Obsah (5)

§ 75§ 751§ 209§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2020, Võru Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungisekretär Marve Alaver Kriminaalasja number 1-19-9998 Krimina

) §75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Raivo Lillmaa peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohustada Raivo Lillmaad

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. 6. Kohustada Raivo Lillmaad

§ 75lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul.

Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkab

§ 751lg 4 alusel kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Raivo Lillmaa keha külge. 7. Teavitada Kr

MS § 38 lg 5 p 2 alusel kannatanut K. K. ) Raivo Lillmaa ennetähtaegsest vabastamisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Raivo Lillmaa tunnistati Tartu Maakohtu 18. detsembri 2019. a otsusega süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 5 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ja mõisteti R. Lillmaa liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
3. detsembrist
5. R. Lillmaa karistuse kandmise aeg algas
6. detsembril 2019 ja see lõpeb
7. novembril
10. augustil 2020 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid R. Lillmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab R. Lillmaa vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
11. Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi on ta väheohtlik. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38%. Ajavahemikul
12. märts 2020 –
13. aprill 2020 töötas R. Lillmaa vangla tööhõives majandusabitöölisena osakonna koristajana.
14. juunil 2020 toimus kohtumine psühholoogiga. Sellel kohtumisel täitis R. Lillmaa Alkoholi töövihiku ja tehti AUDIT test, mis näitab, et tema alkoholi tarvitamine jäi madala riski piiresse. Alkoholi töövihiku täitmise analüüsi raames analüüsiti ka kriminaalase käitumise ajendeid ja kaitsefaktoreid. Ta on vanglas kujundanud liikumisharjumusi, millega plaanib ka vabaduses jätkata. Ta on vanglas umbes 40 kilo alla võtnud ja ta jätkab tervisespordiga, et vähendada veel 2 kehakaalu. Kinnipeetav võtab osa õigeusu palvustest. Tal pole tekkinud probleeme vanglaametnikega suhtlemisel. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
15. Kinnipeetava risk ja ohtlikkus seisneb töös ja majanduslikus toimetulekus, suhetes ja elustiilis, alkoholis, mõtlemises, käitumises ja hoiakutes. Vabanemisel saab kinnipeetav asuda elama elukaaslasele ja elukaaslase lastele kuuluvas eramajas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. See on kahetoaline avatud planeeringuga eramaja, kus on veesüsteem, pesemisvõimalus ja ahiküte. Maja sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja majas elavad täisealised isikud kinnipeetava elukaaslane ja tema kaks last on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. Ta tahab vabanemisel luua ettevõtte, et töötada puusepana ja valmistada käsitööna puidutooteid. Elukaaslane on nõus kinnipeetavat vabanemisel majanduslikult toetama. Kriminaalhooldaja hinnangul oli kinnipeetava majanduslik olukord raske või elas kinnipeetav üle oma võimete. Väidetavalt paneb kinnipeetav toime kelmusi seetõttu, et ta teeb töö ja materjalide eest raha arvestamisel valearvestusi. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval
16. juuni 2020 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 22 418 euro ulatuses.
17. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad elukaaslane, poeg, ema ja õde. Kinnipeetav suhtleb elukaaslasega telefoni ja kirja teel. Kinnipeetav ei suhtle praegu pojaga ning ta pole viimased kaks aastat suhelnud õega. Tema suhted õega on olnud head. Ta on nõus maksma võimaluste piires pojale elatist. Kuna tal pole praegu sissetulekut, ei saa ta poega rahaliselt toetada. Kinnipeetava tutvusringkonda ei kuulu kriminaalkorras karistatud isikuid. Kelmused viitavad teisi ärakasutavale ja manipuleerivale elustiilile. Kinnipeetava väitel alustas ta alkoholi tarvitamist peale kooli
18. –
19. aastaselt. Ta joob igal nädalalõpul mõne pudeli õlut. Viimati tarvitas ta alkoholi juulis
20. Ta arvab, et võiks tarvitada alkoholi vähem. Samas ei pea ta end alkoholi kuritarvitajaks. Ta soovib vabaduses piirata alkoholi tarvitamist terviseriskide tõttu. Psühholoogi hinnangul orienteerub kinnipeetav ajas ja ruumis, tunnistab tegusid, mis on vangistuseni viinud ja arutleb, kui ebameeldiv on vanglas. R. Lillmaa väitel on vangistus positiivset mõju juba avaldanud ning ta ei taha enam vanglasse sattuda. Kinnipeetava ellusuhtumine on kohati põhjendamatult kõrge ning seetõttu ei suuda ta mõista teiste inimeste seisukohti. Tegutsemisel arvestab ta ainult enda vajadustega. Kinnipeetav on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel. Teisel korral pöörati karistus täitmisele registreerimiskohustuse rikkumise tõttu. Korduvalt toime pandud varavastased kuriteod ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumised näitavad, et R. Lillmaa ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning ei mõista oma tegude tähendust ja keelatust. Kinnipeetav teadvustab kuritegude toimepanemist soodustanud tegureid ja ajendeid. Kinnipeetav tahab loobuda kuritegude toimepanemisest ja tema eesmärgid on minna tööle, tasuda maksenõuded, jätkata tervisespordiga, käia edasi õigeusu kirikus ja lasta end ristida.
21. Kriminaalhooldusametnik leidis, et R. Lillmaale tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kandmata karistusaja ulatuses s.o kuni
22. novembrini 2021 ja elektroonilise valve pikkus võiks olla 3 kuud. R. Lillmaad tuleb kohustada asuma tööle 3 või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist ja alluma elektroonilisele valvele.
23. Vangla iseloomustuse lisast nähtub, et kriminaalhooldusametnik tegi
24. juunil 2020 elukoha kontrolli aadressil Põlva maakond, Põlva vald, Viisli küla, Lodja ning selgus, et kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Maja omanik ja majas elavad täisealised inimesed on nõus elektroonilise valve kohaldamisega, majas on tagatud elektrienergiaga varustatus ja maja asub globaalse mobiilsidesüsteemi levialas.
25. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
26. R. Lillmaa selgitas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused
27. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. Karistuse kandmise aeg algas
28. detsembril 2019.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning ta on nõustunud

