← Eesti

2-20-4524/21

Obsah (4)§ 101§ 99§ 102§ 97

Tsiviilasi 2-20-4524 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4524 Tsiviila

§ 101lg 1).

Elatis on välja mõistetud alates 23.03.2020 kuni K. R. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. 5. Välja mõista J. R. elatis R. R. kasuks 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Elatis on välja mõistetud alates 23.03.2020 kuni R. R. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

  1. Elatis kanda hagejate seadusliku esindaja, T. V., pangakontole, iga kuu
  2. kuupäevaks, makse selgitusse märkida „elatis“.
  3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kohtukulude jaotus
  4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tlk 1-6, 53-57)
  6. 23.03.2020 esitasid K. R. ja R. R. (hagejad) Tartu Maakohtule hagi J. R. (kostja) vastu elatise suurendamiseks miinimummäärani.
  7. Hagiavalduse kohaselt on T. V. ja J. R. ühised lapsed K. R. ja R. R. Hagejad elavad alaliselt koos emaga. Tartu Maakohtu 13.01.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX mõistis kohus kostjalt välja K. R. ülalpidamiseks igakuise elatusraha summas 110 eurot alates
  8. jaanuarist 2015 kuni K. R. täisealiseks saamiseni ja R. R. ülalpidamiseks igakuise elatusraha summas 110 eurot
  9. jaanuarist 2015 kuni R. R. täisealiseks saamiseni. Lisaks leppisid kostja ja hagejate seaduslik esindaja kokku, et J. R. tasub K. R. ja R. R. puudutavad XXX esitatud igakuised arved.
  10. Kostja on tasunud mõlema lapse kulude katteks igakuiselt kokku 250 eurot, lisaks on ta tasunud mõlema lapse koolikulud XXX 2015-2018 aastal. Alates 2019 septembrist on koolitasud vähenenud, kuna K. R. asus 2019 sügisest õppima XXX ja seal pole õppemaksu ega ka toiduraha. Viimase poole aasta jooksul on kostja tasunud vaid R. R. õppemaksu ja toiduraha keskmiselt 85 eurot kuus.
  11. Hagejate ema oli nõus 2015 aastal sõlmitud kokkuleppega, kuna J. R. lubas koos lastega veeta poole ajast väljaspool koolipäevi ja ka ise lastele vajalikke asju osta. Reaalsuses pole see aga nii toimunud. Lapsed on isa juures väga harva, aastas ainult mõned päevad. Ühtegi asja, mida lastel oleks vaja, pole J. R. neile ostnud. Reaalsed kulutused riietele, toidule, elamisele, trennidele, ringidele jne katab laste ema üksi. J. R. on finantseerinud laste reisimist koos endaga, kuid see pole hädavajalik kulutus. Kui hagejate ema on pöördunud abi saamiseks laste isa poole suuremate kulutuste katteks, nagu näiteks K. R. lõpureis või abi kooliasjade või riiete ostmisel, on ta alati saanud eitava vastuse. Kuna elukallidus on võrreldes 2015 aastaga tõusnud, siis on hagejate vajadused oluliselt suurenenud ning hagejate ema kulutused kasvanud, kuid kostja poolt makstav elatis on jäänud samasse suurusjärku. Hagejate igakuiste ülalpidamiskulude suurus on käesoleval hetkel minimaalselt 618,50 eurot kuus ühe lapse kohta, so kokku 1237 eurot, millest kostja peaks kandma vähemalt poole, so kokku 618,50 eurot kuus (ehk ühe lapse kohta 309,25 eurot kuus). Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on alates augustist
  12. a XXX eurot kuus (XXX saadav tasu), riiklik lastetoetus 120 eurot ja üüritulu 380 eurot. Hagejate esindajal tuleb igakuiselt tasuda kodulaenu summas 263 eurot ning SEB pangale 68 eurot kuus (auto ostuks võetud laen). Hagejad on esitanud tõendi kehtivate laenulepingute kohta (tlk 93), puurkaevu rajamisega seotud kulutuste kohta (tlk 96, 97, 98) ning hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte perioodist 27.05.2019-26.05.2020 (tlk 99-145).
  13. Vastuväidetena kostja poolt avaldatule märgivad hagejad järgmist. Kostja on XXX juhatuse liige. Ettevõtte käive oli 2020 I kvartalis ca 50 000 eurot. Lisaks ei ole usutavad kostja väited oma väikese sissetuleku kohta, sest sellise sissetuleku korral ei saaks kostja maksta lastele 250 eurot kuus, katta laste koolituskulusid ning viia neid puhkusereisidele. Hagejate seaduslik esindaja selgitab, et ta ei kasuta kostjale kuuluvat Ford Focust, vaid ostis sõiduki, võttes selleks laenu. Hagejad on seisukohal, et asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid elatise väljamõistmist alla miinimummäära. KOSTJA VASTUS (tlk 48-50, 64-66)
