamise juhtumist ei saa veel teha järeldust, et K. Huum on sage narkootiliste ainete tarvitaja. Puuduvad igasugused viited selle kohta, et K. Huum oleks narkootilisi aineid tarvitanud juba 2018 ehk perioodil, mil leidis aset narkootilise aine tellimine. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus on teinud motiveeritud ja varasemale kohtupraktikale tugineva õiglase kohtuotsuse, mistõttu tuleb prokurör apellatsioon jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb

§ 337lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt

§ 342lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata.

Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete väidete lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma mitmetes lahendites leidnud (vt n 3-1-1-15-12), et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi kuriteo tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitteseotud asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Apellatsioonis leiab prokuratuur, et K. Huumi süü narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kaudsete tõenditega tuues esile postisaadetise läbivaatuse akti, asitõendi vaatlusprotokolli, pangakonto väljavõtte, millelt nähtuvad rahvusvahelised maksed, AS-i Eesti Post vastused, rahvastikuregistri väljavõtte ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjad. Erinevalt apellatsioonis esitatust leiab ringkonnakohus, et postisaadetise läbivaatuse akt, asitõendi vaatlusprotokoll, AS-i Eesti Post vastused ja rahvastikuregistri väljavõte, ei anna isegi mitte kaudset informatsiooni selle kohta, et Hollandi Kuningriigist tellis narkootilise aine nimelt K. Huum. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad postisaadetise läbivaatuse akt ja asitõendi vaatlusprotokoll, et kontrolli käigus avastatud narkootikumid saabusid Eesti Vabariiki Hollandi Kuningriigist. AS-i Eesti Post vastused tõendavad ringkonnakohtu arvates, et K. Huum on tellinud ja saanud pakke ja talle on saadetud kirju, ei enamat. Siinjuures on märkimisväärne, et AS Eesti Post vastusest nähtuvalt ei ole K. Huum saanud välismaalt kirju ega pakke enne

