Obsah (4)

§ 424§ 74§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5000 Kohtunik Marek Vahing Tõlk Natalia Tselikova Kohtuistungi sekretär J

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest tuleb Igor Šuninil koheselt ära kanda 14 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Igor Šunini eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva koheselt ära kandmisele kuuluva karistusaja hulka. Koheselt ära kandmisele jäi 12 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel ei pööratud ülejäänud karistuse osa, s.o 5 kuud 16 päeva vangistust täitmisele 1 aasta 6kuulise katseajaga.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel kohustati Igor Šuninit mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustati Igor Šuninit alates vangistusest vabanemisest hiljemalt ühe kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Kohtuotsus jõustus 09.08.

1. a.
2. 27.02.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik Igor Šunini suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Igor Šunin 12.02.
4. a registreerimiskohustust.
5. Tartu Maakohtu 25.03.
6. a määrusega võttis kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande teadmiseks ja jätkas kriminaalhooldust.
7. 21.08.
8. a esitas kriminaalhooldusametnik Igor Šunini suhtes uue erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Igor Šunin 17.06.
9. a ja 05.08.
10. a registreerimiskohustust. Lisaks pärast erakorralise ettekande esitamist on kohtule esitatud teavitus, mille kohaselt Igor Šunin rikkus registreerimiskohust ka 02.09.
11. a.
12. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku Igor Šuninile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et isikul puudub ka peale esimese erakorralise ettekande arutamist motivatsioon korrektselt käituda ning vabaduses karistust kanda. Isikuga, kes ei täida registreerimiskohustust korrektselt, ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia ning seal hulgas ka hoolduskava täita. See tähendab, et isikuga ei ole võimalik teha sisulist tööd, et tema riske maandada ning kriminaalhooldus ei saa sellisel juhul täita enda eesmärki.
13. Kohus arutas erakorralist ettekannet 16.09.
14. a kohtuistungil.
15. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.
16. Igor Šunin palub karistust täitmisele mitte pöörata. Ta tunnistab, et on tulnud ette hilinemisi, millest ta on ka alati kriminaalhooldusametnikku teavitanud. Muid kohustusi, sh alkoholi keeldu ta rikkunud ei ole ega ole toime pannud ka õigusrikkumisi. Sellest tulenevalt ei arva ta, et mõistetud karistus tuleks täitmisele pöörata. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 10. Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel ja

§ 74

lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine kui raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas 1-19-7671, p 23).
3. Erakorralise ettekande kohaselt Igor Šunin on rikkunud 17.06.
4. a ja 05.08.
5. a registreerimiskohustust, mida ta on põhjendanud unustamise ja sissemagamisega. Pärast erakorralise ettekande esitamist on Igor Šunin rikkunud registreerimiskohust ka 02.09.
6. a, mida ta on põhjendanud asjaoluga, et rehv sai tühjaks. Arvestades Igor Šunini selgitusi, mille 2 kohaselt viimasel ajal temaga alati miskit juhtub, mistõttu ta ka pidevalt hilineb ja rikkumisi toime paneb, on selge, et mõjuvad põhjused rikkumiste toimepanemiseks puuduvad.
7. Ka eelneva erakorralise ettekande põhjuseks oli registreerimiskohustuse rikkumine. Juba siis anti Igor Šuninile viimane võimalus oma käitumise parandamiseks ja kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks. Ka tol korral lubas Igor Šunin teha endast kõik oleneva selleks, et tulevikus nõudeid mitte rikkuda. Kuid üksnes mõne kuu möödudes saabus kohtusse samasisuline erakorraline ettekanne.
8. Vaatamata Igor Šunini hooletule käitumisele leiab kohus siiski, et karistuse täitmisele pööramine oleks antud juhul ebaproportsionaalne meede võrreldes toimepandud rikkumistega. Ja seda põhjusel, et Igor Šunini puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks eelkõige alkohol. Materjalidest nähtuvalt on kriminaalhoolduse ajal, s.o 19.01.
9. a toimunud alkoholi keelu rikkumine, mille eest on Igor Šuninile tehtud hoiatus. Samas on siinkohal oluline aga see, et pärast toime pandud rikkumist 25.02.
10. a on Igor Šuninile teostatud pikaajaline alkoholisõltuvuse vastane ravi, millest ta on siiani kinni pidanud ja tal puuduvad uued alkoholiga seotud rikkumised. Sellest tulenevalt on praegusel hetkel uute kuritegude riskid piisavalt maandatud.
11. Kindlasti ei kiida kohus heaks Igor Šunini pidevaid hilinemisi ja sellest tulenevaid registreerimiskohustuste rikkumisi. Kriminaalhoolduse üks peamisi läbiviimise vorme on registreerimiskohustuse täitmine kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetu poolt. Kui süüdimõistetu aga oma kohustusi ei täida, ei ole tegelikult võimalik kriminaalhooldust sisuliselt läbi viia. See omakorda muudab mõttetuks tingimisi karistuse täitmise ja lõppkokkuvõttes kogu karistuse mõju üldse süüdimõistetule. Teadlikku ja tahtlikku registreerimiskohustuse mittetäitmist tuleb seega igal juhul pidada raskeks rikkumiseks. Igor Šunini puhul aga tundub olevat tegemist pigem hooletusest tulenevate rikkumistega ja seetõttu on kohus veendumusel, et Igor Šunini osas on võimalik kriminaalhooldust sisuliselt jätkata. Seda muidugi tingimusel, et Igor Šunin lõpuks end ka kokku võtab ja jõuab registreerimistele õigeaegselt. Loodetavasti aitab selles Igor Šuninit ka tema tüdruksõber, kes Igor Šunini sõnul on valmis teda toetama ja aitama.
12. Eeltoodut arvesse võttes, aga ka seda, et Igor Šunin on rikkunud üksnes registreerimiskohust ja seda enda hooletusest tulenevalt, annab kohus Igor Šuninile veel ühe, kuid seekord tõepoolest viimase võimaluse oma käitumise parandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3