1-12-9284/175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-12-9284 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Tõlk Prokurör Irina Palmsalu Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Juri Surussini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JURI SURUSSIN, isikukood 37506260279, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 03.06.2019 ja lõpp 07.11.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.06.2020 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta JURI SURUSSIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.05.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Surussini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Juri Surussin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.10.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 112-9284 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aasta 10 kuu ja 24 päeva pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 11 1 kuud ja 6 päeva vangistust ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti seega
7. jaanuar
8. a. Viru Maakohtu
9. märtsi 2015 määrusega vabastati Juri Surussin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
10. november
11. a. Harju Maakohtu 09.12.
12. a määrusega pöörati Harju Maakohtu 05.10.
13. a otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 2 aastat 7 kuud ja 22 päeva vangistust täitmisele. Seda seetõttu, et J. Surussin rikkus käitumiskontrolli nõudeid. J. Surussin võeti kohtusaalist vahi alla ja tema karistuse kandmise alguseks sai 09.12.
14. a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 08.02.
15. a kohtumäärusega vabastati Juri Surussin tingmisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 31.07.
16. a ja määrati ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning lisakohustusena KarS § 75 lg 2 p 21, 4, 7 alusel – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist ning mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Kohtumäärus jõustus 24.02.
17. a. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhoodlusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 08.06.
18. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles ta taotles Juri Surussinile ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt kriminaalhooldusalune Juri Surussin ei elanud kohtu poolt talle kindlaksmääratud elukohas – xxxx ning ei ilmunud alates 31.05.
19. a registreerimisele kriminaalhooldusosakonda. PPA Põhja prefektuur teatas 15.06.
20. a Harju Maakohtule, et on alust arvata, et tagaotsitav Juri Surussin viibib xxxx. Seega on kriminaalhooldusalune lahkunud Eestist kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata ning ei ole ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda. Viimati ilmus Juri Surussin registreerimisele 17.05.
21. a ning pärast seda kuupäeva kriminaalhooldajal puudusid Juri Surussiniga igasugused kontaktid. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna Juri Surussin ei täida nõuetekohaselt talle kohtumäärusega määratud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Harju Maakohus koostas 13.06.
22. a Juri Surussini suhtes tagaotsitavaks kuulutamise määruse, millega ühtlasi määras, et isiku tabamisel tuleb tema suhtes kohaldada vahistamist. Harju Maakohus koostas 22.06.
23. a Juri Surussini suhtes Euroopa vahistamismääruse. Harju Maakohtu 07.11.
24. a kohtumäärusega (tagaselja) pöörati KarS § 76 lg 7, KrMS § 427 lg-te 1 ja 2 ning KrMS § 432 lg 31 alusel täitmisele Juri Surussinile Harju Maakohtu 05.10.
25. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemisel ärakandmata karistus – 1 aasta 5 kuud ja 4 päeva vangistust. Juri Surussini karistusaja algust lugeda alates tema vahi alla võtmisest. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viia süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde. Viru Vangla teatas 04.06.
26. a Harju Maakohtule, et süüdimõistetu Juri Surussin on kinni peetud 03.06.
27. a Harju Maakohtu 07.11.
28. a kohtumääruse alusel ning ta on PPA patrulli poolt toimetatud karistust kandma Viru Vanglasse. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda (3 neist on kehtivad) vanglas viibib isik neljandat korda. Kuriteod varieeruvad, kuid kõik on toime pandud materiaalse kasu saamiseks, pooled neist on toime pandud grupis. Viimane kuritegu oli suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ja suures ulatuses omastamine. Kinnipeetav ise narkootikumide vahendamist ei tunnista ja väidab, et käitles üksnes enda tarbeks. Varasemalt on kinnipeetav pannud toime omastamise, narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, dokumenti võltsimise ja varguse. Vägivalla kuriteo on toime pannud ühel korral-alaealisena grupiviisiline avalik vargus 2 (ähvardas vägivalla kasutamisega). Viimase kuriteoga on ühiskonnaohtlikkus suurenenud ja isik sai suuremat tulu. Soodusteguriks on kriminaalse taustaga suhtlusringkond, riskivalmidus, orienteeritus kiirele ja hõlpsale tulule ning narkootikumide tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Juri Surussini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Juri Surussin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et xxxx ta praegu ei kavatse minna, hakkab olema xxxx, perefirma peab xxxx ilusalongi ja nüüd hakkavad seda laiendama, asub seal tööle. Avaldas, et on tänaseks kõik ümber hinnanud ja oma eelnevast elust järeldused teinud, läbis vanglas kursused, tegeles psühholoogiga ja positiivseks tulemuseks on see, et ei ole juba aasta tarvitanud narkootikume. Kinnitas, et rohkem midagi kriminaalset tema elus ei juhtu. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on Juri Surussin kandmata karistusest (1 aasta 5 kuud ja 4 päeva vangistust) ära kandnud 1 aasta ja 22 päeva ehk enam kui poole mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. Seega on isiku enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Juri Surussini käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve 3 tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Märkimist väärib ka asjaolu, et karistust kannab kinnipeetav tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama Tallinna linna. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas on isik vestluste käigus avaldanud inspektorkontaktisikule, et tal on plaan minna xxxx elama ja tööle. See on ka põhjus, miks ta ei näe erilist vajadust omandada Eestis riigikeelt. Vabanemise korral garanteerib kinnipeetavale töökoha OÜ xxxx. Äriühing kuulub kinnipeetava abikaasa perele ja juhatuse liikme sõnul hakkab Juri Surussin kuni uue töökoha leidmiseni tegema salongis remonti. Arvestades aga Juri Surussini elustiili (kulutamisharjumused, ka narkootikumidele ja raskused kulude-tulude tasakaalus hoidmisega) ning varasemalt kuritegelikul teel sissetuleku teenimise võimaluse kasutamist, on tema puhul ametlikult lihttöölisena töötamine vähetõenäoline ning on alust arvata, et töökoht on abikaasa firma poolt garanteeritud pigem tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse otsustamisele kallutamiseks. Kohtu hinnangul ei saa lugeda garanteeritud töökoha olemasolu uut kuritegu välistavaks teguriks. Isiku lähedasteks on abikaasa ja täiskasvanud tütar, suhted lähedastega on head ja toetavad. Suheldakse kirja teel, telefonitsi ja lähedased on käinud ka kokkusaamistel vanglas. Ennetähtaegse vabanemise korral on abikaasa nõus Juri Surussinit igati toetama. Seega on isikul olemas positiivselt toetavad lähedased. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, vangla hinnangul omab häid sidemeid kuritegelikus maailmas kõrgel positsioonil olevate isikutega, on kriminaalse ringkonna poolt mõjutatav (grupi mõjusfäär), kuigi suudab teha teatud määral ka iseseisvaid otsuseid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et Juri Surussin töötab vanglas aasta algusest saati majandustöödel koristajana, on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk, on läbinud riigikeele kursuse A2 tasemel, kuid praktika puudumise tõttu on tema riigikeele oskus siiski
29. Ka on isik osalenud vestlustel psühholoogiga suhtlusringkonna, väärtushinnangute ja kuritegeliku käitumise teemadel. Juri Surussinil ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega ja pole kunagi olnud. Vanglal puudub info, mis kinnitaks vastupidist. Kohus loeb selle positiivseks asjaoluks. Küll aga on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Isik tunnistab seda ja soovib probleemiga tegeleda. Samas eitab kinnipeetav narkootikumidega äri ajamist ja on jäigal seisukohal, et kõik on kogu aeg olnud tema enda tarbeks. Kohtu hinnangul näitab see kinnipeetava negatiivset suhtumist rahvatervisesse üldiselt, kuna isik ei saa oma teo keelatusest aru. Juri Surussinit on kahel korral karistatud väärteokorras NPALS alusel. 03.06.2019 saabus isik vanglasse karistust kandma narkojoobe (kokaiin) tunnustega. Juri Surussini enda sõnul xxxx olles tarbis narkootikume mitu korda nädalas. Vaatamata asjaolule, et isik ei ole vanglas 4 aasta jooksul narkootikume tarvitanud, ei saa ei eitada võimalikku tagasilangust ja sõltuvusainete taastarvitamist saab lugeda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt on Juri Surussin hea enesekontrolliga, suhtlemisel pigem kinnine-räägib vähem ja mõtleb enne vastuse andmist. Välja on kujunenud kriminaalsele subkultuurile omased hoiakud kujunemist. Kinnipeetav tunnistab toime pandud kuritegusid vaid osaliselt, vähendades oma rolli. Liiklusalaseid rikkumisi ei pea ta üldse mingiteks tõsisteks rikkumisteks. Ühiskonnareegleid aktsepteerib valikuliselt, isiklikust vajadusest lähtudes. Ka varasemate riskihindamiste järgi on kinnipeetav väitnud, et on muutunud inimene ja ei soovi enam vanglasse tagasi sattuda vaid pühenduda oma perele. Elu on aga näidanud, et tema motivatsioon muutusteks on olnud nõrk, kuna ta on taas vanglas. Juri Surussin on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on katseajal korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõudeid, seega ei ole isik hinnanud talle kohtu poolt korduvalt antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Ka oli isik kuulutatud tagaotsitavaks, tema suhtes oli välja antud Euroopa vahistamismäärus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused ja elukoha olemasolu ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, varasemalt kriminaalhooldusele korduv mitteallumine, tema ebaseaduslike tegudega rikastumise soov ning riskiteguritena ka sõltuvusainete võimalik taastarvitamine, kriminaalsete hoiakutega tutvusringkonna negatiivne mõju ja kuritegelikud hoiakud (tööst keeldumine ja vähene motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks). Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristusena kohaldatud 7-ööpäevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isik viibib vanglas tugevdatud järelevalvega osakonnas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Juri Surussinil tuleb karistuse kandmist jätkata vanglas ja oma edaspidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on positiivne ning püsiv. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5