Obsah (4)

§ 26§ 20§ 29§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2020. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-5282 Kohtuasi Mittet

) §-le 29 ja leidis, et seaduse nõudeid ei ole rikutud oluliselt.

1. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nähtu, et toimunud üldkoosoleku kokkukutsumine ei oleks vastanud puudutatud isiku valitseja tahtele. Üldkoosoleku kutse saadeti valitseja töötaja e-posti aadressilt, koosolek viidi läbi valitseja kontoris ja koosolekut juhatas valitseja esindaja. Maakohus leidis, et MTÜS § 20 lg 1, 3 j 4 regulatsioon lähtub eeldusest, et korteriühistul on olemas juhatus või valitseja ning selle eesmärgiks on sätestada üldkoosoleku kokkukutsumine juhatuse või valitseja ülesandena ning selguse huvides võimaldada kokkukutsumist ühistu liikmete poolt üksnes erandina. Olukorras, kus korteriomanike ja valitseja jaoks on ebaselge, kes võib üldkoosolekut kokku kutsuda, üldkoosoleku kokkukutsumine vastab valitseja tahtele ning see asjaolu nähtub ka kaudselt üldkoosoleku kutsest, ei ole MTÜS § 20 lg 1 ja 4 rikkumine kohtu hinnangul oluliseks üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks, mis oluliselt rikuks korteriomanike õiguseid ja peaks seetõttu kaasa tooma üldkoosoleku otsuste tühisuse. Maakohtule esitatust ei nähtu, et oleks rikutud muid seadusest või põhikirjast tulenevaid nõudeid, mis annaks alust
2. veebruari
3. a üldkoosoleku otsuse tühisust tuvastada. Üldkoosoleku otsus ei ole oma sisu poolest vastuolus ei seaduse ega ka puudutatud isiku põhikirjaga ning avaldaja ei ole esile toonud täiendavaid asjaolusid, mis võiks anda alust otsuste kehtetuks tunnistamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
4. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, rahuldada avaldus ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 3
5. Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud, kui leidis, et initsiatiivgrupp ja valitseja tegutsesid mõlemad üldkoosoleku kokkukutsumisel lähtudes MTÜS § 20 lg-test 1, 3 ja 4 ning valitseja tahtest, kuna nii initsiatiivgrupp kui valitseja arvasid, et puudutatud isikul ei ole valitsejat. Seega ei saa valitseja tahe muuta rikkumist oluliseks või väheoluliseks. Maakohus on ekslikult leidnud, et rikkumine ei ole oluline. Kui üldkoosoleku kutsub kokku isik, kellel puudub selleks õigus, siis see on alati oluline seaduse rikkumine. Maakohtu määrus oli avaldaja jaoks üllatuslik, kuna maakohus ei ole arutanud pooltega asjaolu, et tegelikkuses valitseja arvamus oli, et tema on jätkuvalt valitseja.
6. Maakohtu määrus on ebaõige ka osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldaja on avalduse esitanud põhjendatult puudutatud isikust tulenevatel põhjustel. Lisaks ei ole maakohus arvestanud avaldaja vastuväidetega puudutatud isiku menetluskuludele. EDASINE MENETLUSE KÄIK
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
8. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist. 14.

§ 26

lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatuse asemel võib korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik ehk valitseja. Maakohus on õigesti tuvastanud, et

1. jaanuari
2. a koosoleku kokkukutsumise teate saatmise ajal oli puudutatud isikul veel valitseja, kuna
3. jaanuari
4. a maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-16644, millega tunnistati varasem üldkoosoleku
5. septembri
6. a valitseja valimise otsus kehtetuks, ei olnud kutse saatmise ajaks veel jõustunud. Seega kuni kohtumääruse jõustumiseni varasem üldkoosoleku otsus kehtis ja ARKAADIA HALDUS AS oli puudutatud isiku valitseja, kes võis

§ 26lg 1 järgi puudutatud isikut juhtida ja esindada.

Avaldaja on ka ise kogu menetluse vältel tuginenud sellele, et ARKAADIA HALDUS AS oli puudutatud isiku valitseja, seega ei saa selline maakohtu järeldus olla avaldaja jaoks üllatuslik. 15.

§ 20

lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse mh MTÜS § 20. MTÜS § 20 lg 3 sätestab, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Puudutatud isiku põhikirja p 5.4 kohaselt erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku hiljemalt 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest. MTÜS § 20 lg 4 kohaselt, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. 4 16.

§ 29

lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust ei too seega kaasa iga üldkoosoleku kokkukutsumise kohta seaduses, korteriomanike kokkuleppes või põhikirjas sätestatud nõude rikkumine, vaid üksnes selle oluline rikkumine.

