← Eesti

1-20-861/7

Obsah (4)§ 184§ 191§ 12§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mail 2020 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-861 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär M

§ 184lg 1 järgi abiprokurör Lily Sandel Prokurör Süüdistatav K.

H. isikukood XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud vandeadvokaat Mart Sikut Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: 1. Õigeks mõista K. H.

§ 184lg 1 järgi tema süü tõendamatuse tõttu.

  1. Hävitada kirjaümbrik, kahepoolne postkaart, fooliumpakend ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist tagastatud pakend, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos. 1
  2. Konfiskeerida narkootiline aine 25 marki lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), mis jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.
  3. Jätta menetluskulud 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav õigeksmõistva otsuse peale ja prokuratuur süüdimõistva otsuse peale. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
  4. K. H. süüdistatakse

§ 184

lg 1 järgi selles, et tema toimetas postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD-25), pannes sellega toime narkootilise aine sisseveo ja omandamise katse. Selleks tellis K. H. narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eesmärgil eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 30.03.2018, internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist enda nimele ja aadressile XXX 26 margiks perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidiga immutatud paberitükki. K. H. adresseeritud narkootiline aine peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 30.03.

  1. a toestatud postisaadetise läbivaatuse käigus kinni ja võeti ära.
  2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele isikule. Lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD-25) kuulub sotsiaalministri
  3. mai
  4. a määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. LSD puhul piisab vähemalt kümnele inimesele joobe tekitamiseks kümnest margist, mistõttu on K. H. poolt tellitud 26 LSD-ga immutatud margi puhul tegemist narkootilise aine suure kogusega. II. Kohtu seisukoht süüdistuse osas
  5. Kriminaalasjas ei ole vaidlust narkootilise aine LSD-markide saatmises Hollandi Kuningriigist kirja teel K. H. nimele aadressile XXX. 2
  6. Vastavalt läbivaatuse aktile nr XXX teostas Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet 30.03.2018 kell 12.00 – 12.50 Hollandi Kuningriigist saadetud K. H. nimele adresseeritud (aadressile XXX) maksikirja nr XXX läbivaatuse, mille käigus leiti 26 LSD-marki (tl 1-2).
  7. Eelnimetatud ümbriku ja selle sisu kohta on viidud läbi vaatlus (tl 4-6), millest on näha, et valget värvi ümbriku (foto nr 1) suurusega 115 x 175 mm peale on kirjutatud „TO: K. H.“, mis tähendab kirja saaja nime ning see on adresseeritud XXX. Postisaadetisel on peal postitempel kuupäevaga
  8. märtsist 2018 ja „Nederland“ postmark ehk Hollandi Kuningriigi postmark, millest tulenevalt on kiri posti pandud Hollandi Kuningriigis. Ümbriku sees oli postkaart (foto nr 2), mille vahel oli fooliumpakend, mille sees omakorda 25-st margist koosnev papist tahvlike ja üks eraldi mark (foto nr 3).
  9. Kriminaalasjas teostati narkootilise aine ekspertiis (aktist nr XXX, tl 8-9). Eksperdi arvamuse kohaselt sisaldavad 25 margiks perforeeritud paberitükk massiga 0,40 grammi ja ruudukujuline paberitükk massiga 0,016 grammi lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), mille protsendilist sisaldust paberitükkides ei määrata.
  10. Lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) kuulub sotsiaalministri
  11. mai
  12. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” Lisa 1 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade“ I nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega, mille käitlemine on keelatud vastavalt NPALS § 3 lg-le 1, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
  13. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus suur, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuskirja (tl 14-16) andmetel piisab keskmiselt lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) puhul narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele 1,63 mg või 10 marki. Maksu- ja Tolliamet leidis K. H. nimele adresseeritud ümbrikust 26 lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) marki. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega.
  14. Samuti ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et K. H. elukohaks on XXX. Seda, et XXX on K. H. elukohaks tõendavad tema enda ütlused (tl 2729) selle kohta, et ta elab koos perega XXX korterites XXX ja XXX. Rahvastikuregistri (tl 31) andmetel on K. H. elukohaks alates 26.04.2011 XXX.
  15. Vaidlus on selles, kas Hollandi Kuningriigist tellis narkootilise aine lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) K. H. ja pani sellega toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo selle valdamise ja omandamise eesmärgil. 3
  16. K. H. kuulati kahtlustatavana üle 28.05.2019 (tl 27-29). Kohtus ta enda ristküsitlemist ei taotlenud. K. H. ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi. Tema ütluste järgi ei ole ta kunagi narkootikume tellinud ja tarvitanud ning kahtlustuses kirjeldatu on tema jaoks täielik üllatus. Samuti ei ole keegi palunud tema elukohaaadressi postisaadetiste saamiseks kasutada. Postisaadetised saab ta kätte aadressilt XXX, kuna neil on kaks korterit kokku ehitatud. Nii maja välisust kui ka puidust postkaste ei lukustata.
  17. 29.08.2019 tegi Maksu- ja Tolliamet Tartu vallas XXX asuva kortermaja välisukse ja trepikojas asuvate postkastide vaatluse (tl 11-13). Vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatava ütlusi selle kohta, et maja välisuks ei ole lukustatud ning postkastid ei ole lukustatavad (fotod nr 2-4).
  18. K. H. nimele ja tema elukoha-aadressile saadetud lihtkiri (maksikiri, suurusega 115 x 75 mm) edastatakse vastavalt AS Eesti Post „Universaalse postiteenuse tüüptingimuste“ punktis 4.1.1.
  19. sätestatule (tl 17-18) saajale kuuluva postkasti kaudu. Kuna ümbrikus sees oli vaid kahepoolne postkaart, fooliumpakend ja margid, siis ei ületanud ümbriku paksus 20 mm, millest tulenevalt oleks kiri pandud postkasti, kui seda ei oleks Maksuja Tolliamet kontrollinud ja ära võtnud.
