lg 2 p 2, 3; § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eliis Soomlais Süüdistatav Pavel Lomtev – isikukood 39907167011, elukoht xxx, xxx kodakondsus, xxx, emakeel xxx keel, töökoht xxx, tõkend vahistamine, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Pavel Lomtev
Süüdi tunnistada Pavel Lomtev
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 kuud. 1 Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 28.06.2020.a.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta ja 9 kuud, täitmisele, kui Pavel Lomtev ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9. otsib endale töökoha ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; 10. osaleb sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel määrata Pavel Lomtev katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Pavel Lomtevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. Välja mõista Pavel Lomtevilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 574,80 eurot riigituludesse. Kohustada Pavel Lomtevit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 120,90 eurot. Menetluskulud kogusummas 1450,80 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
Samuti tema 01.05.2020 kella 16 paiku xxx korteris lõi kannatanule, oma elukaaslasele A. N.le käega vastu pead, kannatanu kukkus põrandale ja lõi oma parema meelekoha vastu ust, põhjustades selliselt kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Sel moel pani Pavel Lomtev oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Pavel Lomtevi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 04.09.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Pavel Lomtevi süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 12 kuud ning
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 18 kuud.
lg 1 järgi mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, suurendades üksikkaristustest 3 raskemat, seega taotleb prokurör kohtus liitkaristusena 24 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamise päevast st alates 28.06.2020. Nimetatud karistusest kuulub kohesele ära kandmisele 3 kuud.
lg 1 järgi jätta ülejäänud karistuse osa s.o 21 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata isikule täiendavalt järgmised
lg-s 2 säestatud kohustused: mitte tarvitama alkoholi (p 2); mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (p 21); otsima endale töökoha ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (p 4); osalema sotsiaalprogrammis; (p 8). Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid, CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 574,80 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise 4 seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.