Obsah (10)

§ 361§ 423§ 43§ 386§ 168§ 162§ 150§ 660§ 427§ 178

2-19-11410 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11410

) § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (

§ 361lg 3).

Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (

§ 361lg 4).

1. Kohus peatas käesoleva menetluse kuni Harju Maakohtu kohtuasjas nr 2-19-13487 kostja saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse jõustumiseni. Harju Maakohus jättis 11.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13487 kostja saneerimiskava kinnitamata. Määrus jõustus 01.01.
3. Seega uuendab kohus käesolevas asjas menetluse, kuna menetluse peatamise alus on ära langenud. 2 2-19-11410
4. Kohus jätab kostja 13.12.2019 taotluse käesoleva menetluse peatamiseks rahuldamata, kuna 31.12.2019 on kuulutatud välja kostja pankrot. Pankroti väljakuulutamise tõttu kuulub käesolevas asjas esitatud hagi läbivaatamata jätmisele. Seega puudub vajadus käesoleva menetluse peatamiseks. 11.

§ 423

lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (Pankrs) § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

1. Käesolevas tsiviilasjas on menetlus alanud enne pankroti väljakuulutamist (hagi esitamise kuupäev 30.07.2019 ja pankroti väljakuulutamine 31.12.2019). Seega esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks.
2. Kohus selgitab, et pankrotimäärus on viivitamata täidetav (Pankrs §31 lg 7) ning pankrotimenetluses kehtib katkematuse põhimõte, mistõttu kuulub käesolevas asjas menetlus kostja pankroti tõttu lõpetamisele sõltumata sellest, kas pankrotimäärus on vaidlustatud või mitte.
3. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 3 näeb ette, et kohus taastab hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. 15.

§ 386

lg 4 esimene lause näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jätab hagi läbivaatamata, siis tühistab kohus käesolevas tsiviilasjas 31.07.2019 tehtud määruse, millega kohus kohaldas hagi tagamise abinõusid. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu kehtib kuni käesoleva määruse jõustumiseni. Poolel tuleb ise pöörduda registripidaja poole hagi tagamise määruse tühistamise tagajärgede kinnistusraamatusse kandmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes

§ 168lg-tes 35 sätestatu kohaldamiseks.

Samas sätestab aga

§ 162

lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on oma 06.01.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama. Antud juhul jätab kohus hagi läbivaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel ja kuna hageja ei vastuta hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, siis on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. 17. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 18. Hagejal on õigus

§ 150sätestatud aluselt ja korras taotleda riigilõivu tagastamist.

3 2-19-11410 Kohtu selgitused seoses edasikaebe korraga 19.

§ 660

lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Hagi läbivaatamata jätmisele võib esitada määruskaebuse

§ 427alusel.

Menetluskulude vaidlustamine toimub

§ 178lg-s 1 ettenähtud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik osaliselt tühistatud 15.04.2020 määrusega 4