  20. Arvestades seda, et kõigil inimestel oli ligipääs XXX trepikojas asuvatele postkastidele, ei ole välistatud võimalus, et keegi teine on K. H. nimele tellinud narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD). Millisel põhjusel ja kes, ei ole kohtul võimalik kriminaalasja materjalide põhjal kindlaks teha. Narkootiliste ainete tellimisel teise isiku nime või vale nime kasutamine selleks, et välistada enda seostamist ebaseadusliku tegevusega, ei ole väga erakordne.
  21. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga selles, et kolmanda isiku poolt narkootilise aine tellimine K. H. nimele ja aadressile ei ole tõenäoline, sest sellega kaasneb risk saadetisest ilma jääda, mistõttu järeldub sellest, et tellija oli K. H.. Posti teel narkootilise aine tellimisega kaasneb alati risk sellest ilma jääda. Seega arvestab tellija sellega nagunii. See risk kätkeb endas võimalust jääda ilma nii tellitud kaubast kui ka tellimuse eest makstud rahast. Ka käesoleval juhul võttis Maksu- ja Tolliamet narkootilise aine enne sihtkohta jõudmist ära. Seetõttu ei saa välistada, et tellijaks oli kolmas isik, kellel on mingi side kas selle maja või K. H.i perekonnaga. Lahtise postkasti kontrollimine, eriti teades, millal saabub post, ei ole keeruline. Väikeses külas on üldjuhul teada inimeste liikumine, posti saabumise aeg jms.
  22. AS Eesti Post vastus teabenõudele (tl 38) koos postisaadetiste andmetega (tl 39-41) tõendab vaid seda, et K. H. on tellinud ja saanud välismaalt pakke ning saanud kirju aadressile XXX ajavahemikus 01.01.2018 kuni 10.01.
  23. Lisaks selgitas AS Eesti Post, et lihtkirjade üle arvestust ei peeta ja nende liikumine ei kajastu nende infosüsteemides. Seega ei ole ka tellijal võimalik kirja teekonda jälgida, olenemata sellest, kes narkootilise aine tellis, kas kirjal märgitud adressaat või kolmas isik.
  24. Kriminaalasja materjalide juures on K. H. Swedbank AS kontoväljavõtted ajavahemikul 01.
  25. – 31.03.2018 (tl 21-22) ja ajavahemikul 01.12.2017 – 01.07.2018 (tl 45-48), 4 milledest on näha, et K. H. on teinud makseid ülepiiriliste makseteenuste pakkujate Trustly Group AB, Earthport PLC ja PayPal kaudu. Trustly Group AB ja PayPal kaudu tehtud maksed on väiksemad, jäädes esimese puhul vahemikku 1,29 eurot kuni 25 eurot ja teise puhul 0,09 eurot kuni 13,22 eurot. Earthport PLC kaudu on teostatud kaks makset – mõlemad 28.02.2018 – summas 150 eurot ja 40 eurot.
  26. Kohtu hinnangul ei ole kontoväljavõtetest saadud andmete alusel võimalik öelda, et tegemist on narkootilise aine tellimise eest makstud rahaga, kuna väljavõttes ei kajastu, mille eest, millisesse riiki ja kellele on ülekanded tehtud. Kohus möönab, et kuna narkootilise aine käitlemine on Eesti Vabariigis karistatav (v.a NPALS § 3 lg-s 1 ettenähtud juhud), ei märgiks tellija ülekande tegemisel, et see on narkootilise aine LSD eest tehtud makse, kuid pelgalt asjaolu, et isik on teinud enne narkootilise aine LSD saabumist Eesti Vabariiki ülepiirilisi makseid, ei anna alust arvata, et need on tehtud just narkootilise aine eest. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, kui palju maksaks 26 perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidiga immutatud marki. Seetõttu ei ole ka ülekannete suuruse järgi võimalik hinnata, kas mõni neist võiks olla seotud konkreetse tellimusega. Süüdistatava sõnul on ta interneti teel tellinud mobiiltelefoni- ja arvutiosi. Selliseid tema väiteid ei ole võimalik ümber lükata.
  27. Kuigi on tõenäoline, et eelnimetatud maksed on tehtud välisriiki, ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik ka seda tõsikindlalt väita. Üleriigiliste makseteenuste pakkujate vahendusel on võimalik teha makseid ka Eestis. Väljavõte üleriigiliste makseteenuste pakkujate vahendusel tehtud tehingutest võiks seda teavet näidata, kuid käesolevas kriminaalasjas selliseid tõendeid ei ole.
  28. Karistusregistri väljavõtte (tl 32) andmetel on K. H. väärteokorras karistatud Lõuna prefektuuri 02.07.
  29. a otsusega üks kord NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 06.04.2019 toimepandud teo eest. Nimelt tuvastati K. H. 06.04.2019 antud uriiniproovis amfetamiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (tl 25). Lisaks leiti K. H. poolt 28.05.2019 antud uriiniproovist tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THCCOOH) (tl 26).
  30. K. H. eitas 28.05.2019 antud ütlustes enda seotust narkootiliste ainetega. Isegi kui eeldada, et tema ütlused selles osas ei vasta tõele, ja ta oli teadlik, et temalt 06.04.2019 võetud uriiniproovis leidus narkootilisi aineid, ei seosta see teda kuidagi rohkem kui aasta varem tehtud LSD tellimusega. Kahest narkootilise aine tarvitamise juhtumist ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et K. H. on sage narkootiliste ainete tarvitaja. Puuduvad igasugused viited selle kohta, et K. H. oleks narkootilisi aineid tarvitanud juba
  31. aastal, kui leidis aset talle süüks arvatud narkootilise aine tellimine. Nende sündmuste vahele jääb pikk periood - süüks arvatud tegu oli enne 30.03.2018, narkootilise aine tarvitamise tunnused tuvastati K. H. aga rohkem kui 1 aasta ja 2 kuud hiljem.
  32. Riigikohus muutis 27.04.
  33. a otsusega nr 4-19-447 osaliselt varasemat kohtupraktikat, mille kohaselt pidi isiku süüküsimuse lahendamisel vaid kaudsetele tõenditele tuginedes esinema tõendite paljusus. Viidatud otsuse punktis 13 leidis 5 Riigikohus, et NPALS § 151 lg 1 järgi on võimalik isikut süüdi tunnistada narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamises ühe kaudse tõendi alusel, milleks on organismis narkojoovet või narkootilise aine jälgede olemasolu kinnitav tõend, kuna tõenäosus, et narkootikumid satuvad inimese organismi muul viisil kui nende tarvitamise tulemusel, on üldjuhul äärmiselt väikene. Konkreetsel juhul oli tegemist kanepiga, mille tarvitamise viisi (eeskätt suitsetamine) arvestades oli kohtu hinnangul äärmiselt vähetõenäoline ning pigem vaid teoreetilist laadi võimalus, et kanepis sisalduv toimeaine THC satub isiku organismi ilma tema enda teota. Samas jäi Riigikohus seisukohale, et üldjuhul ei saa isiku süüditunnistamine rajaneda vaid ühel kaudsel tõendil, kuid sellest reeglist on võimalikud erandid.
  34. K. H. on süüks arvatud teistsugune tegu, mille puhul ei ole võimalik väita, et teise isiku poolt tema nimele ja aadressile narkootilise aine tellimine oleks äärmiselt vähetõenäoline teoreetiline võimalus. KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kuna kriminaalasjas puudub usaldusväärne tõendite kogum, mis kõrvaldaks selle kahtluse, et narkootilise aine lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) 26 marki tellis K. H. nimel tuvastamata kolmas isik, tuleb K. H.