1. märtsi 2018, s.o enne tema nimele narkootikumide saabumist Hollandi Kuningriigist. Rahvastikuregistri väljavõte aga kinnitab, et ümbrikule, millega saadeti narkootikumid Eestisse, oli märgitud aadress, kus teiste isikute hulgas elab ka K. Huum. 7 Seega ei viita ükski ülalnimetatud kaudne tõend konkreetsele isikule ja tema tegevusele narkootilise aine tellimisel Hollandi Kuningriigist. Ringkonnakohus leiab, et kaudsete tõenditena, mis võiksid kinnitada K. Huumi süüd narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises, on vaadeldavad tema pangakonto väljavõte ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjad. Apellatsioonis on prokuratuur nõustunud maakohtuga, et K. Huumi konto väljavõttelt nähtuvaid ülekandeid ei ole võimalik siduda konkreetselt kõnealuse saadetise eest tasumisega. Samas leiab prokurör, et kui vaadata K. Huumi konto väljavõtet teiste kriminaalasjas kogutud tõendite valguses, siis oli K. Huumil potentsiaalne võimalus narkootiliste ainete eest tasumiseks ning nimetatut kinnitavadki piiriüleste makseteenuste pakkujate kaudu tehtud ülekanded. Kuigi apellatsioonist ei nähtu, milliste teiste tõenditega prokurör K. Huumi konto väljavõtet kõrvutab, võib oletada, et prokurör peab silmas asjaolu, et narkootiline aine LSD saabus Eesti Vabariiki Hollandi Kuningriigist ning K. Huum on teinud oma kontolt makseid, kasutades selleks piiriüleste makseteenuste pakkujaid. Samas aga puuduvad kriminaalasjas tõendid, mille alusel oleks võimalik määratleda, millisesse riiki on K. Huum piiriüleste makseteenuste pakkujate kaudu ülekandeid teinud. Seega ei ole pangakonto väljavõttes kajastatud makseid võimalik seostada ühegi riigiga, seda enam konkreetselt Hollandi Kuningriigiga, kust narkootikumid Eestisse saadeti. Ringkonnakohus leiab, et makse saaja tuvastamine prokuratuuri poolt, kuigi see ei anna võib-olla otsest võimalust siduda makse saajat narkootikumide saatmisega Eestisse, annaks siiski nimetatud kaudsele tõendile kaalu (näiteks juhul kui makse saaja konto asub Hollandi Kuningriigis) ning võimaldaks tõendit konkreetsemalt siduda K. Huumi poolt tehtud rahalise ülekandega. Siinjuures nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et teave narkootilise aine LSD turuhinna kohta võimaldaks kohtul võrrelda K. Huumi poolt tehtud maksete suurust narkootikumide turuhinnaga, mis omakorda annaks võimaluse hinnata nimetatud kaudse tõendi seotust K. Huumi tegevusega. Asjaolu, et prokuratuuril puuduvad väidetavalt võimalused LSD turuhinna väljaselgitamiseks, ei muuda ringkonnakohtu seisukohta nimetatud küsimuses. Ringkonnakohtu jaoks jääb mõistetamatuks ka prokuröri väide, nagu oleks K. Huumil olnud potentsiaalne võimalus narkootikumide tellimiseks välismaalt. Ringkonnakohtu arvates on igal isikul kellel on soov välismaalt narkootikume tellida, kellel on selleks raha ja kes on võimeline narkootikumide eest tasumiseks kasutama piiriüleste makseteenuste pakkujate abi, potentsiaali süüdistuses kirjeldatud tehingu tegemiseks. Seega ei omanud K. Huum mingit mainimisväärselt suuremat potentsiaali narkootikumide tellimiseks kui keegi kolmas isik. Samas võib prokuröri sellekohane väide viia arusaamani, et kui isik on kasutanud piiriüleste makseteenuste pakkujate abi, siis on juba alus kahtlustada teda millegi ebaseadusliku eest tasumises. Apellatsioonis leiab prokuratuur, et kõige olulisemad tõendid K. Huumi seostamisel tema nimele ja aadressile saabunud saadetisega on vaieldamatult joobeseisundi tuvastamise 8 saatekirjad ja nendes esitatud uuringu tulemused, millest nähtuvalt oli K. Huum tarvitanud 2019 aprillis ja mais narkootikume. Prokurör leiab, et kui kaks K. Huumi suhtes tehtud uriiniproovi näitavad tema poolt narkootikumide tarvitamist, siis ei ole usutav, et tema kokkupuuted narkootikumidega piirduvadki vaid kahe korraga. Ringkonnakohus möönab, nõustudes prokuröriga, et K. Huumi kokkupuuted narkootikumidega ei pruukinud tõepoolest piirduda kahe korraga, kuid taoline narkootikumide tarbimine süüdistatava poolt rohkem kui aasta hiljem talle süüks arvatud teo toimepanemist, ei kinnita ringkonnakohtu arvates kuidagi, et K. Huum tarbis narkootikume või tal oli huvi nende omandamiseks juba enne 30 märtsi
2. Ringkonnakohtu arvates prokuröri seisukoht, et kuivõrd K. Huum tarvitas 2019 aprillis ja mais narkootikume, siis oli ta nendest huvitatud juba ka 2018 veebruaris, mil ta prokuratuuri versiooni kohaselt tasus narkootikumide eest, on meelevaldne ja põhineb ilmselgelt vaid prokuröri siseveendumusel. Millel põhineb prokuröri väide nagu võinuks K. Huum ka ülalviidatud kordadel mil tema uriinist avastati narkootikume, tarbida narkootilist ainet, mille ta tellis AS Eesti Post kaudu, kuid mida tollitöötajad ei avastanud, on mõistetamatu. Ühtegi konkreetset tõendit, mis võiks olla prokuröri taolise väite aluseks kriminaalasjas kogutud ei ole. Apellatsioonis seab prokuratuur kahtluse alla K. Huumi ütluste tõeväärtuse ja seda põhjusel, et
3. mail 2019 ütlusi andes on K. Huum eitanud enda seotust narkootikumide tarbimisega, kuigi joobeseisundi tuvastamise saatekirjad tõendavad vastupidist. Nimetatud K. Huumi ütlustest teeb prokurör järelduse, et
4. mail 2019 ütlusi andes otsustas K. Huum menetlejale teadlikult valetada ja seda eesmärgiga vältida enese seostamist tema nimele saabunud narkootilise aine LSD-ga. Ringkonnakohtu jaoks jääb prokuröri taoline arutluskäik arusaamatuks. K. Huumi poolt ülekuulamisel antud ütlustest, s.h K. Huumi vastusest, et ta narkootikume ei tarbi ja ei ole ka varasemalt tarbinud, taolist järeldust ringkonnakohtu arvates teha ei saa. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis annaksid aluse taolise järelduse tegemiseks. Ringkonnakohtu jaoks on igati mõistusepärane, et olukorras, kus K. Huum oli teadlik tema uriinist 2019 aprillis leitud narkootikumidest, püüdis ta
5. mail 2019 antud ütlustes eitada nimelt nimetatud korral narkootikumide tarvitamist, et pääseda järgneda võivast karistamisest. Prokuröri püüd seostada nimetatud valeütlusi K. Huumi sooviga varjata tema poolt 2018 veebruaris LSD tellimist on ringkonnakohtu arvates meelevaldne. Apellatsioonis seab prokurör kahtluse alla maakohtu seisukoha, mille kohaselt ei ole tõsikindlalt välistatud, et K. Huumi nimel tellis narkootikumid tema aadressile keegi kolmas isik. Prokuröri arvates ei ole see eluliselt usutav. Teisisõnu ei usu prokurör K. Huumi väidet, et tema narkootikume välismaalt ei tellinud ja ta ei tea kes seda võis tema nimel teha. Ringkonnakohus möönab, et eluliselt on raske uskuda K. Huumi väidet, nagu ei teaks ta, kes tellis tema nimel narkootikume tema elukoha aadressile. Samas nõustub ringkonnakohus siiski ka maakohtuga, et narkootikumide tellimine kellegi kolmanda isiku poolt pole K. Huumi nimel ja tema elukoha aadressil, ei ole välistatud ja ka eluliselt võimatu. 9 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses asjas nr 3-1-1-72-13 selgitanud, et eluline usutavus on küll üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume aga mitte iseseisev tõend

