Obsah (13)

§ 187§ 177§ 174§ 477§ 175§ 331§ 465§ 663§ 659§ 466§ 66§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18188

§ 187

lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses oli YY ja XX hagi CC vastu, mille kohus jättis 19.03.2018 määrusega läbi vaatamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Samas määras maakohus, et kostja saab esitada menetluskulude nimekirja 7 päeva jooksul määruse jõustumisest. Määrus jõustus 08.04.
3. Kostja esitas menetluskulude taotlused 26.03.2018 (summas 540.50 eurot) ja 10.12.2019 (summas 5482.20 eurot). Hagejad esitasid 17.12.2019 vastuväite kostja kuludele, leides mh, et 10.12.2019 taotlus on esitatud hilinenult ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määrus
4. Harju Maakohus jättis 12.02.2020 määrusega kostja 10.12.2019 taotluse läbi vaatamata. 26.03.2018 taotluse kohus rahuldas ja mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja hüvitise 540.50 eurot. 4.

§ 177

lõike 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt sama paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus kulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

§ 174

lõike 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lõike 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

§ 175

lõike 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Harju Maakohtu 19.03.2018 määrusega määrati, et kostja saab soovi korral esitada menetluskulude nimekirja 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Määrus toimetati kostja lepingulisele esindajale kätte avaliku e-toimiku kaudu 21.03.
2. Määrus 3 jõustus 08.04.2019 Riigikohtu määrusega. Kuivõrd kostja esitas menetluskulude nimekirja alles 10.12.2019, esitas ta selle hilinenult. Vastavalt

§-le 66, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust toimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet

§ 331

lõikes 1 sätestatud juhul.

§ 331

lõike 1 järgi menetleb kohus hilinenult esitatud avaldust, taotlust tõendit või vastuväidet mh juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist ja hilinemine on põhjendatud. Kostja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ega ei ole põhistanud, miks menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult. Kohus on seisukohal, et taotluse lahendamine viivitaks käesoleval ajal menetlust. Olulise hilinemisega esitatud taotluse puhul kohus võib taotluse materjalid tagastada läbi vaatamata (vt Kõve, V., jt.,

II kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2017, § 331 kommentaarid, lk 196). 6. Kohus peab kostja 26.03.2018 menetluskulude nimekirjades toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd (sh suhtlust), õiguslikku analüüsi ning sellele kulub aega. Kostjat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab

§-s 218 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Kostja nõuab lepingulise esindaja kulusid käibemaksuga ja on vastava kinnituse esitanud (

§ 174lõige 10).

Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja menetluskulud koos käibemaksuga.

1. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas sai kostja lepingulise esindaja tunnitasu olla 138 eurot (koos käibemaksuga), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse tasu. Võttes sealhulgas arvesse, et esindajaks on vandeadvokaat. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et kostja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi), sai kohtu hinnangul kostjal tekkida põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu 3h 55min tunnitasuga 138 eurot (käibemaksuga) järgmiste toimingute eest: 09.02.2018 35min tutvumine 05.12.2017 hagiavalduse täpsustusega, 12.02.2018 30min telefoninõupidamine kliendiga, 19.02.2018 2h 50min tutvumine kliendilt saadud tõenditega ja kirjaliku seisukoha koostamine 05.12.2017 avaldusele hagieseme muutmise kohta. Kohus arvestab ka sellega, et hagejate 05.12.2017 hagiavalduse täpsustus on ligikaudu 3,5 lehel, millele lisanduvad dokumendi lisad. Kostja 19.02.2018 menetlusdokument on ligikaudu 3,5 lehel, millele lisanduvad dokumendi lisad. Eeltoodust tulenevalt moodustab kostja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 540.50 eurot (käibemaksuga). Kostja määruskaebus ja hagejate seisukoht
2. Kostja palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis 10.12.2019 taotluse läbi vaatamata ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määrus ei ole

§ 331

lõike 1 kohaldamise osas

§ 465lõike 1 punkti 8 kohaselt põhjendatud.

Kostja tõepoolest esitas taotluse hilinenult ega põhistanud seda, kuid kohtu põhjendustest ei nähtu, kuidas hilinenult esitatud avalduse menetlemine oleks põhjustanud menetluse venimist. Hagejad esitasid seisukoha avalduse kohta 17.12.2019 ja kohus tegi määruse alles 12.02.2020. 9. Hagejad paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

4 Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus rikkus vaidlustatud määrust tehes osaliselt menetlusõiguse norme, mis toob kaasa lahendi osalise tühistamise. Samas ei pea kolleegium vajalikuks saata tsiviilasja tagasi maakohtule, vaid teeb ise tühistatud osas uue määruse, millega vaatab läbi 10.12.2019 menetluskulude nimekirja ning suurendab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust 3737.50 euro võrra (

§ 659, § 657 lõike 1 punkt 2).