  14. Kostja vaidleb hagile vastu. Varasema kohtulahendi alusel on hagejate kasuks mõistetud välja elatis 110 eurot kuus (kokku 220), kuid kostja on tasunud oma võimaluste piires rohkem (250 eurot). Lisaks kokkulepitud summale pidi kostja maksma laste koolituskulud, mida ta on nõuetekohaselt täitnud. Alates 2019 septembrist on kostja poolt tasutavad XXX 2 arved vähenenud, sest K. R. lõpetas põhikooli ja asus õppima XXX. Täiendavalt on kostja panustanud laste riiete, jalanõude, elektroonika ja spordivahendite ostmisse.
  15. Kostja märgib, et tema sissetulek on võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt vähenenud. Käesoleval ajal on kostja sissetulekuks XXX eurot kuus (neto). Lisaks on kostja perre sündinud kaks last R. R. (ik XXX) ja M. R. (ik XXX). Kostja elab koos elukaaslase ja lastega 37 m² elamispinnal, millest tulenevalt vajab ta suuremat eluruumi oma pere jaoks. Hagejate seaduslik esindaja saab igakuiselt üle XXX euro töötasu, mis on võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt suurenenud. Kostja on nõus jätkama elatisraha maksmist varasemalt kokku lepitud viisil. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
  16. Kostja igapäevasteks kuludeks on kulutused toidule, riietele, olmetarvetele, kodu korrashoiule, sidele ja transpordile ning laste koolitamisega seotud kulud. Kostja tasub igakuiselt R. R. lasteaia arveid, samuti R. ja M. igapäevaseid kulutusi pooles ulatuses. Teise osa lastega seotud kulutustest, eluasemekuludest ning kodulaenu maksetest tasub kostja abikaasa P. R. Kostja abikaasa igakuiseks sissetulekuks on XXX eurot ning kostja sissetulekuks XXX eurot. Pärast hagejatele tehtavaid väljamakseid jääb kostja leibkonnale (viiele inimesele) XXX eurot kuus. Kostja on XXX (registrikood: XXX) osanik ja juhatuse liige. Tegemist on väikese varajases faasis loodusuuringute ja konsultatsioonide ettevõttega. Seni ei ole kostja XXX saanud ei omanikutulu ega töötasu. Lisaks osalusele XXX kuulub kostjale 1/3 mõttelist osa (kaasomand) suvilast XXX vallas (katastritunnus: XXX; maa: 2,17 ha), mootorratas BMW F650 (registrinumber: XXX; tootmisaasta: 1999) ning rahalised säästud ca XXX eurot (seisuga 04.05.2020). Kostja nimele on registreeritud sõiduauto Ford Focus (registrinumber: XXX, tootmisaasta: 2000,), kuid see sõiduk kuulub faktiliselt T. V. ning on teadaolevalt tema kasutuses ja kontrolli all. Kostja edastas tõendina pangakonto väljavõtte perioodi 01.11.2019-30.04.2020 kohta (tlk 67-73) ning XXX 2018 majandusaasta aruande (tlk 147-155). KOHTU PÕHJENDUSED
  17. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
  18. Tartu Maakohtu 13.01.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX mõistis kohus kostjalt välja K. R. ülalpidamiseks igakuise elatusraha summas 110 eurot alates
  19. jaanuarist 2015 kuni K. R. täisealiseks saamiseni ja R. R. ülalpidamiseks igakuise elatusraha summas 110 eurot
  20. jaanuarist 2015 kuni R. R. täisealiseks saamiseni. Lisaks leppisid kostja ja hagejate seaduslik esindaja kokku, et J. R. tasub K. R. ja R. R. puudutavad XXX esitatud igakuised arved. Hagejad on esitanud hagi elatise suurendamiseks miinimummäärani (292 eurot). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Hagis on välja toodud, et erinevalt eelmise elatiseotsuse tegemise ajaga on laste vajadused suurenenud. Hagejate igakuiste ülalpidamiskulude suurus on hetkel minimaalselt 618,50 eurot kuus ühe lapse kohta. Hagejate ema sissetulekuks on töötasu summas XXX eurot kuus, millest ei piisa laste ülalpidamiseks. Samuti on kohtu hinnangul olukorras, kus elatis on välja mõistetud alla seaduses sätestatud miinimumi kindla summana, elatise suurendamise hagi esitamise aluseks olevaks asjaoluks ka miinimumelatise tõus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 12). Seega on hagi elatise suurendamiseks lubatav.
  21. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja 97 kohaselt on kostja kohustatud hagejate isana andma hagejatele ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt ka nt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Hagejad on palunud väljamõistetud elatise 3 suurendamist seotuna elatise miinimummääraga. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu

  1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15;
  2. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). 12.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi

  1. lõikele ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  2. Riigikohtu
  3. märtsi 2017 otsuse nr 3-2-1-174-16 p 13 kohaselt võib

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra, sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Varem on Riigikohus selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12415, p 15; 16. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kolleegium leiab, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
  3. Kostja hinnangul esinevad alused

§ 102

lg 2 elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest kostja sissetulekud on vähenenud ning tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last (R. R. ja M. R.). Kostja märgib, et hagejad ei kannata puudust ega ole millestki ilma jäänud ning, et hagejate seadusliku esindaja sissetulekud on kordades suuremad kostja omadest. Kostja on seisukohal, et tema varaline seis ei võimalda tal anda kõigile lastele ülalpidamist võrdselt.

  1. Kohus analüüsib esmalt, milline on kostja varaline seis. Kohtule esitatud J. R. pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on saanud XXX ajavahemikul november 2019 - märts 2020 töötasu summas XXX eurot ning aprillikuu eest XXX eurot. Kostja selgitas, et XXX vähendas kostja töötasu XXX euroni kuus, kuid kohtule vastavaid tõendeid (töölepingu lisa jne) esitatud ei ole. Seega puudub kohtul võimalus tuvastada, kas kostjale makstakse jätkuvalt töötasu vähendatud suuruses või mitte. Riigikohtu
  2. juuni 2017 kohtuotsuse nr 32-1-35-17 p 21.2 kohaselt tuleb vanemate varalisi võimalusi hinnates tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Kostja 4 esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et seisuga 04.05.2020 on pangakontol vabasid vahendeid XXX eurot. Lisaks nähtub materjalidest, et kostja on XXX juhatuse liige ja osanik. Kostja on avaldanud, et töötasu talle XXX ei maksta, kuid pangakonto väljavõttest nähtub, et XXX on maksnud kostjale erinevaid kuluhüvitisi. Lisaks nähtub kostja poolt esitatud andmetest, et kostjale kuulub 1/3 mõtteline osa (kaasomand) suvilast XXX vallas (katastritunnus: XXX; maa: 2,17 ha), mootorratas BMW F650 (registrinumber: XXX; tootmisaasta: 1999), samuti on kostja nimele registreeritud sõiduauto Ford Focus (registrinumber: XXX, tootmisaasta:
  5. Kohus on seisukohal, et lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
  8. jaanuari
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 14). Vaidlust ei ole selles, et kostja on XXX, töövõimeline, kõrgharidusega isik, kellel on tööturul head väljavaated. Kostja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et tema ainsaks sissetulekuks on töötasu. Seega on kohtul alust eeldada, et kostjal on täiendavaid sissetuleku allikaid. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ainsaks sissetulekuks on tõepoolest XXX euro suurune töötasu, on tal piisavalt vara nii rahaliste vahendite (XXX eurot) kui ka vara näol, mille müümisel (mootorratas, kostjale kuuluv 1/3 kaasomandi osa suvilast) saab vanem ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid. Seega on kohus seisukohal et J. R. on piisavalt rahalisi vahendeid ja võimalusi laste ülalpidamiseks.
  12. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, pojad R. R. ja M. R. Kostja on väitnud, et hagejate kasuks elatise alammääras väljamõistmisel jääks tema kaks alaealist last hagejatest halvemasse varalisse olukorda. Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-117-16 p-st 12 saab järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. R. R. ja M. R. ema P. R. igakuiseks sissetulekuks on XXX eurot. T. V.i pangakonto väljavõttest (I kd, tlk 110-137) nähtus, et tema keskmiseks sissetulekuks kuus oli ca XXX eurot. Alates augustist 2020 aga XXX eurot. Seega on juba P. R. ja T. V. sissetulekud erineva suurusega. Arvestades aga kostja varalist seisundit ei jääks kostja teised alaealised lapsed (R. R. ja M. R.) hagejate elatise suurendamisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed.
  13. Arvestades eeltoodut, on kohtu hinnangul põhjendatud rahuldada hagi täies ulatuses ning suurendada väljamõistetavat elatist miinimummäärani. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kahjusta kostja poolt hagejatele väljamõistetud elatise suurendamine kostja enese tavalist ülalpidamist, ega teiste alaealiste laste varalist kindlustatust.
  14. Seega tuleb kostjalt hagejatele elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, s.o 292 eurot.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Elatis tuleb

§ 97p 1 alusel välja mõista kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Lähtudes eeltoodust on põhjendatud J. R. K. R. ja R. R. kasuks välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates 23.03.2020 kuni K. R. ja R. R. täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1). 5 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetluskulude kostja kanda jätmine, arvestades asjaoluga, et kostja on tasunud varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatist korrektselt. Eeltoodut arvestades jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.