§-s 75 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Praeguseks ajaks on R. Lillmaa temale mõistetud 1 aasta ja 11 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ja kantud karistusaeg ületab nelja kuud. R. Lillmaa on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on

§ 76

lg 1 p-s 1 sätestatud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud ning kinnipeetaval on õigus avalduse menetlemisele. 12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.

§ 76

lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks

§ 75kohasele käitumiskontrollile.

Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt saab R. Lillmaa elama asuda elukaaslasele ja elukaaslasele lastele kuuluvas majas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega saab R. Lillmaa suhtes kohaldada käitumiskontrolli. Kuna R. Lillmaa suhtes tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral kohaldada elektroonilist valvet, peab tema elukoht vastama justiitsministri

1. veebruari
2. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg-s 2 sätestatud tingimustele: süüdimõistetul peab olemas seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks, elukohas peab olema 4 tagatud elektrienergiaga varustatus, elukoha peab asuma globaalse mobiilsidesüsteemi levialas ja elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Lillmaa vabanemisjärgse elukoha omanikud R. Lillmaa elukaaslane ja kaks elukaaslase last on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks R. Lillmaa vabanemisjärgsesse elukohta. Peale R. Lillmaa elukaaslase ei ela R. Lillmaa vabanemisjärgses elukohas teisi inimesi. Vangla iseloomustuse lisast nähtub, et R. Lillmaa vabanemisjärgses elukohas on tagatud elektrienergiaga varustatus ja R. Lillmaa vabanemisjärgne elukoht asub globaalse mobiilsidesüsteemi levialas. Seega vastab R. Lillmaa vabanemisjärgne elukoht justiitsministri
3. veebruari
4. a määruse nr 15 § 51 lg-s 2 sätestatud tingimusele ja R. Lillmaa vabanemisjärgsesse elukohta saab paigaldada elektroonilise valve seadme. 13.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid (RKKK 3-1-112-17 p 19). Kohtu hinnangul tähendab

§ 76

lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest kuriteo raskusele antakse hinnang juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel mõistetava karistusega (vt nt RKKK 1-09-14104/142, p 20).

