Obsah (8)

§ 199§ 266§ 203§ 183§ 64§ 68§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-4740 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõ

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega,

§ 266

lg 2 p 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega,

§ 203

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 183

lg 2 p 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti S.

Bergile karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja S.

Bergile mõisteti karistuseks 10 kuud ja 23 päeva karistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.

novembri 2015 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja S. Bergile mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 12 päeva vangistust. S. Bergi karistuse kandmise algusajaks loeti

1. august
3. Tartu Maakohtu
4. septembri 2019 määrusega vabastati S. Berg vangistusest tingimisi enne tähtaega ja allutati kuni
5. maini 2020 käitumiskontrollile, mille ajal oli ta kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik esitas
2. mail 2020 kohtule erakorralise ettekande S. Bergi karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane suhtub ükskõikselt registreerimiskohustuse täitmisesse, tarvitab narkootikume ja esitab enda töökoha osas valeandmeid.
3. Tartu Maakohtu
4. augusti määrusega pöörati S. Bergile mõistetud karistus täitmisele.
5. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et S. Berg on katseajal korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Narkootiliste ainete tarvitamist on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud kolmel korral, kuid kõik testid on olnud negatiivsed. Politsei- ja Piirivalveamet teatas
6. aprillil 2020 kriminaalhooldusametnikule, et
7. aprillil 2020 tuvastati S. Bergi poolt narkootikumide tarvitamine, mida tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Samuti leiti vahetult enne kriminaalhooldusperioodi lõppu, s.o
8. mail 2020, S. Bergi organismist narkootilisi aineid. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga leidis tuvastamist, et
9. mail 2020 oli S. Bergi organismis amfetamiini, metamfetamiini, MDMA-d ja kodeiini jääke.
10. Samuti on tõendamist leidnud, et S. Berg ei ole kriminaalhooldusametnikule teatanud töökoha vahetusest. Kahel korral on S. Berg rikkunud registreerimiskohustust, mille kohta tegi kriminaalhooldusametnik temale kirjaliku hoiatuse. S. Berg pidi läbima sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid eriolukorra tõttu peatati teadmata ajaks programmide läbiviimine, mistõttu ei jõudnud isik programmi läbida.
11. S. Berg määrati kriminaalhooldusele pärast vangistuse kandmiselt vabanemist tingimisi enne tähtaega. Talle anti võimalus näidata, et ta on võimeline ilma rikkumisteta järgima vabaduses karistuse kandmisele kehtestatud nõudeid. S. Berg seda teha ei ole suutnud. Kuigi kriminaalhooldaja hoiatas teda kahel korral kirjalikult, jätkas ta käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumist. Veelgi enam, tema rikkumised on läinud raskemaks. Narkootiliste ainete tarvitamine on keelatud juba iseenesest. Nende tarvitamine olukorras, kus isikule on kohtu poolt pandud narkootiliste ainete tarvitamise keeld, näitab S. Bergi isikuna, kes ignoreerib kohtu poolt temale pandud keelde. Märkimisvääne on ka asjaolu, et S. Berg ei ole soovinud kriminaalhoolduse kestel võtta vastutust narkootiliste ainete tarvitamise eest, eitades toimepandud rikkumisi. See näitab, et kriminaalhooldusalune soovib näidata ennast õiguskuulekamana, kui ta tegelikult seda on. Asjaolu, et S. Berg on praegu avaldanud tahet narkosõltuvusega tegelda, ei muuda tema rikkumisi olematuks. Tal oli aega pea aasta tegelda oma sõltuvusega, kuid kriminaalhoolduse ajal ei ole ta võtnud vaevaks oma narkosõltuvusega tegelda.
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Berg, kes taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist, võimaldades tal selle asemel ravile pöörduda.