Muus osas ei anna määruskaebus alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 12.

§ 659

ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab otsustust, millega maakohus jättis tema 10.12.2019 menetluskulude nimekirja läbi vaatamata. Ülejäänud osas, s.o 540.50 euro väljamõistmise osas, on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lõige 3).

13. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu määrus ei vasta vaidlustatud osas

§ 465

lõike 2 punktis 8 sätestatud kirjaliku määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, põhjendamise reeglitele. Maakohus asus seisukohale, et täidetud ei ole

§ 331

lõike 1 kohaldamise eeldus, kuid ei põhjendanud otsustust selliselt, et see oleks lahendis loogiliselt jälgitav ja kontrollitav. Seega saab kõrgema astme kohus maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. 14. Vaidluse all on maakohtu poolt määratud menetlustähtaja järgimata jätmine ja selle võimalikud menetluslikud tagajärjed menetlusosalisele. Maakohus lähtus asja lahendamisel iseenesest õigesti

§ 66kaudu § 331 lõikest 1.

Puudub vaidlus, et kostja ei põhistanud, et tal oli menetlusdokumendi hilinemisega esitamiseks mõjuv põhjus. Küll aga jättis maakohus põhjendamata seisukoha, mille kohaselt ta leidis, et taotluse lahendamine viivitaks menetlust. Maakohus ei toonud esile ühtki konkreetse kohtumenetluse elulist asjaolu, mis oleks saanud tuua kaasa määruse tegemise ajal menetluse viibimist. Hagejad olid saanud

§ 176lõike 8 kohase seisukoha esitada 17.12.2019.

Ka ei nähtu kolleegiumile, et oleks vajadust küsida

§ 176lõike 6 alusel kostjalt menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente.

Seega ei olnud maakohtul alust asuda seisukohale, et 10.12.2019 taotluse lahendamine venitab menetlust ega jätta sel alusel taotlust läbi vaatamata.

1. Järgnevalt analüüsib kolleegium 10.12.2019 taotlusest nähtuvaid kostja menetluskulusid, mille osas maakohus seisukohta ei võtnud. Nimelt nähtub taotlusest ja sellele lisatud nimekirjast koos esindaja aruannetega (t II kd lk 44-58), et aruanded sisaldavad ka seda osa esindaja tasust, mille kohta oli taotlus esitatud juba 26.03.2018 (toimingud 09.02.2018, 12.02.2018, 19.02.2018; t II kd lk 54) ja mille osas on maakohtu määrus jõustunud.
2. Kolleegium on seisukohal, et taotletav kostja esindaja tasu on

§ 175lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalik osaliselt.

Kolleegium nõustub hagejate 17.12.2019 seisukohaga, et kõik kulud, millised seonduvad kostja vastuhagiavaldusega, ei ole käesoleva asjaga seotud. Nimelt nähtub menetlust lõpetavast maakohtu 19.03.2018 määrusest, et maakohus ei võtnud vastuhagiavaldust menetlusse käesolevas tsiviilasjas, vaid edastas kohtukantseleisse uue tsiviilasjana registreerimiseks. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et avaldus registreeriti nr 2-18-4259 all ja maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast 13.12.2019 määrusega. Sama määrusega jättis kohus (vastu)hagiavaldusega seonduvad menetluskulud avalduse esitaja kanda ja tagastas avalduselt tasutud riigilõivu 300 eurot (sisaldub lahendatava 5 taotluse lisana esitatud aruandes nr 2857 (t II kd lk 53) taotletava kuluna). Maakohtu määrus on jõustunud. Seega olid kõik kostja kulud, millised olid tekkinud talle seoses vastuhagiavalduse ettevalmistamisega, vormistamisega jmt (esindaja toimingud 14.12.2017, 25.01.2018, 02.02.2018, 04.02.2018, 04.02.2018), aga ka 06.03.2019 menetluse peatamise määrusega tutvumine ja kliendile seisukoha edastamine (t II kd lk 57) menetluskuludeks asjas nr 2-18-4259 ja puudub alus nende hüvitamiseks käesolevas menetluses. 17. Lisaks eelnevale ei ole tsiviilasja materjalide alusel tuvastatav järgmiste esindaja toimingute põhjendatus ja vajalikkus käesolevas tsiviilasjas: 1) 18. ja 21.01.2019 toimingud (kliendinõupidamine ja edasise tegevuse osas kirjaliku kokkuvõtte koostamine, kliendile edastamine, telefoninõupidamine kliendiga; t II kd lk 57) - kolleegium möönab, et käsunduslepingu täitmise raames on lepingupooltel õigus infot vahetada oma äranägemisel, kuid vastaspool peab tekkinud kuludest hüvitama vaid konkreetses kohtumenetluses vajaliku ja põhjendatud osa (

§ 175lõige 1).