1. Uute kuritegude toime panemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime pandud kuritegude põhjal. R. Lillmaa kannab praegu vangistust kelmuse ja süstemaatilise varguse eest. Seega on temalt oodata uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on uute kuritegude toimepanemise oht mõõdukas.
2. Uue kuriteo toimepanemise peamine riskitegur on oskmatus korraldada oma rahaasju ja lahendada majanduslikke probleeme. R. Lillmaa pani kelmused toime selleks, et saada raha vajaduste rahuldamiseks ja võlgade tasumiseks. Vangistuse jooksul on R. Lillmaa enda väitel aru saanud sellest, et ta peab hankima rahalisi vahendeid seaduslikul teel. Kuna R. Lillmaa on vangistuse ajal vestelnud psühholoogiga ja on pärast vestlust psühholoogiga aru saanud sellest, et ta peab tegema sissetuleku teenimiseks tööd, ning ta ei soovi enam vanglasse sattuda, on alust arvata, et ta hakkab vabanemisel endale hankima sissetulekut seaduslikul teel ja hoidub uute varavastaste kuritegude toimepanemisest.
3. R. Lillmaa kannab vangistust esimest korda. Seetõttu on alust arvata, et vangistus on pannud teda mõtlema järele oma elu üle ning mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. Seega on 5 vangistus täitnud oma eesmärgi mõjutada R. Lillmaad hoiduma kuritegude toimepanemisest.
4. R. Lillmaa käitumine vangistuse ajal iseloomustab teda positiivselt. R. Lillmaal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta suudab järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid. R. Lillmaa tegeleb vanglas aktiivselt tervisespordiga ning ta on alla võtnud 40 kilo. R. Lillmaa osaleb vangistuse ajal õigeusu palvustel. Seega on ta leidnud endale koha, kust ta saab toetust võimalike probleemide korral. R. Lillmaal pole kalduvust alkoholi kuritarvitamisele ning alkohol pole peamine uute kuritegude ohu allikas. R. Lillmaa on viimastel aastatel tarvitanud alkoholi igal nädalavahetusel. Viimase alkoholiga seotud kuriteo pani ta toime
5. aastal, mil varastas kauplusest alkoholi. Praegu soovib ta piirata alkoholi tarvitamist terviseriskide tõttu.
6. R. Lillmaal puudub vabanemisel kindel töökoht. Samas soovib ta luua ettevõtte, et töötada puusepana ja valmistada käsitööna puidutooteid. Arvestades asjaolusid, et R. Lillmaal on toetav lähivõrgustik, on selle plaanil õnnestumise tõenäosus. Arvestades siiski kuriteo toimepanemise asjaolusid, peab kohus vajalikuks kohustada R. Lillmaad asuma tööle või võtma end töötuna arvele.
7. Kohus vabastab R. Lillmaa Tartu Maakohtu
8. detsembri
9. a otsusega vangistusest tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb R.

Lillmaale määrata katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 18. novembrini 2021.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus R.

Lillmaa katseajaks käitumiskontrollile. Süüdimõistetule tuleb panna lisakohustused:

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada teda asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist ja

§ 75

lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele valvele kolme kuu jooksul.

§ 751

lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg kulgema päevast, mil kinnitatakse elektroonilise valve seade süüdimõistetu keha külge.

1. Kannatanu K. K. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitamist R. Lillmaa ennetähtaegsest vabastamisest. KrMS § 38 lg 5 p 2 sätestab, et füüsilisest isikust kannatanul on õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusest nähtub, et R. Lillmaa pani kaks kelmuse episoodi toime ka avalikkuse poole pöördudes. Arvestades varasemalt toime pandud kuritegu, ei ole uue samalaadse teo toime panemine välistatud. See võib kujutada mh ohtu kannatanu varalistele õigustele. Seega tuleb KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada K.. K. . Lillmaa vangistusest tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 6