§ 63

lg 1 tähenduses.

§ 60

lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Seejuures ei või tulenevalt

§-dest 7 ja 14 kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud otseste tõendite puudumist ja asjaolu, et käsitletavas kriminaalasjas kogutud kaudsete tõendite kogum ei moodusta ringkonnakohtu arvates uue kvaliteediga asjaolude kogumit, mis võimaldaks teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes, ei piisa K. Huumi suhtes tõstatatud kahtluste kummutamiseks üksnes prokuröri üldisest hinnangust, et süüdistatava ütlused pole eluliselt usutavad. Selliselt toimides rajanuks maakohus ja ka ringkonnakohus käesolevalt oma otsustuse K. Huumi süü tuvastatuse kohta üksnes oletustele, mitte aga seda kinnitavatele tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, s.o selline kaudsete tõendite kogum, miks annaksid aluse pidada süüdistuse versiooni kuriteosündmusest eluliselt usutavamaks kui K. Huumi väiteid tema süü puudumise kohta. Ülaltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kriminaalasjas esinevad kõrvaldamata kahtlused, et narkootilise aine LSD tellis Hollandi Kuningriigist nimelt K. Huum ning sellest tulenevalt on maakohus K. Huumi põhjendatult talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi õigeks mõistnud. Menetluskulud Kaitsja M. Sikut esitas taotlused riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 178,80 euro suuruses summas, sh käibemaks 29,80 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega ja prokuröri apellatsiooniga tutvumisele ning vastuväidete koostamisele apellatsioonile kokku 165 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 149 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõuded on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohtu arvates oli osutatud õigusabi vajalik ja selle maht proportsioonis prokuröri apellatsiooniga. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 178,80 eurot, milles sisaldub käibemaks 29,80 eurot.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna käesolevas kriminaalasjas on apellatsiooni esitanud prokuratuur jääb kaitsja tasu summas 178,80 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 10