Obsah (7)

§ 657§ 376§ 171§ 174§ 175§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-1

§ 657

lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 14. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus tegi otsuse nõude suhtes, mida ei ole menetluses olnud. Hageja esitas 03.07.2017 hagi laenulepingust tuleneva võla summas 9000 eurot sissenõudmiseks. 23.04.2018 hagi täienduses avaldas hageja, et kui QQ ei olnud kostja esindaja, siis nõuab hageja seda summat alusetu rikastuse sätete alusel. Hageja ei muutnud hagi eset, kuna ka 23.04.2018 hagi täienduses nõudis hageja sama summa väljamõistmist, kuigi teisel õiguslikul alusel. Alternatiivse õigusliku käsitluse esitamist ei 3 saa pidada ka hagi aluse muutmiseks, kuna

§ 376

lg 4 p 1 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Käesoleval juhul ei muutnud hageja hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Samuti ei pidanud maakohus 23.04.2018 hagi täienduse osas tegema menetlusse võtmise määrust. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus 23.04.2018 hagi täienduse menetlemisel menetlusnorme.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenulepingu sõlmimine poolte vahel ei ole tõendatud. Kostja on eitanud hagejaga laenulepingu sõlmimist. Ka tunnistaja QQ ütluste kohaselt ei esindanud tema kostjat ning nimetatud summa ülekandmise puhul ei olnud tegemist hageja ja kostja vahelise tehinguga. Õige on maakohtu seisukoht, et 15.11.2013 volikirjast ei ilmne, et kostja on volitanud QQ enda nimel sõlmima laenulepingut. Samuti ei tulene asjaolust, et kostja arvelduskontoga seotud deebetkaart on väljastatud QQ-le, et kostja oleks volitanud QQ sõlmima laenulepingut hagejaga.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et tunnistaja QQ ütlustega on tõendatud, et vaidlusalune raha kanti kostja arvelduskontole üle hageja ning QQ vahel sõlmitud laenulepingu alusel. Tunnistaja QQ ütlustest 04.04.2019 kohtuistungi helisalvestiselt selgub, et tunnistaja ütlused on olnud raha ülekandmise osas vastuolulised. Tunnistaja QQ on ütlustes hageja ja tema enda vahel laenulepingu sõlmimist nii kinnitanud kui ka eitanud. Nii väitis QQ, et tegemist ei olnud laenuga, vaid raha ülekanne oli seotud Narva- Jõesuus XXX asuva kinnistu ostu ja müügiga. Samas ei ole tunnistaja ütlustest üheselt arusaadav, kuidas selle summa ülekandmine eelmärgitud tehingutega seotud oli. Lisaks on tunnistaja oma ütlustes avaldanud, et ta ei mäleta, milleks seda raha vaja oli. Kolleegiumi hinnangul ei selgu tunnistaja ütlustest üheselt, mis põhjusel raha ülekanne toimus. Tunnistaja ütlused ei tõenda, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud laenuleping. Samuti ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud, et raha kanti üle mingi muu hageja ja tunnistaja vahel sõlmitud lepingu täitmiseks.
3. Tõendatud ei ole, et raha kanti üle poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Samuti on tõendamata, et raha kanti kostjale üle hageja ja tunnistaja QQ vahel sõlmitud lepingu alusel. Sellest tulenevalt on maakohus lõppjäreldusena põhjendatult hagi rahuldanud, kuna kostja on saanud hagejalt raha ilma, et hageja oli selle maksmiseks kohustatud (VÕS § 1028 lg 1).
4. Hagi rahuldamist ei välista, et kostja arvelduskontoga seotud deebetkaart oli tunnistaja QQ käes. Arvelduskonto omanik on kostja. Kuna rahaülekanne oli tehtud kostja arvelduskontole, siis on alusetult rikastunud kostja. Asjaolu, et deebetkaarti kasutas kostja, ei puuduta pooltevahelisi suhteid, vaid panga, konto omaniku ja QQ vahelisi suhteid. Lisaks on tunnistaja QQ väitnud, et võlgnevus on tasutud, kuna tema andis võla katteks hagejale üle väärisesemeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üksnes tunnistaja QQ sellekohane väide piisav, et lugeda tõendatuks, et võlgnevus on tasutud. Võla tasumise kinnituseks ja tunnistaja väite toetamiseks ei ole muid tõendeid esitatud. Sealhulgas ei ole võla tasumise kinnitamiseks esitatud täitmise kviitungit (VÕS § 95).
5. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS 4
6. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole põhjust maakohtu otsust muuta menetluskulude kindlaksmääramise osas.
7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, seega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

22. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks ringkonnakohtus välja mõista 240 eurot (käibemaksuga). 23. Tallinna Ringkonnakohus vabastas 15.08.2019 määrusega kostja menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 500 eurot.

§ 190

lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 500 eurot.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 5