Obsah (6)

§ 184§ 73§ 68§ 75§ 74§ 751

Kriminaalasi nr 1-20-3168 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.september 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3168 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 73

lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati 3 aastast vangistust Roman Gavrontšukile kriminaalasjas nr 1-19-2119 Tartu Maakohtu 15.10.2019. a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra ja mõisteti Roman Gavrontšukile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud vangistust.

§ 73

lg 4, § 74 lg 1, 2, 3, 5 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Roman Gavrontšuki eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti kohesele ära kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks 02.01.2020. a. Ülejäänud karistuse osa, s.o 2 aastat 9 kuud vangistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et Roman Gavrontšuk ei pane 3 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustati Roman Gavrontšukki mitte omama ega tarvitama narkootilisi ning psühhotroopseid aineid.

§ 75lg 2 p 9 alusel allutati Roman Gavrontšuk 4 kuuks elektroonilisele valvele.

Kohtuotsus jõustus 20.06.

1. a.
2. 21.08.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik Roman Gavrontšuki suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt pole Roman Gavrontšuk korduvalt kinni pidanud elektroonilise valve ajakavadest, pole ilmunud kokku lepitud ajal registreerimisele, kahel korral on registreerimisel tuvastatud narkootilise aine joove ning ta pole laadinud valveseadme akut nii nagu juhendatud.
4. Kohus määras erakorralise ettekande arutamiseks istungiaja 02.09.
5. a. Roman Gavrontšuk esitas tõendi, mille kohaselt ei saanud ta tervisliku seisundi tõttu istungil osaleda. Kohus lükkas istungi edasi ja arutas asja 16.09.
6. a istungil.
7. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Pärast erakorralise ettekanne esitamist on Roman Gavrontšuk rikkunud elektroonilise valve ajakava ka 27.08.
8. a.
9. Roman Gavrontšuk ja tema kaitsja paluvad karistust täitmisele mitte pöörata, vaid pigem pikendada katseaega või elektroonilise valve kohaldamise tähtaega. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Kohast meedet valides peab kõigepealt pidama silmas kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks 2 pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määrus asjas 1-17-11292, p 13).
4. Erakorralise ettekande kohaselt on Roman Gavrontšuk rikkunud elektroonilise valve ajakava: 20.07.
5. a lahkus ta töölt varem ja 27.07.
6. a ei viibinud määratud ajal oma elukohas. 30.07.
7. a rikkus Roman Gavrontšuk registreerimiskohustust ning 21.07.
8. a ja 05.08.
9. a tuvastati tal narkojoove. 21.07.
10. a joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt tuvastati Roman Gavrontšuki uriinis amfetamiini ja tramadooli sisaldus. 05.08.
11. a saatekirja kohaselt narkootilisi aineid ei leitud. Lisaks heidetakse Roman Gavrontšukile ette asjaolu, et ta ei ole vahemikus 16.07.
12. a kuni 17.08.
13. a laadinud elektroonilise valve seadet vastavalt juhendile. Sellega on Roman Gavrontšuk korduvalt loonud olukorra, kus ta ei ole elektroonilise valve all olijana kontrollitav ja süsteemis jälgitav.
14. Roman Gavrontšuki enda sõnul on 95% rikkumistest seotud sellega, et jalavõru ei tööta nii nagu peaks. Samas on Roman Gavrontšukil kokku vahetatud elektroonilist seadet 4 korral. Seetõttu on ebatõenäoline, et kõik paigaldatud seadmed ei tööta ning kuna Roman Gavrontšukile on ette heidetud ka ajakavast kõrvalehoidumist ja seadme ebakorrektset laadimist, võib taolist käitumist pigem pidada piiride kompamiseks. See on aga ilmselgelt põhjendamatu ja vastuvõetamatu.
15. Põhjendamatud on ka Roman Gavrontšuki teised rikkumised, s.o registreerimiskohustuse ja narkootikumide või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamise kohustuse rikkumine. Siinkohal peab kohus oluliseks just viimast kohustuse rikkumist ja seda tulenevalt toimepandud kuriteo asjaoludest. Materjalidest nähtuvalt on kiirtestid kahel korral näidanud narkootikumide tarvitamist, kuid ekspertiisi kohaselt on narkootikumide tarvitamine tuvastatud üksnes 21.07.
16. a. Seega ei saa 05.08.
17. a rikkumist praegu arvesse võtta. Roman Gavrontšuki sõnul ei ole ta narkootikume tarvitanud, küll aga tunnistab ta valuvaigistite manustamist, mida ta sai elukaaslaselt, kuna tal olid tugevad seljavalud. Nii kaitsja kui ka Roman Gavrontšuk toonitasid, et tavainimene ei pruugi ega peagi teadma, et tramadool kuulub keelatud ainete hulka. Kohus nõustub väitega, et tavainimene võibolla tõesti ei ole sellest teadlik, aga arvestades Roman Gavrontšuki tausta, on see mitteteadmine pigem kaheldav. Ühtlasi ei muuda see fakti, et lisaks tramadoolile tuvastati Roman Gavrontšuki veres ka amfetamiini. Eeltoodust tulenevalt on kaheldav Roman Gavrontšuki selgitus, et ta pole narkootikume tarvitanud ega kavatse seda teha ka tulevikus.
18. Vaatamata sellele, et toimepandud rikkumised on olnud põhjendamatud ja mõni neist üpris raske, on kohus siiski veendumusel, et karistuse täitmisele pööramine ei ole praegusel hetkel õigustatud ja kõige parem meede. Kohus leiab, et vaatamata tõsistele raskustele teeb kriminaalhooldus väga head tööd ja vabaduses kantava karistuse mõju on silmnähtav. Roman Gavrontšuk on ise selgitanud, et ta on oma elu jooksul piisavalt vanglas viibinud ja nüüdseks soovib ta oma elu muuta. Lisaks selgitas ta istungil, et tal on raske praeguse eluga harjuda, sest sisuliselt meenutab see leebemat vangla režiimi ja kriminaalhooldaja muudkui keelab tal vabalt liikuda ja elukaaslasega kokku kolida. Järelikult Roman Gavrontšuk tunneb, et ta kannab karistust. Sellist karistust, mida ta ammu kandnud ei ole. Ja see ongi praegu kõige tähtsam. Jah, see on tema jaoks ebamugav, aga nii on.
19. Seega, kuna kohus on Roman Gavrontšukile andnud võimaluse teist moodi oma karistust kanda tema karistust osaliselt täitmisele mitte pöörates, tuleb ka praegu tuleb sellist meedet jätkata. Tuleb lasta Roman Gavrontšukil tõestada, et ta ei valeta ei endale ega ka kohtule. Roman Gavrontšuk on ise endale väljakutse esitanud ja elektroonilise valvega nõustunud ning nüüd tuleb jälgida, kas ta saab selle väljakutsega hakkama. Kui ei, on see ennekõike tema enda põrumine ja kõik tema lubadused on olnud asjata. Roman Gavrontšuk teeb ise oma valikud ja 3 teab, mis järgmiste rikkumiste korral teda ees võib oodata – taas tuleb piisavalt kaua vanglas viibida ja elu vabaduses elamata jätta.
20. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et peamiseks uute kuritegude soodusteguriks on Roman Gavrontšuki puhul narkootikumid ja neid rikkumisi on olnud üks kord võrreldes arvukate muude kohustuste rikkumistega. Seega tuleb praegu uute kuritegude toimepanemise riske hinnata eeltoodust tulenevalt madalaks.
21. Täiesti vastutuseta Roman Gavrontšuki jätta siiski ei saa. Ta on niivõrd lühikese aja jooksul korduvalt rikkunud elektroonilise valve ajakava, ühel korral registreerimiskohustuse ja narkootikumide või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamise keeldu. Seetõttu on kohtu hinnangul õigustatud pikendada

§ 751

lg 5 alusel elektroonilise valve tähtaega 2 kuu võrra, s.o selle aja võrra, mil olid toimepandud erakorralises ettekandes toodud rikkumised. Nõusolekut täiendavaks valveks väljendas Roman Gavrontšuk ka kohtuistungil. Seega annab kohus Roman Gavrontšukile veel ühe võimaluse oma käitumise muutmiseks ja tõestamaks, et ta on võimeline karistuse kandmisel vabaduses täitma kõiki talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt. 15. Erakorralise ettekande arutamisel osales istungil advokaat Aivar Kello. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 129,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse ja rahuldas selle. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 129,60 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Roman Gavrontšukilt välja mõista, sest Roman Gavrontšuk on erakorralise ettekande esitamise põhjustanud ja kohus määrab talle rikkumiste eest täiendavaid kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4