Obsah (4)

§ 99§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 16. märtsil 2020 Harju M

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühised 12-aastased tütar ja poeg ( tl 7-8), kes elavad ema juures, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. 3 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuigi hagejad on esitanud nõude

§ 101

lg 1 sätestatud määras, siis on hagejatel vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral, kuna hagejate väitel on nende vajadused suuremad kui kahekordne miinimumelatis (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 27). Kohus on seda hagejatele selgitanud 02.12.2019 (tl 182). Hagejad on esile toonud, et kummagi hageja igakuised keskmised vajadused on 561.00-566.00 eurot (tl 185 pöördel – 186), s.o 61.00-66.00 eurot üle kahekordse miinimumelatise määra

1. aastal ja 21.00-26.00 eurot üle kahekordse miinimummäära
2. aastal. Seega tuleb hinnata mõlema hageja vajadusi. Kummagi hageja igakuised täpsustatud vajadused koosnevad järgmisest: - eluasemekulud 73.00 eurot, - toidukulud 200.00 eurot, - riiete ja jalatsite kulu 60.00 eurot, - juuksurikulu 20.00 eurot, - kooliürituste, väljasõitude, sõprade sünnipäevade jm kulu 50.00 eurot, - huviringikulu 60.00 eurot, - ravimite, vitamiinide, hügieenitarvete kulu 40.00 eurot, - transpordikulu 30.00 eurot, - sidekulu 8.00 eurot, - lapsetarbed 20.00-25.00 eurot. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud (vt nt tl 182, tl 188), et kui kostja leiab, et hagejate vajadused on ülepaisutatud, siis on kostjal õigus tuua esile kummagi hageja iga vajaduse osise osas eraldi ülepaisutuse ulatus koos põhjendusega. Selle hoolimata on kostja jäänud üleüldise vastuväite juurde (vt nt tl 183). Seega tuleb lugeda hageja I põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas, igakuiselt vähemalt 561.00 eurot. Seega tuleb lugeda hageja II põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas, igakuiselt 561.00 eurot. Mõlemad hagejad nõuavad kostjalt elatist miinimumelatise määras. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kostja on seisukohal, et tema ei ole võimeline hagejate miinimumelatise määras elatist andma. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejate vanemate, s.o hagejate seadusliku esindaja ja kostja, igakuised sissetulekud on võrreldavas suuruses (vt nt tl 79). Hagejate seaduslikule esindajale kuulub lisaks eluasemele xxxx, korteriomand xxxx. Kostjale kuulub pärimisel teel saadud kinnistu osad. Kostjale kuuluvad sõidukid. Mõlema vanema ülalpidamisel on alaealistest lastest hagejad. Vanemate töövõimet ei ole piiratud. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus hagejate osas, siis on vanemad ise kujundanud laste elulaadi, sisustanud laste vaba aja huviringiga, ning selliselt käitudes on pidanud vanemad endale ka teadvustama, et nad võtavad endale kohustuse tagada laste sellistele vajadustele rahaline kate. Kostja majanduslik olukord, sh igakuine sissetulek, ei takista tal hagejatele igakuist miinimummääras elatist tasuda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud mõlemale hagejale kokku alates hagi esitamisest, s.o alates 06.02.2019 kuni 10.09.2019 200.00 eurot kuus (vt tl 78 pöördel – 79), s.o 4 kokku kaheksa kuu eest. Samuti puudub vaidlus selles, et nimetud ajavahemikul on olnud hagejate ja kostja vahetu suhtlus minimaalne. Seega on kostja pidanud kumbagi hagejat üleval alates hagi esitamisest 2 kuud ja 29 päeva (tasutud 800.00 eurot hageja kohta : 270.00 eurot/kuus) ning kostjalt tuleb elatis välja mõista kummagi hageja osas alates 06.05.2019 miinimumelatise määras.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on elatise tasumises võlgnevus. Kostja on võla puudumist põhjendanud lapsevanemate vahelise kokkuleppega 200.00 eurot kuus 2011.aastast ning kostja on seda järginud (vt tl 23-30). Seega on kostja täitnud oma hagejate ülalpidamise kohustuse kuni hagi esitamiseni. Ainuüksi poolte kirjavahetusest (nt tl 65) ei piisa tõendamaks vanemate vahelist teistsugust kokkulepet. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et L I ja M I hagi I I vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja I ülalpidamiseks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 06.05.2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni hageja I kasuks ning hageja II ülalpidamiseks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 06.05.2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni hageja II kasuks. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxxx. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna kostja ei ole soovinud enda menetluskulude väljamõistmist hagejatelt ning alaealistelt hagejatelt, kellel iseseisev sissetulek puudub, oleks menetluskulude väljamõistmine ka äärmiselt ebaõiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga 5