§ 184lg 1 järgi õigeks mõista.

III. Asitõendid 24. Kriminaalasjas on asitõendiks 25 margiks perofeeritud paberitükk, mis sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD). Nimetatud paberitükk on jäetud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda hoiule. Lisaks on asitõendiks kirjaümbrik, kahepoolne postkaart ja fooliumpakend koos Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist tagastatud pakendiga, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos. 25.

§ 191

järgi konfiskeerib kohus

§ 12. peatüki 1.

jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

§ 83

lg-te 4 ja 5 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub ja isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. 26. Lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) näol on tegemist

§ 184

lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ainega, kui selle käitlemiseks puudub seaduslik alus. Kuna nimetatud aine omanikku ei ole tuvastatud, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas toime on pandud koosseisupärane tegu. Lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, mille käitlemine on keelatud. Seetõttu tuleb see narkootiline aine konfiskeerida. 25 marki lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas. NPALS § 7 lg 3 alusel jätab kohus 25 marki lüsergiinhappe dietüülamiidi ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 27. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kirjaümbrik, kahepoolne postkaart, fooliumpakend ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist tagastatud pakend hävitada kui väärtusetud asjad. 6 IV. Menetluskulud 28. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid.

  1. Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: narkootilise aine ekspertiisi kulu 168 eurot (tl 10), joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot (tl 26), kohtueelses menetluses makstud kaitsja tasu 198 eurot (tl 51-53, 54-55) ja kohtumenetluses 288 eurot. Kokku on menetluskulud 725 eurot.
  2. Seoses K. H. õigeksmõistmisega tuleb menetluskulud 725 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.