veebruari 2020 otsus Apellant kaitsja Prokurör Lea Pähkel Süüdistatav Timofei Jefimov isikukood 39805053716; Eesti Vabariigi kodanik, XXX; emakeel vene keel; elukoht: XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõistis talle karistuseks üheaastase vangistuse.
lg 1 alusel luges kohus karistusest kantuks 2 päeva vangistust.
Jefimovi karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta 6 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Lisaks pani kohus T. Jefimovile
lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammides. Maakohus tunnistas T. Jefimovi süüdi selles, et ta tarvitas kodus tekkinud tülide käigus vägivalda oma vendade T, F ja VV suhtes. 16.08.2018 lõi T. Jefimov tüli käigus tahtlikult mitmeid kordi rusika ja jalgadega 18-aastast venda TT kehasse ja vastu vasakut kätt. Sellega põhjustas ta TT-le füüsilist valu ja kehavigastused: keha vasakul poolel kaenlaaluse juures hematoomi, vasaku nimetissõrme sõrmelüli sinika ja hematoomi. 19.08.2018 kella 23.30 ajal väänas T. Jefimov tahtlikult, eesmärgiga tekitada füüsilist valu, venna TT käsi selja taha, seejärel õues lõi kannatanut tahtlikult jalaga vastu vasakut tuharat ning parema käe rusikaga vastu alalõuga. Sellega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused: näo alumise vasakpoolse lõuaosa paistetuse, vasakul käel kriimustuse ja marrastuse. 04.11.2018 kella 15.15 lõi T. Jefimov 13-aastast venda FF ühe korra jalaga vastu jalga, kui teine vend – 15-aastane VV – sekkus, tungis Timofei talle kallale, haarates V-l juustest ja tiris teda tugevalt, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Kui Timofei Jefimov sai teada, et kutsuti politsei, jooksis ta majast välja ning, nähes vend F, lõi talle tahtlikult ühe korra rusikaga näkku, põhjustades viimasele füüsilist valu. 15.02.2019 kella 15.30 ajal haaras T. Jefimov kinni vend V-st ja hammustas teda vasaku käe pöidla piirkonnast, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse: parema käe pöidlale hammustamise jälje, vasakul pool rindkerel kriimustuse, marrastuse ja hematoomi. 28.02.2019 kella 14.00 ajal lõi T. Jefimov tahtlikult jalaga ühe korra näkku vend VV, põhjustades viimasele füüsilist valu ja kehavigastused: vasaku põse punetuse ja paistetuse. Mõistetud karistust põhjendas kohus järgnevalt: 2 T. Jefimov on varem karistamata, kuid tema karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud. T. Jefimov on noore täiskasvanu, kellel on põhiharidus. Ta on asunud õppima eriala omandamiseks ning on läbinud mitmeid kursusi, kuid ta ei tööta. Ta elab vanematekodus, ei anna oma panust pere eelarvesse ning on seega sisuliselt oma vanemate ülalpidamisel. Kohus leidis, et T. Jefimovi karistamine rahalise karistusega ei avaldaks süüdistatavale vajalikku mõju ega suunaks teda õiguskuulekale teele, pigem võiks täiendavalt koormata tema vanemaid, kui need peaksid otsustama rahalise karistuse T. Jefimovi eest tasuda. Prokuröri taotletud 2-aastast vangistust pidas kohus liiga karmiks karistuseks. Kohtu hinnangul ei esinenud T. Jefimovi süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Tegemist on noore täiskasvanuga, kes on küll varem karistamata, kuid kes on suhteliselt lühikese aja jooksul pannud oma nooremate vendade suhtes toime mitu kehalist väärkohtlemise episoodi oma nooremate vendade suhtes. Ütlustest ja ka ekspertiisiaktist nähtub, et Timofei Jefimov on impulsiivne, kergelt ärrituv, pidurdamatu, vägivaldne, seega on toimepandud kuritegude puhul tegemist pigem juhuslikku laadi sündmustega, mis on eskaleerunud vägivallaks. Kohus võttis arvesse, et kannatanutele ei tekitatud tõsiseid vigastusi. Samas pidas maakohus oluliseks, et süüdistatav on kogu kohtumenetluse kestel üritanud enda tegevust õigustada, viidates kannatanute käitumisele, jäädes lõpuni kindlaks, et temal ei ole selles asjas mingit süüd. Kannatanutele põhjustatud vigastuste iseloomu ning kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuvalt hindas kohus T. Jefimovi süü suhteliselt väikseks, mistõttu pidas võimalikuks karistada süüdistatavat karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kuna tegemist oli T. Jefimovi esmakordse karistusega, pidas kohus sobivaks vabastada süüdistatav karistuse kandmisest
lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi, kohaldades ühe aasta ja kuue kuu pikkust katseaega. Kohus märkis, et süüdistatav õigustab enda käitumist, on impulsiivne ja ei oska konflikte rahumeelselt lahendada. Kohus leidis, et sellest tulenevalt vajab T. Jefimov katseajal täiendavat kontrollmehhanismi kriminaalhoolduse näol. Lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele ja kohustustele pidas kohus vajalikuks kohustada T. Jefimovit osalema katseajal kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammides. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Jefimovi kaitsja M. Allikmäe, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja T. Jefimovi karistamist kergema karistusega. Kaitsja leiab, et põhjendatud oleks T. Jefimovi karistamine 6 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, mis tuleks jätta 1-aastast katseaega kohaldades
2.1 Kaitsja märgib, et tal ei ole õnnestunud kaitsealusega vestelda viisil, mis võimaldaks talle menetluste eripära selgitamist, materjalide tutvustamist, kaitsepositsioonide kujundamist ja kaebuse esitamise võimaluse selgitamist. Samas kinnitab kaitsja, et süüdistatava arvates saavad tema õigused kaitstud kõigi tõendite ja asjaolude hindamisel ringkonnakohtu lahendiga. 3 Süüdistatav tugineb asjas olevatele tõenditele ja uusi tõendeid esitada ei soovi. Kaebuse esitaja ei taotle suulist menetlust ning ei soovi osaleda ringkonnakohtu istungil 2.2 Kaitsja leiab, et kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust sellega, et hindas tõendeid vääralt ega pööranud osadele tõenditele otsuse tegemisel tähelepanu. Seetõttu jõudis kohus ebaõigete järeldusteni. Kaitsja väitel ei pea paika kohtu seisukoht, et T. Jefimov ennast kohtuliku uurimise käigus süüdi ei tunnistanud. Tegelikult T. Jefimov tunnistas oma süüd osaliselt. Ta ei pidanud oma tegusid kuritegudeks, kuid ütles, et tunnistab kõike, mis ta valesti teinud on. Ka kohtuotsusest nähtub, et T. Jefimov on süüd tunnistanud esimeses, teises, kolmandas ja neljandas episoodis. Kaitsja leiab, et kohtu ekslik väide, et T. Jefimov end kohtuliku uurimise käigus süüdi ei tunnistanud, jõudis kohus T. Jefimovi süü suurust hinnates valele järeldusele. Kohus leidis ekslikult, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, kaitsja arvates tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada süü osalist omaksvõttu kõigis episoodides. 2.3 Kaitsja on seisukohal, et T. Jefimov ei olnud oma pere liikmetele nii ohtlik kui kohus leidis. Teda ei ole kunagi varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja möönab, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.1-3/65 kohaselt on T. Jefimovil sedastatavad iseloomu pidurdamatus, impulsiivsus, ärritatavus, nõrk oma impulsside kontroll, kalduvus agressiivsele käitumisele. Vastukaaluks sellele rõhutab kaitsja, et eksperdi sõnul on T. Jefimov oma isikus õigesti orienteeritud. 2.4 Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus pole arvestanud vägivallategusid soodustanud asjaolusid. Kaitsja hinnangul on peamiseks soodusteguriks kõigi vägivallajuhtude puhul suure pere jaoks liiga kitsad olmetingimused. Kriminaalasja materjalide kohaselt elab paljulapseline 48ruutmeetrises korteris, millest 30 ruutmeetrit jäi poistele. Alles pärast korduvaid vägivallategusid jaotati nelja poisi tuba kaheks, et T. Jefimov saaks eralduda. Kaitsja leiab, et neis oludes, kus pere elab, ongi konfliktid kerged tekkima, kuid mingeid tõsiseid põhjuseid tüli lahendamiseks vägivallaga ei olnud kordagi. See, et T. Jefimovile eraldati osa toast, aitab uusi vägivallategusid vältida. Veel toob kaitsja välja, et Timofejevite pere liikmetel puudub konflikti lahendamise oskus. Samuti on pere liikmed tarvitanud alkoholi või muid sõltuvusaineid. 2.5 Kaitsja leiab, et kohus oleks pidanud süüd vähendava asjaoluna arvestama, et tegemist oli pereliikmete vaheliste konfliktidega. Timofei Jefimovi puhul piisanuks
