lg 1 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav X. X. Isikukood : XXX Kodakondsus: XXX Haridus: XXX Emakeel: XXX Perekonnaseis: XXX Elu- või asukoht: XXX Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 6 korral Tõkend: vahistamine alates 16.01.2012 (kinni peetud 15.01.2012) Kaitsja Kokkuleppel advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada X. X.
MS § 202 lg-le 6 maha arvata X. X. mõistetavast karistusest, viimase poolt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine poolt, 11.11.2011.a kriminaalasjas nr. 10260102072 määratud üldkasuliku töö tundidest täidetud 15 tundi ehk siis 7,5 päeva (15 jagada 2) ehk ümmardatuna 8 päeva ja mõista lõplikuks karistuseks X. X. 2 (kaks) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Süüdi tunnistada X. X.
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.
X. liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust, lugedes kergem karistuse kaetuks raskemaga. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates X. X. kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates
Samuti süüdistatakse X. X. selles, et tema 14.01.2012 kella 23.30 paiku Tartu linnas XXX korterite XXX ja XXX ühistrepikojas, peale seda kui oli tekkinud konflikt Tartu linnas XXX asuva kortermaja korterites XXX ja XXX elavate elanike vahel, väljudes temale kuuluvast korterist nr. XXX ja nähes samal ajal trepikojas trepist üles tema suunas jooksvat A. T., lõi viimast oletatava rünnaku tõrjumiseks, eelnevalt oma korterist kaasa võetud puupingiga, ühe korra pea piirkonda. Saadud löögist kaotas A. T. tasakaalu ja kukkus selg ees trepist alla pikali. Sooritatud löögi tagajärjel tekitati A. T. järgmised vigastused: põrutus-rebimishaav otsmikul ja põrutushaav ninal, koljulae- põhimiku murd, ninaluude murd, peaajupõrutus; verevalum kõõlustanul otsmiku- ja kiirupiirkonnas paremal ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel. Sellise tegevusega tekitas X. X. A. T. eluohtliku tervisekahjustuse mille tagajärjel A. T. 17.01.2012 suri Tartu Ülikooli Kliinikumis. Teise inimese surma põhjustamisega ettevaatamatusest, pani X. X. toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu O. A. on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi summas 5207 eurot, millest on tänaseks päevaks tasutud 2000 eurot. Hetkel jääb kannatanu tsiviilhagiks 3207 eurot. Karistuse liik ja määr:
X. karistuseks 3 kuud vangistust. Tulenevalt KrMS § 202 lg.6 maha arvata X. X. mõistetavast karistusest, viimase poolt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine poolt, 11.11.2011 kriminaalasjas nr. 10260102072 määratud üldkasuliku töö tundidest täidetud 15 tundi ehk siis 7,5 päeva (15 jagada 2) ehk ümmardatuna 8 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 2 kuud 22 päeva vangistust.
p.1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale X. X. karistuseks 1 aastat 10 kuud vangistust. Tulenevalt
X. liitkaristuseks 1 aastat 10 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Välja mõista X. X. kannatanu O. A. kasuks 3207 eurot. Konfiskeerimisele kuuluv vara pole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et X. X., tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse X. X. süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või 3 tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kohus on seisukohal, et käesoleva kriminaalasja tehiolud ja asjaolu, et kannatanu O. A. oli sündmuskohal vahetult peale seda kui tema elukaaslane sai vigastada ja asjaolu, et nende vigastuste tagajärjel elukaaslane hiljem suri, annavad aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus on seisukohal, et X. X. on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanule-tsiviilhagejale nii varalist kahju (kahju on hüvitatud) kui ka mittevaralist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub O. A. tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 pde 3, 4, 5 alusel välja mõista ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja kriminaaltoimikust kaitsjale koopia tegemise kulu. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.