← Eesti

4-17-4871/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-4871 (2780,15,005652) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. augusti
  3. a määrus, millega jäeti rahuldamata Denis Pahurini avaldus tunnistada Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a määruse täitmine aegunuks Määruskaebuse esitaja Denis Pahurin (isikukood 39112215238) RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tartu Maakohtu
  7. augusti 2020 määrus.
  8. Lugeda Denis Pahurinile Tartu Maakohtu
  9. novembri 2017 määrusega väärteoasjas nr 417-4871 mõistetud aresti täitmine aegunuks.
  10. Rahuldada määruskaebus.
  11. Saata määrus Denis Pahurinile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tartu Maakohtu
  13. novembri
  14. a määrusega väärteoasjas nr 4-17-4871 asendati KarS § 72 lgte 1, 2 alusel Denis Pahurinile Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt
  15. oktoobri 2015.a otsusega väärteoasjas nr 2780,15,005652 määratud rahatrahv 50 trahviühikut 5 päeva pikkuse arestiga. Asenduskaristus määrati kandmisele viivitamata jätkuvalt pärast seda, kui D. Pahurin vabaneb talle Tartu Maakohtu
  16. septembri
  17. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6122 mõistetud karistuse kandmiselt. Määrus jõustus
  18. novembril
  20. D. Pahurin esitas kohtule avalduse lugeda eeltoodud kohtumäärus aegunuks. Aresti määramisest on möödunud rohkem kui aasta. Aresti ei olnud D. Pahurinil võimalik kanda kinnipidamisasutuses viibimise tõttu. KOHTU SEISUKOHT
  21. Maakohus jättis D. Pahurini avalduse rahuldamata.
  22. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. KarS § 82 lg 2 p 3 kohaselt aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Kohus leidis, et otsuse täitmise aegumine on peatunud, sest aresti täitmisele pööramise tähtaega on pikendatud.
  23. VTMS § 205 lg 1 näeb ette, et kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS § 209 ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist.
  24. D. Pahurin oli kohtumenetluse ajal vangis. Seega ei olnud talle määratud aresti võimalik koheselt täitmisele pöörata. See saab võimalikuks alles tema vabanemisel. Kuna D. Pahurin ei olnud kinni peetud väärteoasja nr 4-17-4871 raames, tugines kohus
  25. novembri
  26. a määruses VTMS § 205 lg-le
  27. See sätestab, et kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku § 209 ja süüdlane ei olnud kohtumenetluse ajaks kinni peetud, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Praegusel juhul ei olnud kohtul võimalik süüdlasele teada anda, mis kuupäeval ta peab aresti kandma asuma. Kohus ei teadnud täpselt, millal D. Pahurin vangistuse kandmiselt vabaneb. Seetõttu määrati, et arest pööratakse täitmisele viivitamata pärast vangistuse kandmiselt vabanemist.
  28. Kuna ei esinenud VTMS § 209 nimetatud täitmise edasilükkamise aluseid, siis ei lükanud kohus aresti täitmisele pööramist edasi, vaid määras asjaolusid arvestades tavapärasest erineva, pikema tähtaja. Kohus leiab, et selline ajaline määratlus on võimalik ja põhjendatud nii VTMS § 205 lg 1 kui ka VTMS § 205 lg 2 kohaselt.
  29. Kohus märgib veel, et D. Pahurinile mõisteti Tartu Maakohtu
  30. septembri
  31. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6122 karistuseks vangistus 2 aastat 6 kuud. Isik asus vangistust kandma
  32. oktoobri 2017 ja Tartu Maakohtu määrus, millega isikule arest määrati, tehti
  33. novembril
  34. Kui leida, et aresti täitmisele pööramist ei ole võimalik edasi lükata ega täitmise tähtaega pikendada, tuleks aresti täitmisele pööramise otsus KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt lugeda aegunuks
  35. novembri 2018 seisuga. Seega oleks kohus pidanud teadlikult tegema otsuse, mille täitmisele pööramine enne aegumistähtaja saabumist ei olegi võimalik, sest süüdlane viibib vangistuses. Ühtlasi oleks tekkinud paradoksaalne olukord, kus kohus küll asendab D. Pahurinile mõistetud rahatrahvi arestiga, kuid ühtlasi tõdeb, et süüdlane seda aresti tegelikult kandma ei pea. Seega oleks isik sisuliselt vabanenud ühe karistuse kandmisest põhjusel, et ta kannab parajasti teist karistust. Selline lähenemine ei oleks kooskõlas seaduse mõtte ega õiguskorra kaitsmise huvidega. MÄÄRUSKAEBUS
  36. D. Pahurin palub ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada Tartu Maakohtu
  37. augusti
  38. a määrus seoses talle Tartu Maakohtu määrusega määratud arestipäevade aegumisega.
  39. Maakohus tõlgendas seadust valesti ning rikkus ausa kohtupidamise kohustust.
  40. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p 3 ei asuta väärteoasja kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 1 aasta. Aresti puhul tähendab täitma asumine aresti kandma asumist. Tartu Maakohtu
  41. novembri
  42. a määrus, millega D. Pahurini suhtes asenduskaristusena 5-päevast aresti kohaldati, jõustus
  43. novembril
  44. Seega oleks mõistetud aresti pidanud täitma asuma hiljemalt
  45. novembril
  46. 2
  47. Kohtulahendi täitmise aegumise peatumise alused loetleb KarS § 82 lg
  48. Nende aluste seas ei ole nimetatud olukorda, kus isik, keda on väärteomenetluses karistatud arestiga viibib vahi all või kannab vangistust. Seega seadusest tulenevalt vahi all viibimine ega vangistuse kandmine aresti täitmise aegumist ei peata. Praegusel juhul puuduvad ka KarS § 82 lg 2 sätestatud otsuse täitmise peatumise alused. D. Pahurin ei ole hoidunud asendusaresti kandmisest kõrvale, karistuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud ega täitmise tähtaega pikendatud. Väärteo eest karistusena kohaldatud aresti täitmisele pööramise edasilükkamine on reguleeritud VTMS §
  49. See toimub süüdlase taotlusel. Antud juhul ei ole D. Pahurin sellist taotlust esitanud. Ei karistus- ega väärteomenetluse seadustik ei anna kohtule pädevust lükata aresti täitmist edasi kuni kriminaalmenetluses mõistetud karistuse ärakandmiseni. Seega on Tartu Maakohtu määrusega määratud 5-päevase aresti täitmine KarS § 82 lg 1 p 3 alusel aegunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  50. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada, lugeda D. Pahurinile mõistetud asenduskaristuse täitmine aegunuks ja määrata sellest tulenevalt, et Tartu Maakohtu
  51. novembri 2017 määrusega väärteoasjas nr 4-17-4871 rahatrahvi asendamisega määratud aresti ei saa selle aegumise tõttu täita, sest selle täitmiseks ei ole õiguslikku alust. Ringkonnakohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
  52. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 3 ei asuta väärteoasja kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Aresti puhul tähendab täitma asumine isiku aresti kandma asumist. Tartu Maakohtu
  53. novembri 2017 määrus, millega asendati D. Pahurinile väärteoasjas nr 2780,15,005652 otsusega määratud rahatrahv, jõustus
  54. novembril
  55. Seega, kui ei esine seaduses sätestatud karistuse täitmise aegumise peatumise aluseid, võis asuda mõistetud aresti täitma hiljemalt
  56. novembril
  58. Otsuse täitmise aegumise peatumise alused loetleb KarS § 82 lg
  59. Nende aluste seas ei ole nimetatud olukorda, kus isik, keda on väärteomenetluses karistatud arestiga, viibib vahi all või kannab vangistust. Seega seadusest tulenevalt vahi all viibimine ega vangistuse kandmine aresti täitmise aegumist ei peata. Käesoleval juhul on D. Pahurinile mõistetud rahatrahv asendatud aresti päevadega, millele kohaldatakse karistuse täitmisele pööramise aegumise sätteid, s.o KarS § 82 lg-st 2 tulenevaid sätteid.
  60. Asjaolu, et Tartu Maakohtu
  61. novembri
  62. a määruses on määratud aresti peatumise aeg tema vahi all või vangistuses viibimise ajaks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitatav ka KarS § 82 lg 2 p-s 3 nimetatud karistuse täitmisele pööramise edasilükkamisena. Sellist seisukohta toetab ka kohtupraktika (nt TlnRKo
  63. mai
  64. a määrus asjas nr 4-17-3184). Väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Väärteo eest karistusena kohaldatud aresti täitmisele pööramise edasilükkamine on reguleeritud VTMS §-s 209, mille kohaselt toimub edasilükkamine süüdlase taotlusel. Seega ei anna karistusseadustik ega väärteomenetluse seadustik kohtule pädevust lükata isiku aresti täitmist edasi kuni talle kriminaalmenetluses mõistetud vangistuse lõpuni, ükskõik kui pikka vangistust isik veel kandma peab. Arvestades KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatut, tähendab maakohtu otsuses märgitu, et isik peab vahi alt või vangistuse kandmisest vabanemisel asuma aresti kandma tingimusel, et tema aresti täitmine ei ole aegunud.
  65. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus VTMS § 194 lg-st 3, § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 2 ja § 149 p-st 1, et Tartu Maakohtu 27.augusti
  66. a määrus tuleb tühistada ning D. Pahurinile määratud karistuse täitmine tuleb lugeda aegunuks. Määrata sellest tulenevalt, et Tartu Maakohtu
  67. novembri
  68. a määrusega rahatrahvi asendamisel määratud aresti ei tohi täita. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.