Obsah (5)

§ 428§ 429§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2020. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6482 Tsiviilasi MMM hagi NNN vastu elatise nõudes Menetl

) § 428 lg 1 p 3, 429 lg 1 ning 431 lg 1 alusel RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu MMM taotlus hagist loobumiseks.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-6482 - MMM hagis NNN vastu elatise nõudes seoses hagist loobumisega.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD MMM (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi NNN (kostja) vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 14.05.
5. a määrusega ning andis kostjale aega 30 päeva hagiavalduse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostja esitas 15.06.
6. a vastuse hagiavaldusele. Kohus edastas vastuse hagejale seisukoha esitamiseks 29.06.
7. a. Hageja esitas 13.08.
8. a kohtule taotluse hagist loobumiseks seoses asjaoluga, et kostja on jätkanud hagejale elatise maksmist vabatahtlikult. Seetõttu puudub vajadus elatise väljamõistmiseks kohtu poolt. Hageja palub jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 14.09.
9. a esitas kostja hagist loobumise osas seisukoha, märkides, et ei vaidle hagist loobumisele vastu, kuid ei ole kunagi andnud ega luba ka edaspidi, et maksab elatist alati summas 400 eurot. See ületab lapse tegelikke vajadusi, kuid kuna kostjal on olnud võimalik sellist summat maksta, on ta seda ka teinud. Kostja taotleb samuti menetluskulude jätmist poolte endi kanda. KOHTU SEISUKOHT

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on hagist loobumise avalduses märkinud, et kostja on jätkanud pärast hageja emaga abielu lahutamist elatise maksmist. Kohtusse pöördumine oli tingitud kostja lubadustest mitte enam elatist tasuda. Kuivõrd kostja maksab elatist, ei ole kohtumenetlus vajalik. Kohus leiab, et hageja hagist loobumise taotlus on põhjendatud, selles ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. Kohus selgitab, et kui hagimenetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Samas asjaolude muutumisel, näiteks kui kostja lõpetab ülalpidamiskohustuse täitmise, on tegemist nõudega uuel alusel ja selle realiseerimine kohtu kaudu on võimalik.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse. Nii hageja kui kostja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt

§ 168

lg 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole hagejal eeldatavalt menetluskulusid tekkinud, kuivõrd elatishagi esitamisel riigilõivu ei tasuta ning hageja osales menetluses seadusliku esindaja kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik