1-20-1945/12

(19257000258)Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi Risto Prints süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatavad Kaitsja RISTO PRINTS – elukoht XXXXXXXXX XX XXXXX XXXXX XXXXXXX, isikukood 39706034233, XX kodanik, XXX haridus, emakeel XXX, töökoht XX XXXXXXXX XX, karistamata Vandeadvokaat Mirjam Frey RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista Risto Prints KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.
2. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta Risto Printsile mõistetud ärakandmata 6-kuuline vangistus tingimuslikult kohaldamata. Ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui Risto Prints ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
3. Määrata Risto Prints katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 16 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 tulenevat kohustust: 3.
4. elama oma alalises elukohas XXXXXXXXX XX XXXXX XXXXXX maakond; 3.
5. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
6. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.
8. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
9. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 3.
10. osalema sotsiaalprogrammis.
11. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
12. mai
13. a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist.
14. Kui Risto Prints katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
15. Välja mõista Risto Printsilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 1274 (üks tuhat kakssada seitsekümmend neli) eurot 80 senti (sealhulgas sundraha 876 eurot). Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
16. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-20-1945, menetluskulud, R. Prints/. Nõue menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus tasumata nõuete osas täitmisele, saadetakse kohtutäiturile, lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. SÜÜDISTUS Risto Printsi süüdistatakse selles, et tema tungis 03.11.2019 kella 10.30 paiku XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX XXXXXX XXXXX XXXXXXXX XXXXXX X maja trepikojas kallale A.T´le, kellel haaras käega kinni kõrist ja surus põrandale pikali, mistõttu kannatanu kukkus selili vastu jalgratast ning libises sealt põrandale, seejärel kägistas maas lamavat kannatanut käega kõrist ning lõi rusikas käega näkku parema silma alla. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Risto Prints kannatanu A.T´le füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustuse, s.o. kaela, rindkere ja selja piirkonda marrastused. Sellise tegevusega pani Risto Prints toime teisele isikule valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT Risto Prints kohtus ennast talle süüks arvatavas kuriteos süüdi ei tunnistanud, selgitas, et ta ainult rääkis sel hommikul A.T´ga ja ei ole teda rünnanud. Kohtus andsid sündmuse kohta ütlusi kannatanu A.T /tl 32pöördel-35/, süüdistatav R. Prints /tl 38-39pöördel/ ja tunnistaja M.T /tl 25pöördel-37/. A.T kinnitas kohtuistungil, et just R.Prints oli isik, kes teda 03.11 ründas. A.T avaldas, et kuna naabreid hästi ei tunne, arvas algul, et teda ründas naaber (K.K), nad on omavahel 2 R.Printsiga sarnased. Kuid nüüd on täiesti kindel, et ründajaks oli just R.Prints, sest ta on K.K lühem ja jässakam. A.T kirjeldas, et äratundmisel /tl 18-23/ esitati talle kaks fototabelit, ühel oli naaber K.K ja teisel tundis ära ründaja – R.Printsi. Kannatanu A.T ja tunnistaja M.T (on elukaaslased) on kirjeldanud 03.11.2019 hommikut kokkulangevalt. Kella 10 ajal hommikul kuulsid, kuidas meesterahvas karjus akna all: „Tule välja, tahan sinuga rääkida!“. A.T läks aknale ja akna all olev meesterahvas karjus uuesti, et tahab temaga rääkida ja annab talle peksa ning kui tema litsist naine ja lapsed ka nägu näitavad, siis saavad nemad ka. Seejärel A.T väljus korterist, M.T nägi akna all meesterahvast. R.Prints tunnistas, et tahtis sel hommikul A.T rääkida auto kriimustamisest ja seepärast läks ta akna alla ja hüüdis, et ta välja tuleks. Koridori ei läinud, rääkisid T´ga maja ees, füüsilist kontakti ei olnud. R.Prints avaldas kohtus, et seda, et jutuajamine toimus A.T´ga õues, nägid rõdult pealt kaks isikut (nimetas ka nimed), kuid kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. T kirjeldas, et kui ta oli koridoris trepi kõige madalama astme peal, tõmbas Prints ukse lahti ja ründas teda. Ta taganes, aga Prints sai tema kõri pihku, väänas ta vasakule nurka, kukkus jalgratta peale, mees hoidis teda vasaku käega kinni ja kägistas, samal ajal lõi paar pauku näkku ka. Selle tagajärjel oli särk puruks ja kael punetas paremalt poolt. A.T kirjeldas, et sai valu, kägistamise tagajärjel ei saanud mitu päeva süüa, jalgrattale kukkumisest tekkisid seljale marrastused ja rusikaga löömisest tekkis silma alla sinikas. M.T sõnade kohaselt oli ta lastega korteris, kui kuulis koridorist kisa ja kolinat. Läks trepikotta ja nägi kahe meesterahva jalgu, alumine oli oranžide crocsidega mees, kelles ta tundis jalanõude järgi ära A.T. Samuti kuulis ta, kuidas A.T karjus: „Aitab küll! Mis sul viga on?“. Ta läks tuppa tagasi, et lapsed seda pealt ei näeks. Natukese aja pärast tuli A. T tuppa, et helistada politseisse ja siis nägi, et A särk on katki ja paremalt poolt oli kael tulipunane. A´i rääkis talle rünnakust täpsemalt õhtul kui politseist tagasi tuli. T ja T mõlemad kinnitasid, et T seljal olid marrastused. R.Prints arvas, et T võis vigastused saada kui ta eelmisel õhtul purjus peaga ümber maja ringi käis ja öörahu segas. Kohtu küsimusele vastas Prints, et A.T´l olid vigastused juba siis kui ta õue temaga rääkima tuli. Kiirabi on 03.11.
17. a tuvastanud A.T´l kaela paremal pool ja osaliselt rindkerel marrastuse ja verevalumi, seljal hulgimarrastused /tl 11-12/. Politsei on 03.11.2019 A.T läbi vaadanud ja vigastused on fotografeeritud /tl 13-17/. Vaatlusel on tuvastatud samad vigastused, millised kiirabi oli fikseerinud. Kohus leiab, et A.T´l esinenud vigastused vastavad vägivallale, millist süüdistatav A.T kirjelduse kohaselt kasutas. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit süüdistatava versiooni kohta, et A.T olid vigastused juba enne 03.11 hommikul temaga kohtumist ja et ta võis need saada eelmisel õhtul kukkudes. Kohus märgib, et kukkudes ei ole võimalik saada sellist punetust ja verevalumit nagu see A.T kaelal on tuvastatud. Kaitsja leidis, et R.Printsil ei olnud A.T ründamiseks motiivi. Kohtus rääkisid nii süüdistatav, kannatanu kui tunnistaja, et eelmisel õhtul kutsus R.Printsi lähikondne A.T´le politsei, sest A.T poolt autos muusika kuulamine häiris nende peret. Politsei tuli ka kohale ja A.T sõnade kohaselt temaga midagi ette ei võetud, sest öörahu rikkumist ei toimunud, kell ei olnud veel kümmegi. 3 R.Prints kirjeldas, et kui hommikul avastasid, et K.K auto on kraabitud, teadsid kohe, et see oli A.T. Kuna A.T oli eelmisel õhtul õues kisanud ja ropendanud ning käinud nende akna all taskulambiga valgust näitamas, siis said nad kohe aru, kes auto ära kriimustanud oli. R. Prints läks õue, vaatas autol olevaid kriimustusi ja läks seejärel maja ette, kus teadis elavat A.T ning viskas kiviga vastu tema akent. Kohus leiab, et eelnev näitab, et R.Prints läks 03.11 hommikul A.T’ga arveid klaarima. Seda, et R.Prints oli endast väljas, kinnitab tema vali karjumine ja sõnakasutus A.T akna all. Olles ärritunud, ei suutnud R.Prints end valitseda ja seetõttu ei toimunud A.T´ga jutuajamist vaid ta ründas A.T füüsiliselt. Kaitsja leidis, et kuna tunnistaja M.T ei saanud koridoris aru, kellele kuulusid jalad, mis olid koridoris tema mehe jalgade peal, siis polegi võimalik kindlaks teha, kes A.T ründas koridoris. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud sündmus toimus väga lühikese ajavahemiku jooksul. A.T väljus korterist, M.T nägi kahte paari jalgu (ühed A.T omad) ja teised jalad olid sellise asetusega, et sai aru, et A.T oli alumine. Peagi tuli A.T tuppa ja M.T nägi tal vigastusi. See välistab, et A.T oleks jõudnud õues R.Printsiga rääkida (R.Printsi sõnade kohaselt 3-5 minutit ) ja siis peale seda oleks tal olnud kellegi teisega konflikt. Seega M.T ja A.T ütlused kogumis kinnitavad, et A.T ründajaks oli just R.Prints. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed kuna ta oli kohtus ütlusi andes üleolev, keerutas, vastas küsimusele omapoolse küsimusega. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Tõepoolest oli kannatanu kohtuistungil emotsionaalne, kuid see ei muuda tema ütlusi mitteusaldusväärseks. Kannatanu poolt küsimuste esitamine oli tingitud sellest, et kaitsja korduvalt küsis juba kannatanu poolt räägitut üle ja küsis kannatanu eluviiside kohta, mille puhul võiski kannatanul tekkida küsimus, et kuidas need on seotud kohtus arutatava sündmusega. Kohus märgib, et kaitsja poolt välja toodud asjaolud, et kannatanu oli eelmine õhtu alkoholi tarvitanud, et talle on naabrid valju muusika kuulamise pärast politsei kutsunud, et ta ei tööta, ei tingi kannatanu ütluste tunnistamist mitteusaldusväärseks. Seda enam, et kannatanu on kohtus ise neid asjaolusid kinnitanud, mis näitab, et kannatanu on andnud teda ennast ebasoodsas valguses näitavaid ütlusi. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et R.Prints süüd tõendavad vaid kannatanu ütlused. R.Prints süüd tõendavad kokkulangevalt kannatanu ja tunnistaja ütlused, kiirabi ja politsei poolt fikseeritud vigastused ja äratundmiseks esitamise protokoll. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et R. Printsi ütlused on vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega. Samuti on süüdistatava ütlused paljasõnalised - kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis tõendaks süüdistatava versiooni sündmustest. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õiguses kinnitamiseks. Seetõttu ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed ja kohus jätab süüdistatava ütlused tõendite kogumist välja. Kohtus uuritud tõendid - A.T, M.T ütlused, isiku läbivaatuse protokoll, kiirabikaart ja äratundmiseks esitamise protokoll kogumis tõendavad, et R. Prints on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, mis täidab KarS § 121 lg 1 sätestatud teo objektiivse külje. R. Prints ei ole A.T ründamist tunnistanud. Seega uurib kohus, kas välise teopildi põhjal on võimalik tuvastada teo subjektiivne külg. Süüdistatava R. Prints ütluste kohaselt oli tal kohe selge, kes oli auto ära kriimustanud ja seejärel otsustas ta minna A.T akna pihta kive 4 viskama, et ta välja kutsuda ja temaga kriimustatud autost rääkida. Seega oli R. Printsil plaan A.T´ga asju klaarida. Tema vali karjumine akna all ja sõnakasutus näitavad, et ta oli endast väljas. A.T kirjeldas, et R.Prints hüppas talle kallale, mingit eelnevat jutuajamist ei olnud. R.Prints kasutas A.T suhtes sellisel määral vägivalda, mille puhul ka objektiivsele kõrvalseisjale on aru saada, et selline tegevus tekitab valu ja võib tekitada ka tervisekahjustusi. Teist inimest hooga tõugates on ette nähtav, et ta võib pikali kukkuda ja tõukaja ei saa enam peale tõukamist valida, kuhu teine isik kukub. Kui R.Prints kägistas A.T kaelast nii tugevasti, et A.T´l tekkis kaelale suur verevalum ja marrastused, siis sedavõrd tugeval pigistamisel on aru saada, et teisel inimesel tekivad tervisekahjustused. Rusikas käega näo, s.o õrna piirkonda löömine on tegevus, mis tekitab valu. Kohus on seisukohal, et R. Prints pani teo toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
18. peatükis
19. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks R. Printsi süü talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R. Printsi poolt toime pandud tegu täidab KarS § 121 lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane, R. Prints on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. R. Prints on toime pannud ühe II astme kuriteo. R. Prints ründas A.T ühel korral, kuid selle käigus ta tõukas A.T hooga pikali, kägistas kõrist ja lõi rusikaga näkku, millise tegevuse tagajärjel kannatanu sai nii tervisekahjustused kui valu. Kohus leiab, et R. Printsi süü on keskmine. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 23 on karistusregistri teatis R. Prints kohta, ta on karistamata isik. R. Prints, tunnistas kohtus, et ta on varasemalt olnud kahtlustatav seoses vägivalla kasutamisega, tema suhtes on lõpetatud menetlus nii oportuniteediga, mil kohaldati ühiskondlikult kasulikku tööd, kui ka lepitusega. Kohus leiab, et käesolev süüdistus näitab, et R.Prints ei suuda emotsioone talitseda ja käituda vastavalt kehtestatud normidele. Tema arvates A.T oli eelmisel õhtul liiga valjult muusikat kuulanud, seejärel öörahu häirinud ja seetõttu oli talle selge, et öösel oli K.K auto ära kraapinud just A.T. Seepärast otsustas ta arveid klaarima minna ja ründas A.T füüsiliselt. Karistus peab mõjutama R. Printsi aru saama, et tekkinud erimeelsused tuleb lahendada ilma füüsilise vägivallata ja vastavalt ka käituma. Kohus leiab, et arvestades R.Printsi süü suurust ja karistuse eripreventiivset eesmärki, ei ole võimalik R.Printsi karistada kergema karistusega, s.o rahalise karistusega. Kohus karistab R. Printsi vangistusega keskmises määras. Kuna R. Prints on kriminaalkorras karistamata isik, on toime pannud ühe II astme kuriteo, rünne oli ühekordne, tagajärjed ei olnud rasked, on R. Prints võimalik seekord vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult. Kohus leiab, et R. Prints tuleb katseajaks määrata 5 kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustada teda järgima kontrollnõudeid ja määrata talle kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis, mis aitaks R. Printsil omandada oskused lahendada konfliktolukorrad ilma vägivallata. TÕKENDIT ei ole kohaldatud. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDID puuduvad. MENETLUSKULUD. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Risto Printsilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 876 eurot (1,5*584). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale vandeadvokaadile Mirjam Frey Risto Prints kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 81 eurot /tl 2829/ ja kohtumenetluses makstud tasu ja kulud 317,80 eurot /tl 43-45/, kokku 398,80 eurot. Kokku Risto Printsilt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 1274,80 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6