T. Jefimov soovib elada seaduskuulekat elu. Xst esitatud iseloomustusest ei nähtu tema kalduvust konfliktideks. Nähtub, et T. Jefimovil on mustvalge vaade, et ta ei ole valmis kompromissideks, et ta on viisakas ja ajab jonnakalt õigust taga. Meremeeste registri andmetel on ta läbinud ohutusalase koolituse. T. Jefimovi sõnul jagas ta Soomes teenitud raha eest tehtud ostud oma vendade õdedega. 4 Veel heidab kaitsja maakohtule ette, et kohus pole arvestanud, et kannatanud ei ole soovinud vennale karmi karistust. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kohus on rikkunud KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise põhimõtet, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Selline rikkumine on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kui kohus oleks arvestanud õigesti T. Jefimovi isikulisi parameetreid, siis on võimalik, et selle tulemusel oleks tehtud teistsugune otsus. 3. Prokurör leiab apellatsioonile esitatud vastuses, et apellatsioon tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et karistust kergendava asjaoluna tuleks arvestada süü omaksvõttu. Prokurör märgib, et
lg 2 võimaldab karistuse kohaldamisel arvestada karistust kergendavate asjaoludena ka sama paragrahvi esimeses lõikes nimetamata asjaolusid, kuid T.Jefimovi puhul pole süü osalist omaksvõttu kindlasti alust karistust kergendava asjaoluna arvestada. Kogu menetluse vältel T.Jefimov toimepandud tegude eest vastutust ei võtnud. Vastuseks kaitsja argumendile, et vennad ei soovinud T. Jefimovile karmi karistust, märgib prokurör, et kohus on kannatanute soove arvestanud ja mõistnud T. Jefimofile viie kuriteoepisoodi eest sanktsiooni keskmisest oluliselt kergema karistuse. Prokurör leiab, et maakohus on T. Jefimovile karistust mõistes
Prokurör märgib, et tõenditest nähtuvalt türanniseerib T. Jefimov kogu perekonda. Pereliikmetega, kes söandavad talle vastu hakata, läheb ta konflikti, mis päädib füüsilise vägivallaga. Kui mõnel nooremal vennal vähegi „tiivad kannavad“, on ta kodust lahkunud, et vältida Timofeiga suhtlemist. Kõik see viitab T.Jefimovi düsfunktsionaalsele suhtele perega. Täisealine T.Jefimov elab vanemate kulul. Vanemad ehitasid talle eraldi toa, et ta puutuks teiste pereliikmetega kokku minimaalselt. Arvestades T. Jefimovi konfliktset, äkilist iseloomu, on vähetõenäoline, et ta üldse kunagi vanemate juurest ära kolib. T. Jefimov kinnitas istungil, et kavatseb ise saada perekonnapeaks, keda kõik peaksid vastuvaidlematult kuulama, ja ta ei kavatse kunagi kuhugi ära kolida. Karistuse mõistmisel on äärmiselt oluline T. Jefimovi suhtumine pereliikmetesse, sest ta jätkab nendega koos elamist. Vendadesse-õdedesse suhtub ta põlgusega. Kohtuistungil näitas T. Jefimov korduvalt üles lugupidamatut suhtumist emasse, sõimates teda. Kohtuistungi ajal oli ainult isal T. Jefimovi silmis veel mingi autoriteet. Sellest tulenevalt leidis prokurör, et T. Jefimov vajab kindlasti sotsiaalsete oskuste, konflikti lahendamise oskuste, emotsiooniregulatsiooni oskuste ja impulsikontrolli oskuste arendamist, et edaspidises elus valida arukam käitumine nii lähi- kui töösuhetes.
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamine 18 kuu jooksul otstarbekas ja mõistlik, sest see on minimaalne aeg eelnimetatud oskuste arendamiseks ja kinnistamiseks kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammidega. Alahinnata ei saa ka kontrollnõuete täitmise mõju T. Jefimovi käitumise korrigeerimiseks, sest see nõuab pikaajalist distsipliini. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
§-des 57 ja 58 eraldi nimetatud karistust kergendava või raskendava asjaoluna (RKKKo 3-1-1-113-12. p 9.1). Ilmselgelt ei iseloomusta see, kas süüdistatav tunnistab end kohtus süüdi, toimepandud süütegu ega isiku suhtumist oma teosse selle toimepanemise ajal. Ainuüksi süü tunnistamine ei näita ka isiku tagantjärele antud hinnangut toimepandud teole. Karistust on põhjust kergendada siis, kui on näha, et isik on tagantjärele mõistnud oma teo taunitavust ega pea oma käitumist õigeks, st kui isik kahetseb sellise teo toimepanemist.
lg 1 p 3 nimetabki karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.
lg 2 võimaldab küll lugeda karistust kergendavaks ka seaduses nimetamata asjaolusid, kuid ringkonnakohus ei näe mingit põhjust lugeda karistust kergendavaks kõigest süü tunnistamist, millega ei kaasne isiku enda negatiivne hinnang toimepandud teole. Maakohus leidis, et sellist hinnangut ei ole T. Jefimov oma teole andnud. Vastupidi: maakohus leidis, et süüdistatav on kogu kohtumenetluse kestel üritanud 6 enda tegevust õigustada, viidates kannatanute käitumisele, jäädes lõpuni kindlaks, et temal ei ole selles asjas mingit süüd. Seda maakohtu seisukohta ümberlükkavaid argumente ei ole apellatsioonis esitatud.
Jefimovile kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse panemist. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.