1. Menetluses ei ole vaidlust, et üldkoosoleku kutsusid kokku kolm korteriomanikku, kes moodustavad enam kui 1/10 korteriomanikest. Puudutatud isik on ise väitnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei saatnud valitseja, vaid korteriomanikke abistati teate saatmisel. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kuivõrd korteriomanikud kutsusid üldkoosoleku kokku ilma valitsejalt koosoleku kokkukutsumist nõudmata, siis on rikutud MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud nõuet.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on MTÜS § 20 lg-d 3 ja 4 seotud

§ 24

lg-s 1 nimetatud juhatuse õiguse ja kohustusega esindada ja juhtida korteriühistut ning esmajoones on üldkoosoleku kokkukutsumise õigus juhatusel. Maakohus on asjaolusid ja tõendeid koos hinnates tuvastanud, et üldkoosoleku kokkukutsumine vastas valitseja tahtele. Menetluses on tuvastatud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadeti initsiatiivgrupi nimel, kuid seda tehti valitseja töötaja e-posti aadressilt. Üldkoosolek toimus valitseja kontoris ning seda protokollis valitseja esindaja. Kohtule teadaolevalt ei ole valitseja üldkoosoleku toimumisele vastuväiteid esitanud ning valitseja oli teadlik üldkoosoleku toimumisest. Seega on valitseja üldkoosoleku kokkukutsumise heaks kiitnud. Samuti on valitseja andnud enda nõusoleku enda valitsejaks nimetamisel. Seega, kui korteriomanikud oleksid valitsejalt nõudnud üldkoosoleku kokkukutsumist, siis tsiviilasja materjalide pinnalt saab ringkonnakohtu hinnangul jõuda järeldusele, et valitseja oleks vastava üldkoosoleku kokku kutsunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole tegemist

§ 29

lg 1 mõttes üldkoosoleku kokkukutsumise korra kohta sätestatud nõude olulise rikkumisega. 19.

§ 29lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib korteriomanik nõuda korteriühistu organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastuolu peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama kehtetuks tunnistamise nõude esitaja, st käesoleval juhul avaldaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid

1. veebruari
2. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
3. Avaldaja on esitanud vastuväite ka maakohtu menetluskulude jaotusele ja puudutatud isiku menetluskulude suurusele. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud avaldaja kanda.
4. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt 5 põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtule ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav ning puudutatud isiku menetluskulud maakohtus on põhjendatud. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
5. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
6. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
7. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud määruskaebemenetluses kokku 5,85 tundi (määruskaebusega tutvumine 0,25h; määruskaebuse ja maakohtu kohtumääruse analüüs 1,25h; määruskaebuse osas seisukohtade esitamine 3,75h; kohtu viimase sõna kirja vastuvõtmine 0,1h; menetluskulude nimekirja esitamine 0,5h. Esindaja töötunnihinnaks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isik palub avaldajalt menetluskulud 702 eurot (5,85*100+20%) välja mõista koos TsMS § 177 lg 4 kohase viivisega seadusjärgse viivisega.
8. Avaldaja vaidleb puudutatud isiku menetluskuludele vastu ning leiab, et määruskaebusega tutvumine 0,25h osas pole põhjendatud. Määruskaebuse osas seisukohtade esitamine on ülepaisutatud, kuna esitamine on tehniline toiming, mis seisneb dokumendi edastamises ning on põhjendatud maksimaalselt 3 minuti osas. Viimase sõna kirja vastuvõtmine ning menetluskulude nimekirja esitamine ei ole õigusabi. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu võib olla maksimaalselt 60 eurot/tund ning põhjendamatu on arvestada õigusabi maksumuse juurde käibemaks.
9. Materjalidest nähtuvalt on selge, et avaldaja on määruskaebuse seisukohtade esitamise all pidanud silmas määruskaebusele seisukoha koostamist, mitte vaid selle kohtule edastamist. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu
10. mai
11. a 2-18-7550 kohtumääruse p 15 kohaselt on menetluskulude nimekirja koostamine TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik kulu. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku esindamisele määruskaebemenetluses kulunud aeg põhjendatud ja vajalik vastates ajamahult materjalide läbitöötamiseks ja kohtule esitatud dokumentide koostamiseks põhjendatud suurusele, arvestades kohtule esitatud dokumentide mahukust ja sisutihedust. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku esindaja töötunnihind vastab keskmisele töötunnihinnale. Ringkonnakohus on kontrollinud, et puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb õigusabikulu mõista välja koos käibemaksuga. Arvestades eelnevat tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isikule määruskaebemenetluse menetluskulud 5,85 tunni eest kogusummas 702 eurot käibemaksuga. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et 6 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
12. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 7