13. S. Berg tunnistab enda poolt kriminaalhooldusperioodil toime pandud eksimusi. Samas leiab, et narkosõltuvus on haigus, mistõttu ei ole vangla sellele lahenduseks. Selle asemel palub S. Berg end suunata vastavasse asutusse ravile. Sellest saaksid kasu nii tema kui ka tema perekond, kes on olnud talle toeks. S. Berg märgib, et tema katseaeg lõppes
14. mail
15. Tingimisi mõistetud karistus on samuti karistus, mis on tänaseks päevaks kantud. 2 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
16. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult S. Bergile mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele.
17. S. Berg vabastati Tartu Maakohtu
18. septembri 2019 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja allutati kriminaalhooldusele. S. Bergi kriminaalhooldus on aga tervikuna ebaõnnestunud. Esmane kohtumine S. Bergiga toimus kriminaalhooldusosakonnas
19. oktoobril 2019, mil talle selgitati kriminaalhoolduse eesmärki ja sellega seotud õiguseid ning kohustusi. Esimese rikkumise pani S. Berg toime juba
20. detsembril 2019, mil isik jättis registreerimisele ilmumata. Teine registreerimiskohustuse rikkumine leidis aset
21. jaanuaril
22. Edasiselt toimus registreerimiskohustuse täitmine telefoni teel seoses riigis kehtestatud eriolukorraga, s.o registreerimiskohustuse täitmine oli sellevõrra lihtsam. Ühtlasi oli S. Berg kohtuotsuse alusel kohustatud ka töötama või ennast töötuna arvele võtma. S. Berg avaldas kriminaalhooldusametnikule, et töötab AS-s Kane Metall, viimati tuli toodu kriminaalhooldusametnikuga jutuks
23. mail
24. Tegelikkuses ei tööta S. Berg antud ettevõttes aga juba alates
25. jaanuarist 2020, mis tähendab, et viimane on andnud ametnikule teadvalt ebaõiget informatsiooni, rikkudes ka kohtu poolt määratud kohustust töötada. Samuti oli S. Bergil keelatud ka narkootikumide tarvitamine, millist keeldu rikkus S. Berg kahel korral.
26. Ringkonnakohtu jaoks on arusaamatu S. Bergi nüüdne soov enda sõltuvuskäitumisega tegelema asuda, kuna tegelikkuses oleks S. Berg saanud sellekohast abi paluda juba kriminaalhooldusametnikult. S. Berg jättis aga sellekohase abi kasutamata, otsustades selle asemel hoopis rikkuda erinevaid kriminaalhooldustingimusi. Sellest tulenevalt on S. Bergi motiveerituses ka tegelikkuses sõltuvuskäitumisega tegeleda igati põhjust kahelda. Suure tõenäosusega on nüüdne ravile asumise soov tingitud pigem ähvardava vangistuse hirmust. Vastasel korral oleks S. Berg narkootikumide tarvitamisest tingitud probleemiga tegelema asunud juba palju varasemalt, mitte aga alles pärast kriminaalhooldusametniku poolt esitatud taotlust pöörata karistus täitmisele. Seda enam, et S. Berg kannab muuhulgas karistust ka narkootilise aine väikeses koguses käitlemise eest, mis tähendab, et tema narkosõltuvus on ilmselt juba pikaajaline. Seega ainuüksi ravile pöördumine ja selle saamine ei ole ravi efektiivsuse seisukohalt määrava tähendusega. Esmatähtsad on süüdimõistetu motivatsioon ja valmisolek pingutada. Nagu öeldud, puudub S. Bergil aga sisemine tahe ka tegelikkuses enda probleemkäitumisega tegeleda ja täita temale kohtu poolt määratud kohustusi, mis tema õiguskuulekust ja kainust toetama peaksid. Seega ei ole viimase ennetähtaegne vabastamine oma eesmärki täitnud ja S. Bergi vangistuse kandmata osa tuleb täitmisele pöörata. Toodud otsustust ei mõjuta ka tõsiasi, et nüüdseks on S. Bergi kriminaalhooldus läbi, kuna erinevaid kriminaalhooldusalaseid rikkumisi pani S. Berg toime läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi ning seda juba üsna kriminaalhooldusperioodi algusest alates, mistõttu on tema vangistuse kandmata osa täitmisele pööramine õigustatud.
27. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
28. augusti 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3