1. ja 21.01.2019 seisuga olid pooled ringkonnakohtu määruse ootel, kusjuures määruskaebus oli ringkonnakohtus alates aprillist 2018 ning mingit uut teavet kostjale, mida oleks vajalik olnud esindajaga arutada, saadetud ei olnud; 2) 21.03.2019 toimingud (kliendi 19.03.2019 kirjaga tutvumine, seisukoha kujundamine, telefoninõupidamine kliendiga, telefonikonsultatsioon kliendiga; t II kd lk 58) – selle kuupäeva seisuga olid hagejad esitanud Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu 28.01.2019 määruse peale, milline ootas otsustust menetlusse võtmise kohta ning kostjal puudus vajadus teha asjas mistahes toiminguid.
2. Samuti nõustub kolleegium hagejatega, et põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskuluks ei ole alust lugeda esindaja sõidu- ja parkimistasu 13.09.2017, 15.11.2017 ja 05.02.2018 (t II kd lk 50, 51, 53). Nimetatud kuupäevadel toimusid istungid Tallinnas asuvas Harju Maakohtus. Advokaadibüroo, mille kaudu lepinguline esindaja kostjale õigusabi osutas, asub samuti Tallinnas (AB HETA asukohaga Ülemiste Ärimaja Peterburi tee 21, Tallinn; nt t I kd lk 76). Tallinna linnas on menetlusosalise esindajal võimalik liikuda kohtumajja ja tagasi tasuta ühistranspordiga ega ole vajalik ega põhjendatud kasutada muid liikumisvõimalusi, millega kaasnevad omakorda täiendavad kulud parkimisele. Menetlusosalisel ei saa üldjuhul olla õigustatud ootust, et vastaspool talle tema esindaja muu transpordikulu Tallinna piires hüvitaks. Erandlikke asjaolusid, millised annaksid käesolevas asjas aluse asuda teistsugusele seisukohale, tsiviilasja materjalidest ei nähtu.
3. Eelpool käsitlemata toimingute osas nõustub kolleegium, et tegemist on käesoleva tsiviilasjaga seotud vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike toimingutega kostja õiguste kaitsmisel ja nendega tekkinud kulu tuleb hagejatel kostjale vastavalt jõustunud menetluskulude jaotusele solidaarselt hüvitada. Muud aruannetest nähtuvad esindaja toimingud on seostatavad konkreetse tsiviilasja menetlusega ja neile kulutatud aega vastab vaidluse mahule ja sisule, sh koostatud või tutvumist vajanud menetlusdokumentide sisule ja mahule. Vastuseks hagejatele märgib kolleegium, et ei nõustu väitega 14.11.2017 toimingute (tutvumine hagejate 02.11.2017 seisukohaga ja kohtuistungiks valmistumine) ajakulu 2h 30min mittevajalikkuse kohta 1h ületavas osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud kostja esindaja enne kui 1 päev enne kohtuistungit kulutanud aega vastaspoole 02.11.2017 menetlusdokumendiga (t I kd lk 158159) tutvumisele. Samas pidi ta kliendi huvide kaitsmiseks olema kursis kõigi tsiviilasja materjalidega. Samuti oli esindajal vajalik tuletada kohtuistungiks meelde kogu eelnev tsiviilasja materjal, mille hulka kuulus mh hulgaliselt erinevaid kaardimaterjale jmt. 6 Kolleegium on eelneva alusel veendumusel, et ei ole alust heita kostja esindajale ette 14.11.2017 toimingutele ebavajalikult pika aja kulutamist.
4. Kolleegium võtab sarnaselt maakohtuga hüvitatava kulu arvestamisel aluseks esindaja tunnitasuna taotletava 115 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 138 eurot), kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse tasu. Füüsilisest isikust kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane.
5. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejatel lisaks maakohtu poolt väljamõistetud kulule hüvitada kostja esindajatasu järgmiselt: 18.-27.01.2017 toimingute eest 4h 20min ulatuses (t II kd lk 47), 07.-10.02.2017 toimingute eest 4h 5min ulatuses (samas lk 48), 30.05.2017 toimingute eest 2h 45min ulatuses (samas lk 49), 10.-17.09.2017 toimingute eest 5h 15min ulatuses (samas lk 50), 02.-15.11.2017 toimingute eest 6h 40min ulatuses (samas lk 51), 20.11.2017 toimingu eest 30min ulatuses (samas lk 52), 02.01.2018 toimingute eest 15min ulatuses (samas lk 53), 05.02.2018 toimingute eest 1h 35min ulatuses (samas lk 53), 13.-16.04.2018 toimingute eest 1h 15min (samas lk 55), 29.01.2019 toimingute eest 25min (samas lk 57). Kokku tuvastas kolleegium kostja esindaja täiendava põhjendatud ja vajaliku ajakulu 27h 05min ulatuses ja hüvitatava tasu täiendavalt 27h 05min x 138 = 3737.50 eurot. 22.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu