KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-59

§ 371lg 1 p 3 alusel, s.o kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Maakohus leidis, et kohtueelne menetlus on läbimata põhjusel, et kohtule esitatud kaebus väljub kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest, st kaebuste nõuded ei kattu. Kuigi avaldaja kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuste nõuded ei kattu täies ulatuses, ei andnud see maakohtule alust keelduda kaebuse menetlusse võtmisest tervikuna. Nimelt on avaldaja kaebuses kohtule märkinud, et see on esitatud kohtutäituri 21.04.2020 otsuse peale, mille kohtutäitur tegi avaldaja 17.03.2020 kaebuse kohta. Kohtule esitatud kaebuses sisalduvad põhjendused kattuvad suures ulatuses ka kohtutäiturile esitatud kaebuses ja selle täienduses esitatud põhjendustega. Kuigi avaldaja ei ole kohtule esitatud kaebuses taotlenud eraldi kohtutäituri 21.04.2020 otsuse tühistamist, on see tuletatav nii kaebusest kui ka kohtutäituri tegevuse ja otsuste vaidlustamise korrast. Kohus vaatab TMS § 218 lg-st 1 lähtuvalt läbi kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsust, st hindab selle seaduslikkust ja põhjendatust. Maakohus pidanuks seega hindama kohtutäituri 21.04.2020 otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kohtule esitatud kaebuses sisalduvate põhjenduste alusel. Kui maakohtule jäid avaldaja nõuded ebaselgeks, saanuks ta lasta neid täpsustada. Avaldaja ei pidanud 21.04.2020 kaebuses esitama 17.03.2020 kaebuses esitatud nõudeid tühistada enampakkumine ja algatada uus enampakkumine avaldaja märgitud tingimustel. Esiteks saab kaebuse esitaja valida, kas ta taotleb kaebuses kohtule ainult kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse tühistamist või ka algse tegevuse või otsuse tühistamist ehk praegusel juhul enampakkumise tühistamist (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Teiseks ei saa kohus ka võlgniku vastava taotluse korral algatada ise uut enampakkumist võlgniku märgitud tingimustel, kuna kohus ei saa asuda tegema täitemenetluse toiminguid kohtutäituri asemel. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest ei välju ka avaldaja nõue tunnistada tagatisraha 8000 eurot põhjendamatult suureks ja avaldaja huve kahjustavaks, kuna see on vahetult seotud kohtutäiturile esitatud kaebuse aluse ja nõuetega. Nimelt on avaldaja peamine väide, et enampakkumisel määratud tagatisraha 8000 eurot on liiga kõrge 5

§ 371

lg 1 p 3 alusel osas, milles avaldaja palus tunnistada enampakkumise korraldamine eriolukorra kehtivuse ajal lubamatuks ja võlgniku huve kahjustavaks. Avaldaja ei ole seda kaebuses kohtutäiturile taotlenud ega esitanud sellekohaseid põhjendusi, mis tähendab, et kohtutäitur ei ole saanud avaldaja vastava taotluse osas oma 21.04.2020 otsuses seisukohta võtta. Avaldaja oleks pidanud vastava taotlusega pöörduma esmalt kohtutäituri poole. Asjaolu, et avaldajale sai eriolukorra kehtestamisest tingitud pankrotiseaduse muudatuste seletuskiri ja Äripäeva artikkel teatavaks alles pärast kohtutäiturile kaebuse esitamist, ei takistanud tal pöörduda kohtutäituri poole uue taotlusega. 21. Sissenõudja on vastuses määruskaebusele märkinud, et vaidlustatud enampakkumine viidi pärast maakohtu määruse tegemist edukalt läbi ja kinnistu võõrandati 8000-eurose tagatisraha juures hinnaga 180 100 eurot. Selle tõendamiseks on sissenõudja esitanud kohtutäituri 05.05.2020 vara kordusenampakkumise akti. Ringkonnakohus palus avaldajal 03.07.2020 kohtunõudes teatada, kas ta jääb uue asjaolu valguses oma määruskaebuse juurde või soovib sellest loobuda. Avaldaja ei esitanud 09.07.2020 vastuses vastuväiteid sellele, et enampakkumine on edukalt läbi viidud, kuid jäi määruskaebuse juurde põhjusel, et avaldaja hinnangul rikkus kohtutäitur enampakkumise sätteid, kuna võimaldas enampakkumisel tagatisraha tasumata osaleda isikul, kes ei ole sissenõudja. Ringkonnakohus on seisukohal, et tekkinud olukorras ei ole avaldaja õiguste rikkumine kaebuses kirjeldatud asjaoludel enam võimalik. Nii avaldaja kaebusest kohtutäiturile kui ka kohtule nähtub, et ta näeb oma õiguste rikkumisena seda, et enampakkumist ei õnnestu tagatisraha suurust ja enampakkumise kuulutuses avaldatud andmeid arvestades edukalt läbi viia. Avaldaja on tuginenud nii kaebuses kohtutäiturile kui ka kohtule asjaolule, et enampakkumise tagatisraha 8000 eurot on nii suur, et peletab võimalikud ostuhuvilised ja viib enampakkumise nurjumiseni; samuti sellele, et kohtutäitur on esitanud enampakkumise kuulutuses ebaõigeid andmeid, mis võib viia selleni, et enampakkumise võitja nõuab enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Samas ei ole ei 8000 euro suurune tagatisraha ega ka enampakkumise kuulutuses avaldatud väidetavalt ebaõiged andmed takistanud enampakkumise edukat läbiviimist. TMS-st ei tulene, et enampakkumise kuulutuses osalt ebatäpsete andmete avaldamine annaks alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seega, isegi kui avaldaja väide kuulutuses ebaõigete andmete avaldamisest vastaks tõele, ei ole sellega avaldaja õigusi rikutud. Ainuüksi avaldaja oletus, et enampakkumise võitja võib nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist, ei anna alust kohtutäiturile esitatud kaebuse alusel enampakkumise tühistamiseks. Määruskaebuses ei ole avaldaja enam tuginenud sellele, et kuulutust ei avaldatud enimlevinud kinnisvaraportaalides, mistõttu potentsiaalsed enampakkumisel osaleda soovijad ei saa enampakkumisest teada. Isegi kui eeldada selle väite õigsust, ei ole see viinud avaldaja õiguste rikkumiseni, kuna kinnistu müümine enampakkumisel õnnestus ja seda alghinnast ligikaudu 66% kõrgema hinnaga. Käesoleva asja lahendust ei mõjuta avaldaja poolt 09.07.2020 vastuses avaldatu, st avaldaja hinnang sellele, et kohtutäitur rikkus TMS-i, kui lubas enampakkumisel tagatisraha tasumata osaleda muul isikul kui sissenõudja. Lisaks ei ole enam võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki, mis on uue enampakkumise väljakuulutamine avaldaja märgitud tingimustel. Ka siis, kui ringkonnakohus 6

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Kuigi maakohus on keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest osaliselt ebaõigel alusel, ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt põhjendatud asja osaline maakohtule tagasisaatmine kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus muudab seega osaliselt kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alust.

1. Kuna avaldaja kaebus jääb tervikuna menetlusse võtmata, kuid osaliselt muutub menetlusse võtmisest keeldumise alus, jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 koosmõjus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, aga muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ning TsMS § 175 lg 31 kohaselt ka ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Kohtutäituril puuduvad seega hüvitatavad menetluskulud. Sissenõudja palub 13.07.2020 menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses mõista avaldajalt enda menetluskulude katteks välja 831 eurot (koos käibemaksuga). Sissenõudja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohaselt on õigusabi osutatud 4 h 37 minuti ulatuses (tutvumine tsiviilasja materjalidega, e-kirjavahetus kliendiga selle osas – 1 h; määruskaebuse tagamise taotlusele seisukoha koostamine – 1 h 8 min; seisukoha koostamine avaldaja määruskaebusele – 2 h 29 min). Avaldaja on seisukohal, et vajalikuks ja mõistlikuks saab pidada õigusabi 2 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva asja olemust ja mahtu ning sissenõudja esitatud menetlusdokumente, on sissenõudja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu suurust, mis on 150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel tuleb arvestada ka tsiviilasja keerukust ja mahukust (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Praegusel juhul ei ole tegemist ei mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Asja sisulise lahendamiseni ei ole jõutud, kuna maakohus keeldus vaidlustatud määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. Eelnevast lähtuvalt vähendab ringkonnakohus sissenõudja lepingulise esindaja tunnihinda 120 euroni, millele lisandub käibemaks; koos käibemaksuga on tunnitasu 144 eurot. Tunnihinda arvestades on sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus seega 664,80 eurot (4 h 37 min × 144 eurot), mis tuleb mõista avaldajalt välja sissenõudja kasuks. 7