) § 423 lg-st 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult nimetatud seaduses sätestatud korras (PankrS §§ 93 jj) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd ka käesolevas tsiviilasjas on alanud kohtumenetlus enne kostja pankroti välja kuulutamist ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, tuleb jätta hageja poolt esitatud hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 kohaselt. 4.
lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes
Samas sätestab aga
lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Seejuures on Riigikohus oma 06.01.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi läbivaatamata tulenevalt PankrS § 43 lg-st 2, siis on kohus seisukohal, et kuna hageja ei vastuta antud juhul hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt peab kohus seega õiglaseks jätta käesolevas asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Hagejal on õigus pärast käesoleva määruse jõustumist taotleda
§-is 150 sätestatud korras riigilõivu tagastamist. 2 2-20-3371 5.
lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
Kuna hagi läbivaatamata jätmine ei puuduta kostja õigusi, siis saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse vaid hageja. Menetluskulude vaidlustamine toimub
lg-s 1 ettenähtud korras.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.