3-15-1119/20

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 07.10.2015, Tartu 3-15-1119 Xi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 770 eurot seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 15.02.2010-06.06.2013 ning porgandi- ja õunavaba dieedi mittekohaldamise kohta Tartu Halduskohtu 14.08.

1. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X RESOLUTSIOON Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.08.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. X esitas 09.02.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 770 eurot, kuna teda on Tallinna Vanglas ajavahemikul 15.02.2010-06.06.2013 ebainimlikult koheldud ja hoitud kambrites, milles ei ole piisavalt isiklikku ruumi ühe kinnipeetava kohta. Lisaks põhjustas Tallinna Vangla kaebajale kannatusi sellega, et ei võimaldanud talle porgandi- ja õunavaba menüüd. 05.05.2015 seisuga ei olnud Tallinna Vangla kahju hüvitamise nõudele vastanud.
4. X esitas 23.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 770 eurot seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 15.02.2010-06.06.2013 ning porgandi- ja õunavaba menüü mitte võimaldamisega. Koos kaebusega esitas kaebaja halduskohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
5. 21.05.2015 esitas X kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 11.06.
6. a määrusega edastas Tallinna Halduskohus Xi kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.
7. Tartu Halduskohus 14.08.
8. a määrusega jättis Xi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, vabastas osaliselt Xi riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning jättis kaebuse käiguta ja andis Xile riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks 15 päeva alates määruse jõustumisest. Halduskohus märkis, et kahjunõudelt summas 10 770 eurot kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 järgi tasumisele riigilõiv 323,10 eurot. Halduskohus märkis, et Xi isikuarve väljavõttelt nähtub, et ajavahemikul 23.12.2014-22.04.2015 on laekunud kaebaja arvele kokku 90 eurot, millest on tehtud kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi kokku summas 17,50 eurot. Halduskohus tegi kindlaks, et arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 36,25 eurot ((90-17,50)÷4×2). Ehkki nõutav riigilõiv 323,10 eurot ületab selle summa, ei olnud halduskohtu hinnangul kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest põhjendatud, vaid halduskohus pidas põhjendatuks vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel 308,10 euro ulatuses. Halduskohus lisas, et kaebaja sissetulekuid arvestades ei ole kohtu arvates ülejäänud riigilõivu tasumine summas 15 eurot kaebajale ebamõistlikult suur kohustus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. X esitas 24.08.2015 määruskaebuse, milles palub vabastada ta riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Kaebaja selgitas, et tal ei ole võimalust tasuda isegi 15 euro suurust riigilõivu, kuna tal ei ole stabiilset sissetulekut ja ta on töötu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
11. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS §
12. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Eeltoodud sättest tulenevalt peab halduskohus menetlusabi taotluse lahendamisel arvutama taotleja keskmise ühe kuu sissetuleku menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute ja kulutuste pinnalt. Olukorras, kus menetlusabi taotlejal ei ole piisavalt vahendeid menetluskulude tasumiseks täies ulatuses, kuid tema sissetulekutest nähtuvalt ei ole põhjendatud tema vabastamine menetluskulude tasumisest täielikult, tuleb kohtul kaaluda taotleja menetluskulude tasumisest vabastamist osaliselt, mida halduskohus on käesolevas asjas ka teinud.
13. Halduskohus on õigesti viidanud RLS § 60 lg-le 2 ja märkinud, et kahju hüvitamise taotluse korral summas 10 770 eurot tuleb tasuda riigilõivu 323,10 eurot. Kaebaja on menetlusabi 2 taotluse esitanud 23.04.2015, seega kuulub arvestamisele kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu osas, s.o perioodil 23.12.2014-22.04.
14. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul toimunud laekumisi kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu 12.03.
15. a määrus nr 3-7-1-3-61-12, p 9). Riigikohtu hinnangul on analoogia korras HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.
16. a määrus nr 3-7-1-3-61-12, p 10). Halduskohus on õigesti võtnud arvesse kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvad raha liikumised ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi summas 17,50 eurot.
17. Kaebaja isikukonto väljavõtte andmete kohaselt olid tema sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 90 eurot ning väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kokku 17,50 eurot. Eeltoodu pinnalt on Xi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ((90-17,50):4×2) 36,25 eurot. Kokkuvõttes on Tartu Halduskohus 14.08.
18. a määruses õigesti leidnud, et riigilõiv menetluskuluna ületab küll menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, aga kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole siiski põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud majanduslikku seisundit arvestades on 15 euro suuruse riigilõivu nõudmine mõistlik, st see ei koorma kaebajat ülemäära.
19. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Xi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.08.
20. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel